Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. s...
Tallinna minevik Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riiki...
Mõned tegusõnad + mineviku vorm Avoir - omama Minevikus - Eu j'ai - mul on tu as - sul on il/elle a - tal on nous avons - meil on vous avez - teil on ils/elles ont - neil on Étre - olema Minevikus - Été je suis - ma olen tu es - sa oled il/elle est - tema on nous sommes - me oleme vous étes - te olete ils/elles sont - nad on Prendre - võtma Minevikus - Pris je prends tu prends il/elle prend nous prenons vous prennez ils/elles prennent Boire - jooma Minevikus - Bu je bois tu bois il/elle boit nous buvons vous buvez ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous v...
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võim...
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavalisel...
PRETERITO IMPERFECTO -ar -er -ir Ebareeglipärased jugar comer vivir IR(minema) SER(olema) VER(vaatama) HABER=HAY=HABIA yo jug-aba com-ía viv-ía iba era veia tú jug-abas com-ías viv-ías ibas eras veias él jug-aba com-ía viv-ía iba era veia nos jug-ábamos com-iamos viv-iamos ibamos eramos veiamos vos jug-abais com-iais viv-iais ibais erais veiais ellos jug-aban com-ian viv-ian iban eran veian PRETERITO IN...
Maardu Gümnaasium Minevik maskides Loovtöö Autor : Kristina Kralle Juhendaja : Valev Kald Maardu 2014 Sisukord Sissejuhatus Paljud meist isegi ei tea, kes olid nende vana-vana-vana (jne) isa, vana-vana-vana (jne) ema ja kuidas nad välja nägid. Tegelikult ma olin ja mingis mõttes olen selline inimene ja mul on kurb,et ma isegi ei tea, kellena need inimesed olid, milline elu neil oli,kuidas nad mõtlesid ja mida tegid. Mulle pähe kukkus sanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. ...
Eesti majandus - minevik, olevik ja tulevik Eesti majandus on läbi elanud väga mitmeid kriise ning tõuse. Me oleme olnud Lääne-Euroopast enamuse ajast poole vaesemad. Meil on kõrge sissetulekuga turumajandusriik. Eesti on olnud üks suurimaid majanduskasvuga riike Euroopas. Kuid me ei jää maailmast eraldatuks, ning maailma majanduskriisid mõjutavad ka meid. Eesti iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli NSV Liidu majanduselu ümberkorraldamine ja uute turgude leidmine. Eesti oli peamiselt põllumajanduslik riik, mille juhtivaks haruks oli loomakasvatus. Elatustasemega jäime küll arenenud maadest maha kuid püsisime Euroopa keskmisel tasemel. Samuti oli Eesti majandus umbes 10 aastat tagasi alustanud tõusuteed. SKP tõus oli üllatavalt kiire ja suur Euroopas. See aga ei kestnud kaua, vaid tekkis majanduslangus. Majanduskriis ...
Minu minevik, olevik ja tulevik Minu elu on aastate jookul väga palju muutunenud ja selle käigus olen ma väga palju arenenud ja kasvanud, ning kavatsen seda ka tulevikus teha. Tihti ei olene see ainult minust, vaid ka mind ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ja minu enda tahtejõust. Mind on mõjutanud palju nii mu vanemad kui ka sõbrad ja tuttavad. (50) Väiksena veetsin palju aega enda vanaise juures kuna ise elasime korteris kuid temal oli uhke maja, seal sai mul väga heaks sõbrannaks naabri tüdruk, kuigi meil oli kolm aastat vanusevahet meid see ei häirinud. Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin e...
Isa Goriot Antropomorfne mollusk, vana isakass, elumees Välimus 18 hollandi poollõuendist peenet särki Kandis lamedal zabool kahte ketiga ühendatud nõela, kumbki kaunistatud suure briljandiga Rukkilillesinine kuub Vahetas iga päev pikeevesti Pirnivormiline kõht Ripatsitega kaunistatud raske kuldkett, juustega täidetud medaljon Pärast rahalise olukorra halvenemist: tönts, tudisev, tuhakarva hall, 70-aastane. Elavad silmad muutunud tuhmiks ja raudhalliks. Minevik Enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline, osav, kokkuhoidlik ning küllaltki ettevõtlik. Pani aluse oma äriõnnele, mis algas väljamõeldud või tõelisel näljaajal, mille tagajärjel viljahind Pariisis pööraselt tõusis. Müüs vilja kallimalt temale ei olnus vastast. Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma v...
Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter? Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja majapidamistöödel nin pakub meeldivaid hetki raadiot kuulates või televiisorit vaadates. Elektrienergia kasutamine teeb meie elu mugavaks. Kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, mis on elektrivool, kuidas elektrienergiat saadakse, kuidas saab elektriga tööle panna niivõrd erineva otstarbega sea...
Minu kodulinna minevik ja olevik. Jüri Mõis on öelnud: ,,Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi". Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäeva...
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku v...
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev ole...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik......................................................................................................
Unistus paremast minevikust Pean tunnistama, et ma unistan päris tihti. Võib-olla liigagi tihti. Ent ma polnud teistsugusest, täpsemalt öeldes paremast minevikust, nii imelik kui see ka võib tunduda, mitte kunagi unistanud. Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides. Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaher...
Milleks muuta kedagi kellekski , kes ta tegelikult pole, milleks teha etteheiteid kui see ei muuda tegu olematuks, milleks tuletada kogu aeg meelde möödunud, milleks teha haiget inimesele , kes on niigi katki????? Küsimused mis keerlevad peaaegu iga inimese peas, kes ei mõista kuidas saab üks inimene nii isekas olla. Keegi meist pole täiuslik, kõigil meil on omad vead kuid ka head küljed, milleks tuletada pidevalt meelde seda mis kunagi oli või kujutada asju ette mida pole olnud, kummaline, kas tõesti on tänapäeva inimestel nii igav elu, et peavad hakkama teiste elu elama . Hea soovitus neile, kes teavad kuidas peab teine inimene elama ja tuleb tahtmine etteheiteid teha siis ole kena ja vaata ennem enda sisse, on Sinu elus kõik paigas, et võiksid tulla targutama. Mina ei tule ütlema kuidas Sina pead elama või milline peaksid olema, tee teene ja ära tule Sinagi seda tegema, jah me kõik teeme vigu , eksime, õpime, teeme jälle vigu, eksime...
,,Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus" (L. Meri) Miski siin ilmas pole juhuslik, vaid kõik on ette määratud. Kõik varem olnu ja tehtu on tihedalt seoses järgneva eluga. Nii ka Eesti iseseisvumine. Pikk võõrvõimude alluvuses oldud aeg kasvatas eestlasi tugevateks inimesteks. Kauaaegne viha, mis oli kogunenud sajanditega, pani meid õppima ja seadis sihi saada iseseisvaks. Olen nõus väitega, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Eestlased suutsid rahvuslikul ärkamisajal, mil nad olid Vene võimu all, usinasti omandada kooliharidust ning neil tekkis ka võimalus ennast edasi arendada gümnaasiumis või ülikoolis. See pani aluse Eest oma haritlaskonna tekkele. Näiteks Jaan Tõnisson ja Jaan Poska võtsid aktiivselt osa ka oma riigi loomisest. Võiks lausa öelda, et nemad ja teised haritlased oma pealehakkamisega lõid Eesti Vabariigi. See näitab, ...
Autotööstus, minevik ja tänapäev Kui rääkida muutustest tänapäeva autotööstuses siis ennekõike tuleb võrrelda tänapäeva autotööstust sellega, mis meil minevikus oli. Autotööstus on teinud oma üle 125 aastase ajaloo vältel mitu olulist muudatust tootmises, arendamises ning ka teistes valdkondades. Auto kui sellise mõiste ja tähendus on sama jäänud samaks - vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks. Sõna auto aga tuleneb sõnast automobiil, mis on moodustatud kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis liikuv. Autotööstus on ühe suurima käibe- ja tööhõivega majandusharu töötlevas tööstuses, andes tööd ligi 20 miljonile autoehitajale ja remondimehele. Lisaks sellele moodustab suure osa tema käibest maantee ehitus, toormehanked, mootorikütuse tootmine ning jaotumine. Tänu nendele on autotööstus olnud 20 sajandi majandusarengu liider. 20 sajandi alguses ta seda muidugi ei olnud, ...
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. ...
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ni...
PRESENT SIMPLE [s] lihtolevik · kestvad tegevused. Tom works in the market. · rutiinid. He works every day. · loodusseadused. The sun sets in the west. · ajatabelid ja programmid. The buss leaves at 7 am. · (spordi) kommentaarid. Ben passes ball to Tom. väljendid, mida kasutatakse: usually, often, always, every day/week etc, in the morning/afternoon/evening, at night/the weekend, on Friday etc. He works He don't work Does he work PRESENT CONTINUOUS [ is + ing] kestev olevik · tegevused, mis praegu leiavad aset. Karl is doing his homework at the moment. · plaanitud tegevus lähitulevikus. I am going to school tomorrow. · kui midagi toimub/muutub praegu. The number of burglaries is increasing. · alati sama korduv tegevus. You are always eating, when i wake up. väljendid, mida kasutatakse: now, at the moment, at present, these days, nowdays, still, today, tonight etc. He is working He isn't ...
Sinu nimi Gregor Sibold Kuupäev 17.02.2014 teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed autor Andrus Kivirähk väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist...
Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada? Inimesed püüdlevad täiuslikkuse poole terve oma elu jooksul, kuid täielikult ei suuda seda keegi saavutada. Alati jääb midagi puudu või on miskit hoopis ülearu. Et täiuskkust saavutada peaksid kõik inimesed mõtlema ühtemoodi - nii ei teki konflikte ja huvide kokkupõrget. Kuid isegi parima tahtmise juures ei saavutata 100% -st üksmeelt. Üks lepib vähemaga , teine aga mitte. Kuid kas eestlase elu võiks olla täiuslik ja selline nagu me tahaks? Eestlased on alati silma paistnud oma vagadusega. Me oleme leppinud selle vähese maaga, mis meil on, kuna teame, et rohkema saamiseks pole me hetkel võimelised. See-eest suurriigid - võimsad ja tugevad - laiendasid oma alasid aastakümnete eest veriste sõdade arvelt hoolimata kas teised riigid jäävad püsima või mitte. Sama hoolimatult on tunginud Venemaa Eesti aladele, tuues kaasa mitmeid sõjakoled...
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Vakarahva j...
PRESENT SIMPLE (lihtolevik) Form: 1st form (+s) Use: 1. Things in general. Nurses look after patients in hospitals. 2. Things that happen all the time or repeatedly. She usually goes away at weekends. 3. Laws of nature (things that are true in general). The sun rises in the east. 4. Timetable events. The train leaves at 6.50 p.m. Negative form: I don't (do not) normally eat my lunch here. He doesn't (does not) like this film at all. Question form: Do you live here? How often does it rain around here? Signal words: always, every day/month, never, normally, often, seldom, sometimes, usually etc. PRESENT CONTINUOUS/PROGRESSIVE (kestev olevik) Form: am/is/are + ing Use: 1. Unfinished actions happening at or around the time of speaking. Listen! Somebody is crying. They are building a new bridge in our town....
Stammformen der starken und gemischten Verben nach Gruppen Ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid gruppidena Infinitiv Präteritum Partizip II a a stehen stand gestanden seisma bringen brachte gebracht tooma denken dachte gedacht mõtlema kennen kannte gekannt teadma,tundma brennen brannte gebrannt põlema,põletama nennen nannte genannt nimetama rennen rannte ist gerannt tormama tun tat getan tegema,asetama a e bitten bat gebeten paluma liegen lag gelegen asuma,lebama sitzen saB gesessen istuma e a e essen aB gegessen...
Ükskõik milline raiskamine võib meile elus mingil hetkel kätte maksta. Mõtlematu ja edaspidisega mitte arvestades tegutsemine võib kaasa tuua selle, et kahetseme seda ise või on keegi teine selle peale pahane. Olgu siis tegemist ande, aja või loodusvarade raiskamisega. Mida lähemale kevad ja kooli lõpetamine jõuab, seda rohkem näen oma klassikaaslaste seas seda, kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on m...
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid...
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt...
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
docstxt/1319115192148303.txt
Verbs of motion Verbs of motion ACTUAL HABITUAL MEANING To walk To ride To fly To carry, bring To lead To drive To swim, sail To run Unprefixed Verbs of M otion , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , TO GO PAST PRESENT FUTURE PAST PRESENT FUTURE , as in the model. Use adverbs of time. Model: . . . 1. . 2. . 3. . 4. ? 5. ? 6. . The Past Tense of the Verb The verb in the past tense (, , , ) denotes movement in one direction. : , . . . . . Use the verbs , , , , , in the required form. 1. _______ . . ________ 2. . ...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vap...
AGRAARAEG Aeg on korduv, kõik ringleb Ei väärtustatud individuaalsust Arvati, et muutused viivad langusele, väärtustati stabiilsust Pikemat aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde Esivanemad maeti kodu lähedale Inimese elutee oli ette määratud Ajaga mõõdeti teepikkust Aeg oli ebatäpne, see oli loodusest ja sellega lepiti Sakraalne aeg pühade ja puhkuse aeg talupoja elus Öö olevat kurjuse aeg, kirik üritas siiski ümber veenda, et Kristus sündis öösel jne KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangela...
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast? Keeleprofessorid väidavad, et eesti keel võib mõne aastakümne pärast pöördumatult hajuma hakata. Juba praegu on olukord üsna kriitiline. Ega eesti keel välja ei sure, aga paarisaja aasta pärast seda lihtsalt nii laialt ei eksisteeri, sest vaid murdosa praegusest kõnelejaskonnast räägiks sed...
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ...
KEIRETSU TARNEAHEL JAAPANI MOODI Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Keiretsude ajaloost .................................................................................................................. 4 2. Jaapani keiretsudest ................................................................................................................. 6 2.1. Keiretsude põhiolemusest ................................................................................................. 6 2.2. Horisontaalsetest keiretsudest ........................................................................................... 7 2.3. Vertikaalsetest keiretsudest ............................................................................................... 8 2.4. Keiretsud...
Kui ajalugu läinuks teisiti... On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rah...
Past tenses /mineviku ajad/ 1. Past Simple /lihtminevik/ Formation/moodustamine: -- Kõikides pööretes/isikutes tegusõna II põhivorm, mis reeglina lõpeb mineviku tunnusega ed (like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I liked (went) I did not (didn't) like/go Did I go? (Läksin ma?) You liked (wento) You did not (didn't) like/go Did you like/go? He/she/it liked (went) He/she/it did not like/go ...
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa k...
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
Olevik: PS He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do PC am/is/are + -ing PP ... + Have/has + III PPC ... + Have/has been + -ing Minevik: PS -ed/III PC Was/were + -ing PP I/she/it/you/they + Had + -ed/III PPC - ... + had + been + -ing PPS - ... + have/has + III Olevik: Present Simple Lihtolevik: Tegijale harjumuspärane, tihti korduv tegevus, loodusseadused, sõiduplaanid, püsiv olukord. Eevery day/month/ year/once twice a week /often/ usually/ always/seldom/never. Tulevikku väljendades pärast: when, after, as soon as, until. Olekut väljendavate tegusõnadega: Like, love, hate, enjoy, prefer, adore; See, hear, smell, taste, feel, look, sound; Know, believe, understand, realise, remember, forget, notice, recognise, think, seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal....
(olevik) , - , - , - , - , / - , - , , - , , -, , / , , (minevik) , - /, / , - /, / , / /, / , , - /, / , -/, / , / /, / , (olevik) , - , - , - , - , / - , - , , - , , -, , / , , (minevik) , - /, / , - /, / , / /, / , , - /, / , -/, / , / /, / ,
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tiht...
Unistus paremast minevikust Unistus see on midagi isiklikku ja enamasti üsna salajast. Minevik kätkeb endas kõik olnu, olgu see siis sekundi, minuti, nädala, aastate või sajandite eest toimunu. Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et minevik muudab olevikku ja tulevikku, nii ka meie nägemus või arusaam sellest võib neid muuta. Enda minevikku vaadates leiab igaüks ise selle episoodi, mida tahaks unistuses paremaks muuta ja mis võib aidata energilisemalt edasi liikuda. Eestimaad võime näha kui sõdade tallermaad ja piirkonda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
