Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi va...
SUHKUR SUHKUR ON TÄNAPÄEVA TOIDUAINETE TURUL ÜKS KÕIGE OHTLIKUMAID AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirup...
Litosfäär Mõisted: kivim- maakoort moodustavate mineraalide kogum mineraalid- kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimrin...
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiire...
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta ...
INIMESE AINEVAHETUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? Toitained: Makrotoitained: Valgud -Tähtsus: ehitusmaterjal, erektsioonide kiirendamine Leidumine:piim, liha, oad, muna Vesi -Tähtsus: lahustab toitaineid, kannab laiali Leidumine:rakkudes, vesi, piim, mahl Rasvad -Tähtsus: energiavaru, näljatagavara Leidumine:taimeõli, pekk, piimatooted Süsivesikud Tähtsus: energiaallikas Leidumine: suhkrud, tärklis Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. ...
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimasei...
ALUMIINIUM( Al ) Esmalt kasutati alumiiniumi meditsiinis antiik Roomas ja Kreekas . Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka ja sulab 660C juures . Alumiinium on plastiline ja töödeldav : teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sis...
IKT SEADMETES KASUTATAVAD MATERJALID Rasmus Roos JA NENDE OMADUSED VASK Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Sulamistemperatuur on 1083 °C eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m värvus varieerub punasest kuldkollaseni. NIKKEL Lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus tahke aine, mis näitab antiferromagneeti lisi omadusi toatemperatuuril. PLII Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenki...
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID.............................................................................................
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murene...
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli ...
Marina Lozovski Lom-17 KASSI TERVISLIK SÖÖTMINE HAIGUSTE VÄLTIMISEKS Kassi tervislik toitumine sõltub kassi päritolust. Looduses kass on kiskja ja erinevalt koertest peetakse neid lihasööjaks. Tema loomulik toit koosneb väikestest imetajatest (peamiselt närilised) osaliselt lindudest ja isegi putukatest. Süües väiksed imetajad, kassid ei saa ainult liha, vaid ka sisemised luud, mis on sama ajal on ka mineraalid kaltsium ja fosfor. Lisaks süsivesikuid (imetajate maos sisalduv teravilja- ja taimeosad), verd ja koos temaga mineraalid, kiudained-taimeosi vormis ja jämedad elemendid selliseid nagu karv ja suled. Järelikult tervislik kassitoit peab vastama sama koostisele. Kass, kellel on võimalus, püüab ja sööb ööpäevas 9 hiirt või lindu. Seega ka tubasel kassil on kombeks üheksa...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja väntsutab vikatit, aga samas kerkivad temast kaitsvad müürid ja pime ning kõle talvgi s...
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
REFERAAT TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinev sõltuva...
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri m...
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Toidulisandid Toidulisandid on: erinevad vitamiinid Mineraalid erinevad taimsed lisandid traditsioonilised toidulisandid kõrgtehnoloogilised lisandid toonikumid Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne peale rasket haigust kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks sportlastel Kust toidulisandeid osta? Apteegist Võrkturundusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toidulisandeid müüakse kindlate annustena: Kapslid Tabletid Pulbri-kotikesed Pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena(nt. Tilgutuspudel) Mis erinevus on toidulisandil ja ravimil? Toote eesm...
Toitained ja ensüümid tagavad ainevahetuse. Üldine ainevahetus. Toiduained: Loomsed: Taimsed: Liha Teravili Kala Aedvili Muna Puuvili Piim Toitained Makrotoitained: Mikrotoitained: Vesi Vitamiinid Süsivesikud Mineraalid Rasvad Valgud Toidu energeetiline väärtus ehk kalorisus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsio...
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatina...
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes....
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Toitained ja ensüümid * ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi V...
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
Eesti looduskaitse korraldusest Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................1 1. Uus looduskaitseseadus................................................................................................... 1 2. Kaitsealad.........................................................................................................................2 2.1. Rahvuspargid............................................................................................................ 2 2.2. Looduskaitsealad.......................................................................................................2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark)...............................
Välimus Toitumine Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Ilvesed söövad kõike mis liigub ja millest Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga ning jõud üle käib, eriti jäneseid ja metskitsi. kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatuttid. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on Käppadel sissetõmmatavad küünised. Hunt. Ilvese liha sobib süüa inimestelgi. Ilves kaalub kuni 25kg. Karvastik tihe ja Ilves koduloomi ei murra, v.a kodukassid moodustb näol omapärase põskhabeme. Ilvese värvus punakaspruunist hele hallini. Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tihedates segametsades. Nad ronivad tagumised loomad täpselt eelkäija osavalt puudel...
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon pea...
Wok-pannid KEN HOM on kuulus Hiina kokk, kes soovitab kiiret, kerget ja tervislikku toiduvalmistamist. Hiina kööki peetakse üheks tervislikumaks köögiks terves maailmas. Traditsioonilisi hiina sööke valmistatakse spetsiaalsel pannil wokil. Wok-panni eriline kuju ja tükeldatud toiduainete praadimine vähese õliga kõrgel temperatuuril aitab säilitada vajalikud toitained, mineraalid ning vitamiinid. KenHom kaubamärgiga wok pannid jagunevad: - standard seeria (lihtsamad pannid) - TAO seeria (kvaliteetsemad tooted) Standard seeria wokid jagunevad süsinikterasest ja tefloniga kaetud pannideks. TAO toodete seerias on esindatud nii roostevabast terasest kui süsinikterasest wok pannid. TAO roostevabast terasest wokid on vastupidavad ja töökindlad. Nende sisepind on kaetud titaani sisaldava kriimustus- ja roostekindla materjaliga QuanTanium. Wokkidel on 5 aastane garantii. TAO süsinikterasest wokid ...
Südame, seedimise ja Puuviljad lihaste tööks Mao limaskestas soolhappe tootmiseks Punastes vererekkudes Kloor Inimene ise ...
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
MEREVAIK Merevaik Iidsetest männipuudest välja "higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis · Süsinik ~79% · Vesinik ~11% · Hapnik ~10% · Lisandina väävel ja raud Ajalugu · I- III saj kreeklaste ja roomlaste seas kõrgelt hinnatud · Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsud...
Valge suhkur mürk! Suhkrumasendus magus suhkrumürk MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE 1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta isegi laiema definitsiooni: "Kahjulike mõjude tekitaja või millegi ärarikkuja". Dr Martin liigitas rafineeritud suhkru mürgiks, kuna sellest on eemaldatud kõik eluandvad elemendid vitamiinid ja mineraalid. "Mis järele jääb, koosneb puhtalt rafineeritud süsivesikutest." Keha ei suuda kasutada selliseid rafineeritud tärklist ja süsivesikuid või seda ainult siis, kui on olemas vastavad proteiinid...
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ...........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on...
Plaatina Cathreen Selgis MO12 Plaatina o on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. o leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o ...
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
