METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : ...
Molekulid ja kristallid 1. Ioonside: tekib siis kui molekul "koosneb" positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Kovalentne side: seletub elektriliste ja vahetusjõududega, mille tõttu on erineva sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektron...
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. M...
Tähtsamad metallid ja nende ühendid. Kõik esimese A rühma metallid on leelismetallid, sest nende hüdroksiidid (NaOH, KOH) on tugevad leelised: süüvitava toimega, Teise A rühma metallidest, alates Kaltsiumist on muldleelised. Ka nende hüdroksiide nimetatakse leelisteks. Kõik b-rühma metallid on siirde e. ülemineku metallideks. Esimese ja teise rühma A rühma metallid on aktiivsed metallid. Sinna kuuluvad leelismetallid jaleelismuld metallid. Kuna nende väliskihil on üks kuni kaks elektroni. Siis need elemendid loovutavad väliskihi elektrone väga aktiivsed metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on v...
1 kontrolltöö kordamisküsimused. Materjalide aatomstruktuur. Metallid. 1. Kuidas liigitatakse materjale nende saamise järgi? Iseloomustage igat rühma. Looduslikud materjalid ja tehnomaterjalid 2. Kuidas liigitatakse materjale nende füüsilise oleku järgi? Iseloomustage igat rühma. 3. Mida uurib Materjaliõpetus? Käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 4. Millised on põhilised kristallvõre tüübid? Tooge näited koos eskiisidega. 5. Millised võivad olla kristallvõre defektid? Kirjeldage neid. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 6. Kuidas liigitatakse tahkeid aineid nende sisemise struktuuri järgi? Iseloomustage need rühmad. Kristallilised – lähevad tahkest olekust vedelasse üle kindlal temperatuuril, Amorfsed – pehmenevad kuumutamisel laias temperatuurivahemikus 7. Kirj...
KEEMIA Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui...
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Er...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilse...
Jõgeva gümnaasium KULD METALLIDE KUNINGAS referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan al...
Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o Looduses esinevad eranditult ühenditena, (liiga reaktiivsed) eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes o Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki...
Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metall...
Kontrolltöö kordamine Esiajalugu Inimese kujunemine. · inimese arengu uurimisega tegelevad paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud · inimese areng algas u. 10 milj. aastat tagasi. 1. Australopiteekus e. lõunaahvlane · u.40 milj. aastat tagasi · kõigesööja · sõi lisaks kõigele muule ka raipeid · tuntakse vaid Aafrikast 2. Homo habilis e. osavinimene · 2.5 1.5 milj aastat tagasi · Ida-Aafrikas · valmistasid ise algelisi tööriistu raidudes kivist kilde · Esimesed säilmed on leitud Aafrikast Oldurai orust 3. Homo erectus e. püstine inimene · 1,8 0,3 milj aastat tagasi · esimene hominiid, kes lähkus Aafrikast · suurem keha ja aju · oskas ka sutada tuld · valmistasid varjualuseid · eksisteeris kommunikatsioon · pikad · ilmse...
Keemiaküsimused 10. klassile Metallid,metallide tootmine ja rakendusi praktikas õ.lk. 8-75 1.Millised metallid esinevad looduses ehedana? Kuld, hõbe, alumiinium, raud, kaltsium ja naatrium 2.Mis on maak? Maak on mineraalne maavara, enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, v...
Molübdeen LEIUTAMINE Carl Wilhelm Scheele Click to edit Master text styles hakkas 1779 a. Second level molübdeeni uurima Third level Fourth level Kuna tal ei olnud Fifth level kõrgtemperatuurilist ahju, pöördus ta Peter Jackob Hjelmi poole Nii on Mo avastamine kahe mehe koostöö tulemus OMADUSED Hallikasvalge Rasksulav raskmetall Toatemperatuuril Click to edit Master text styles keemiliselt püsiv Second level Looduses leidub Mo Third level Fourth level ainult ühendeina ...
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsul...
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodil...
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulk...
Mis on haruldased muldmetallid? Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores vähe ja hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantaniidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium. Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt. Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eri...
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O =...
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
Esimeste metallide avastamine Metallid on juba ammusest ajast mänginud inimeste elus tähtsat rolli.Seitse esimest metalli, nende hulgas ka vask, kuld ja raud on tuntud juba nii ammu enne meie ajaarvamist, et nende täpset avastamisaega ega avastajat ei teatagi. Kuid miks just need seitse avastati esimestena? Selle kohta on palju erinevaid teooriaid. Ilmselt oli aga peamiseks põhjuseks nende esinemine looduses lihtainetena. Mingi iseäraliku omaduse tõttu köitsid nad meie eellase tähelepanu , oli see siis kulla sära, raua tihedus ja kõvadus või mõni muu omadus. Ka esimese elemendi au on kindlaks määramata. Mõned peavad selleks rauda, teised vaske, kolmandad kulda. Vanal ajal usuti, et taevakehad on seotud metallidega. Tol ajal arvati, et metalle ongi ainult seitse ehk sama palju kui pidi olema planeete.Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Igale metallile vastas oma planeet. Kõige täiusliku...
Metallide korrosioon · Metallide kui materjalide eelised võrreldes teiste materjalidega - Metallid on kergesti töödeldavad, nad on palstsed. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada, painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe j...
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
METALLORGAANILISTE ÜHENDITE TEKE, LEVI VÄLISKESKKONNAS NING TOKSILISUS METALLORGAANILISEDÜHENDID Definitsioon Metallorgaanilisteks nimetatakse ühendeid, milles metalli aatom on vahetult seotud süsinikuaatomiga. M+C Võib sisaldada ka metalloide (B, Si, Ge, As, Sb, Se, Te). Esinevad nii tahketena, vedelikena ja gaasidena Mida väiksem on sidemes oleva metalli aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt ühend hüdrolüüsub. BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin BI...
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) in...
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...
*JUHID need, millel on olemas vabad laengud, juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi. MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis). *Metallid koosn. + ioonidest, mille vahel...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on...
Metallid 1. Kas metalle on kasutatud pikka aega? 2. Kas metallid on hästitöödeldavad? 3. Kas metallid on vastupidavad? 4. Kas metallide poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust? 5. Kas metallid on enamasti plastilised? 6. Kas metallid on hästi töödeldavad? 7. Kas metallid on head soojusjuhid? 8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19....
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8), - kristallidena (C, Si). 2. Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilise...
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasuta...
Metallide korrosioon KARL JOHAN LEICHTER & KRISTOFER MÄRTSON Mis asi on korrosioon? Korrosioon on metallide ja nende sulamite hävimine välistingimuste mõjul. See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas. Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leia...
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
Sissejuhatus Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama järjenumbriga) aatomite klass.Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik ...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokee...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku too...
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
KEEMIA KT Mõisted 1) Redutseerija on aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminot...
http://www.abiks.pri.ee METALLID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Kristallides muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks. Energitasemete teisenemine energiavööndeiks tsoonideks aatomite liitumisel kristalliks ( joonis P aatomi põhitase, Epõhitasemele järgnev ergastustase, Ekeelutsoon) Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti...
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 12.klass Jaguneb Lihtained: Liitained: Metallid Happed Mittemetallid Alused Soolad Oksiidid Happed Koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist Happed on ained, mis annavad lahusesse prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4...
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
