SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS...
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................. 3 Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad.......................4 Tervishoid ja sotsiaalne kaitse.............................................................................6 Riigi panus kultuuri edendamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks.................8 Kokkuvõte....................................................................
Demokraatia või diktatuur? Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Pärast taasiseseivumist on rahva valimis aktiivsus vähenenud, see sõltub rahva rahulolust ning soovist riigi poliitilises elus kaasalüüa. Poliitika mõjutab igapäeva elu, selle üle vaieldakse ja arutlatakse pidevalt, kuid tegutsemist on vähe. Poliitika tähendas algselt riigi avalike probleemidega tegelemist, eesmärgiks jõuda kodanikke rahuldava elukorralduseni. Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava n...
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juri...
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt arutatakse peamiselt sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamist. On ka erakondi, kes soovivad antud maksu alandada ning kolmandad erakonnad leiavad, et sotsiaalmaksu koormus Eesti ettevõtetele on konkurentsivõime seisukohalt liialt kõrge. Kõige selle juures on aga oluline pensioni- ja tervisekindlustuse rahastamise jätkusuutl...
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES "MAKSUNDUS" 1.Millest koosneb Maksuõigus? Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. 2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus; Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sä...
TALLINNA ÜLIKOOL RASKEVEOKIMAKS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüv...
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad ma...
Milliseid makse me maksame? 1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10. Inimene ...
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohusla...
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue ...
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud.sisekaitse.ee/Elling/M...
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaks...
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ü...
1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hind...
VALISMAJANDUS ja teenuste kaupade moodustab Millise suurusjiirgu eksportEestisisemajanduse koguproduktist? 1. kuni25o/o 2. -50% 3. nle 75o/o Mis on viimastelaastatelaidanudtasakaalustada negatiivsetsaldot? Eestiviiliskaubanduse Leidkevalevariant. 1. ettev6ttetulumaksureformimineja iiksikisikutulumaksualandamine 2. vilisinvesteeringud 3. laenud 4. teenustekaubanduse positiivnebilanss Millisedsoodustused on Eestiseadusandlusega kehtestatud v[lisinvestoritele? on etten[htudsubsiidiumid 1. viilisinvestoritele 2. ettev6tluse soodsamalt tarbekssaavadviilisinvestorid ...
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontr...
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: ...
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse ü...
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhist...
1. Mediaanvalija - on valija, kelle eelistus asub eelistuste rea keskel 4 5 6 6 7 9 23 30 30 62 70 sellise rea puhul on mediaanvalija eelistus 9. Osad tarbijad tahavad mõnda avalikku kaupa rohkem, osad vähem. 2.Keskmise valija teoreem – eelistuste valimisel võidab alati mediaanvalija. Ntx kui palju peaks tudeng stipendiumit saama? 50 60 200 200 220 300 355, siis mediaanvalija on 200 eurot. Selle summaga oleks nõus 4 valijat, samas 3 valijat soovib kõrgemat. Kui vaadata 50 eurot, siis selle puhul oleks rahul vaid 1 valijatest. 3. Enamushääletus – on see, kui otsuse poolt on vähemalt 51% inimestest. 17 valija puhul on poolt vähemalt 9 inimest 4. Piirmaksumäär – PMM, see näitab, palju täiendavast 1 euro tulust peab inimene maksuna ära maksma. PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efek...
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...
xxxxxx XXX KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA Essee Juhendaja: xxxxx Tallinn 2016 Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama. Ühiskonnas on tekkinud sotsiaalne dilemma, kas tasuda makse nagu on ette nähtud? Paljud kaaluvad otsuse langetamisel erinevaid aspekte ning otsustavad selle põhjal, mis tundub just neile, indiviidina kasulikum. Tegelikult tuleks mõelda ka ühiskonnale tervikuna, milline oleks mõju, kui kõik kodanikud jätaksid maksud tasumata. Maksevalmidus sõltub paljudest teguritest ning kujuneb välja pika aja jooksul. Arvan, et kõige suurem põhjus, miks pü...
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid ...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegem...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. ...
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ...
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni ...
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maks...
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikus...
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas sel...
Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud me...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt Ilona Peterson MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE............................
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga. Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki sõnul tehti mullu 43% kinnisvaratehinguist Tallinnas ja Harjumaal. Maad soetatakse ka rannikual...
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja ...
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Raskeveokite maksustamine Koostaja: Mihkel Mändel Selles referaadis ma püüan lühikeselt rääkida Eesti raskeveokimakse seadusest. Millal ta jõustus, mis sõidukid peavad veokimaksu maksma, mis riiklik asutus tegeleb nende maksute vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud ras...
· Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niiku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
