Marie Underi loomingu analüüs Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi: 1) 1918 - EELÕITSENG Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja ...
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
Jaan Kross Referaat 2013 Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (19381945) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud.1946.aastal Jaan Korss arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,ta viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikok...
Anna Haava Anna Haava õige nimi oli Anna Rosalie Haavakivi, kuid kirjanikunimeks oli võtnud endale Anna Haava. Ta sündis 15.oktoober 1864 ja suri 13.märts 1957 Tartus. Ta on maetud Tartu Maarja kalmistule. Elas jõukas talupojaperes. Ta oli eesti luuletaja ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures, siirdus ta 1894. aastal Venemaale, kus ta peatus Peterburis ja Novgorodis. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet su...
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandi...
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mill...
Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene – ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka õde Hella ja vend Ilmari. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides . Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talv...
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste...
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool koolip...
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
Aleksandr Sergejevit Puskin (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid. Pukini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovit Hannibal oli pärit Aafrikast . Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Tema lütseumiaastaist räägib film "1814". A. Pukin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Pukinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikoetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rind...
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti · luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed...
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
TÖÖSTUSMUUSIKA 20 . sajandi levimuusika levib massimeedias, raadio, televisioon ja internet. Muusikatööstuse produkti ehk helikandjale salvestatud muusikapala tootmiseks on teinud tööd väga paljud inimesed. 1. helilooja, kes loob muusika ; 2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestu...
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus. Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud. Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule". Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt S...
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist •tähtsamad teosed: • „Kivi” • „Tristia” Tuntumad teosed Anna Ahmatova Anna Ahmatova luulekogu „Palvehelmed“ Anna Ah...
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäe...
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus k...
Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist n...
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
George Byron (17881824) 10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse k...
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ül...
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Isiklikust elust · Kristiina Ehin on sündinud 18.07.1977 Raplas · Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. · Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga(Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija) Õpingud · Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu...
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad? Öö, nägemused, hallutsinatsioonid, kirg, armastus(õnnelik ja õnnetu) õnn, kurbus, nadungud valu _ Nimeta romantikute meeliskujundeid. Novell, luuletused, värssromaanid _ Meenuta romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas. Mida saad nende põhjal luuletaja kohta öelda? _ Mis on luuletaja ülesandeks? Mõjutada rahva...
KADRINA KESKKOOL John Keats 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 Romantiline Keatsi elus....................................................................................................... 3 Keatsi looming.....................................................................................................................4 5 Keatsi luuletust..............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 2 Romantiline Keatsi...
Referaat Jaan kaplinski Koostaja Sander Laurson 30.11.2007 Sisukord Jaan Kaplinskist............................................lk 3 Pilt Jaan kaplinskist....................................Lk 4 Jaan kaplinski raamatud..........................lk 5 Luuletus Jaan kaplinski luulekogust...Lk 6 Kasutatud kirjandus..................................Lk 7 Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp-Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tart...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..........................................................................
Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1...
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...............................................................................................................................4 1.2 Looming.............................................................................................................................4 2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5 2.1. Kogumiku üldiseloo...
Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või iroonilis...
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletus...
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
George Gordon Noel Byron George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu.George Byron kasvas üles Aberdeenis, kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seis...
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning koh...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlki...
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
