Osteoporoos ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik · Osteoporoos levib terve maailma peal, kuid põhjamaades rohkem, sest seal paistab vähem päiksest, mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks meie päikesevaene kliima ning kiiresti linnastunud elustiil. · Kõige rohke...
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab lu...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Avastused meie esivanemate kohta. Haruldane ning huvitav leid. Teadlased on välja kaevanud kolmeaastase tüdruku hämmastavalt hästi säilinud skeleti, mille vanuseks hinnatakse 3,3 miljonit aastat. Teadalaste sõnul on selline leid vägagi uskumatu, kuna tüdruku säilmed on hämmastavalt täiuslikult säilinud. Luud leiti juba 2000. aastal Etioopia kirdeosas. Sellest saadik kulus teadlastel viis aastat, et eemaldada fossiili ettevaatlikult pinnasest. Arvestades seda, kuivõrd hästi oli säilinud suurem osa skeletist, hukkus noor inimeellane ilmselt õnnetul moel ja praktiliselt silmapilkselt üleujutusest tingitud mudalaviini alla. " Olend liigitati Australopithecus afarensis'eks, kelle sarnased elasid Aafrikas neli kuni kolm miljonit aastat tagasi. Afarensis'te kuulsaimaks esinajaks on skelett, millele pandi nimeks Lucy ja mis leiti juba 1974. aastal." See oli üks esimesi peaaegu täielikult säi...
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdl...
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Le...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks ...
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
Australopiteekus Liigid • Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõh...
INIMESE LOOTELINE ARENG Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva organismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal: Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei sarnane veel inimesega 5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loo...
Kordamine kontrolltööks 9. klass õpik lk. 5-29 Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond Töö koosneb lünktekstist, valikvastustest, pikemate selgitustega vastustest, joonistest (graafikutest) ning tõestest vääradest lausetest. Inimese koed ja elundid 1.Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) 1) Epiteelkude-Kaitse, kate. 2) Närvikude-Edastab infot. 3) Lihaskude- Liigutamine. 2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Tugi- liikumiselundkond-Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transp...
1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigend...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasu...
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti k...
Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Selgita, kus asuvad erinevad koed organismis! Silelihaskude paikneb veresoonete ja õõneselundite seintes Vöötlihaskude Lihastes, üle kogu Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned lai...
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle ...
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lül...
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ru...
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis av...
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
Sünteetilised polümeerid Kristiin Koppel 10A Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass, mis ulatub üle tuhande. Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks, biopolümeerideks ning sünteetilisteks polümerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel. Tehispolümeerid olid uudsed enne sünteetiliste polümeeride kasutuselevõttu. Tehispolümeerid on jäänud hetkel jäänud küll sünteetiliste polümeeride varju, kuid nende osakaal võib hakata suurenema, sest nad lagunevad looduses suhteliselt kiirelt. Lisaks tehispolümeeridele on alates 20. sajandi keskpaigast inimesed kasutusele võtnud ka sünteetilised polümeerid, mida ...
1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents ...
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitm...
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. il...
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liik...
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Sissejuhatus Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni k...
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
HIINA Hiina kunst läks moodi Euroopas 18. saj. Nii rikaste kui ka vaeste inimeste kodudes oli erinevaid Hiina päritoluga tarbekunsti tooteid., mis olid populaarsed tänu oma eksootilisele vormile. Enne seda kui Euroopas hakati valmistama portselani (D. Bettger, 1707), rikkad inimesed kollektsioneerisid kallist ja mõistatuslikku Hiina portselani. „Hiina stiil“ avaldas tugevat mõju inglise mööblikujundusele 18 sajandi keskpaigas, eriti ühele tegevperioodile mis on tuntud inglise mööblikujundaja Thomas Chippendale. Inglise mööbliajaloos oli see periood lühike ja kapriisne. See ei olnud ainuke hiina mõju. Palju ennem 17. sajandil Hollandis ja Inglismaal oli moes Hiina lakitud mööbel ja selline kuulus meister Marten, valmistas enne rokokoo perioodi, lakitud hiina stiilis õuemööblit ja kasutas hiina tehnoloogiat. Prantsuse rokokoo ornamentikas kasutati hiina motiive. Hiina omapära hinnati tänu tema eksootikale. Kuid selle juures ol...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. " Näide tekstist Mees, kellele need luud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
