VEISTE PIDAMINE Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- ...
TURBA GÜMNAASIUM Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetrii...
Nerva on Eesti graafikakunstnik. Sündinud 1972. aastal, hariduselt helilooja, kunstiga tegeleb aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isiknäitust Eestis ja välisriikides. Aastatel 19982000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akrüülvärve. Akrüülmaalide tegemisel töötas ta välja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta, et saaks pritsida sujuvaid üleminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" ning trükkis oma pildid...
1. Mõisted: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Geenifond- popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum looduslik valik- popul isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetiistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlus). Muudb järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohastumuse suunas olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja partneri otsimises, toidu hankimises, loodustingimustega toimetulemine kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon, organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Sellel tulemusena arenavad kohastumused. kohastumused- popul ja liigi isendite ühine pärilik omadus tunnus või tunnustesõsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemsole...
Salvador Dali Sürrealismi esindaja (11.Mai 1904-23.jaanuar 1989) 1) Salvador Dali looming Dali oli Hispaania maalikunstnik ja üks 20. saj tähtsamaid sürrealiste. Dali maalid olid inspireeritud religioossetel teemadel ta sai innustust erootilistel teemadel ning loodusteadustest ja ka matemaatikast. Tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Dali oli üks esimesi ,kes kasutas kunstis hologramme ning tema töödes võib näha ka optilisi illusioone. Dali sai inspiratsiooni ka lapsepõlve mälestustest. Ta soovis ühendada kristlikku ikonograagfiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Dalid inspireeris Hiroshima tuumakatastroof ja aatomiajastu algus. 2) Valik kujunes Salvador Dali valisin sellepärast ,et tegemist oli väga mitmekülgse ja huvitava isiksusega. Ta jõudis oma eluajal väga palju korda saata nii kunstis kui ka teistes valdkondades. (filmid,mood) Soovisin sellest kunstnikust rohkem teada saada sellepä...
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. positsioonil. Metsad on ena...
Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. ...
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
Jüripäev 23.aprill Nimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui...
Lameussid Klass Klass Klass Ripsussid Imiussid Paelussid Hingamiselundkond puudub. Hingamiselundkond Hingamiselundkond Vähese liikumise tõttu on neil puudub. Paelussid puudub. Ripsussid hapnikuvajadus väiksem. Imiussid hingavad läbi kogu Hingamis- hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna. Paelussid elundkond kehapinna. kasutades peremeesorganismi peaaegu ei liigu, mistõttu veres lahustunud hapnikku. nende hapnikuvajadus on väike. ...
1. Millega tegeleb bioloogia ? ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 2. Nimeta Bioloogia teadusharusid ja nende uurimisvaldkondi. ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ........................
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külm...
Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt. aspartokinaas • Liikide erinevus ei seisne ainult füsioloogilistes erinevusest, vaid ka vanusest. http://www.allaboutwildlife.com/wp- content/uploads/2011/05/pandashyjk 20001.jpg • Young V.R., Pellett P.L., McLarney M.J. ...
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse, korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim, toidujumalanna Nephthys Sethi naissoost Anubise, surnute riigis, Osirise selja taga. Osiris Isise, surnuteriigi Anubis koera peaga surnuteriigis. Thot jumalate kirjutaja, tarkuse, teadmiste Templid Nelinurkse põhiplaaniga Väljast müüriga varjatud sammasehitised alefno...
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-...
Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase · Biomolekulid = orgaanilised ained Näiteks: · Sahhariidid e. süsivesikud - Energia allikad · Lipiidid(Rasvad) - energiavaru ained · Valgud - Valkude töös seisneb elu · Nukleiinhapped: DNA(Säilitab infot), RNA(Realiseerib infot) 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. · Tsütoloogia uurib raku ehitust ja talitust 3. Koe tase Kude - sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodu...
George Orwell ,,Loomade farm" 1946 Muinaslugu, mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul, s.t. stalinismi kõige brutaalsem ja lihtsakoelisem avaldumisvorm. Nagu muinaslood ikka, kajastab ka ,,Loomade farm" läbi aegade ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija koondab vajaliku jõu (muinasloos koerakutsikad) ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele, on ajaloolehekülgedel klassikalised. Nii toimis vailedamatult ka J.Stalin, kes ilmutas täielikku oportunismi tegevusprogrammide omaksvõtmisel ja oli meister revolutsiooni liidreid üksteise vastu välja mängima. Paar päeva enne surma, siga Vana Major, nagu teda kutsuti, algatas ülestõusu, mille eesmrgiks oli loomade vabadus, enam ei pidanud loomad a...
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull M...
Plankton Läänemeres Mis on plankton? Plankton ehk hõljum on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis). Suurus. Suurim: megaloplankton. (Loomad, nt meduus.) Väikseim: femtoplankton. (Mereviirused.) Kokku on suurusegruppe 7. Toitumine. Fütoplankton, zooplankton, bakterplankton. Fütoplanktoni alla kuuluvad autotroofsed vetikad, kes elavad veep...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafia 8 klass 1. Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitain...
GRUUSIA Kristin Kartau K08 Gruusia Gruusia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast. Religioon Religioon Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Gruusia köök Gruusia köök Grusiinide külalislahkuse märgiks on pidulauad alati kaetud vähemalt kahes kihis kõiksugu hõrgutavaga. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada taldrikuid ja toiduliudasid, et neil saaks nagu naridel inimesi kõike head ja paremat kanda. Külalislahkus räägib ka sellest, mida süüakse. Kui ikka pakutakse, siis kõige kõrgematel riiulitel sei...
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Ro...
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda" 1. Kirjuta vähemalt 50-sõnaline kokkuvõte K. Vonneguti elust ja loomingust. Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. Ta sündis Indianapolises 11. novembril 1922. aastal ja suri New Yorkis 11. aprillil 2007. aastal. Ta osales teises maailmasõjas ameeriklaste poolel jalaväelasena ning ta koges Saksa linna Dresdeni hävitamist. Tema kuulsaimad teosed on ,,Tapamaja, korpus viis", mis räägibki Dresdeni hävitamisest, ja ,,Tsempionide eine". Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 250...
Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude
SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. S...
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimu...
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalse...
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad. Sellest projektist saadakse mitmekülgset abi - nii materiaalset ku...
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu. Sellest projektist saavad abi õnnetud ning kurvad loomad ning samuti ka varjupaiga töötajad. Sellest projektist saadakse mitmekülgset abi - nii materiaalset ku...
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tuge...
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale Holokaust- Teise maailmasõja ajal juutide taga kiusamine JHWH- jumala nimi, nim ei tohi ilma asjat nimetada Messias-Taaveti soost kuningaskes peab Maa peale tooma uue ajastu "Kuldreegel"- Ära teeseda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks, armasta oma naabri nagu iseennast Sünagoog- juutide pühakoda Piiblilood: · Maailma loomine: Jumal lõi tä...
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...
Atacama kõrb Sofja ja Kerte Asukoht Atacama on kõrb Lõuna- Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres . Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus...
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pup...
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomus...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
Massikuritegude ideoloogilised alused ja psühholoogilised juured – antisemitism ja viha õhutamine Kõne kui propagandarelv Nimetage eeliseid, mis on kõnel teiste poliitiliste propagandainstrumentide ees. Võimalus suhelda rahvaga silmast silma annab kohe näha nende reageeringut, niimoodi vastavalt sellele võib midagi rõhutada või muutuda oma kõnes. Näiteks, Hitler alati kasutas oma kõnes sõnu, mis oli seotud vägivallaga. See oli suunatud vaenuliku tuju loomisele. Lisaks sellele inimesi mõjutab kõne emotsionaalsus. Mida kõne on rohkem emotsionaalne, seda inimesed rohkem arvavad, et öeldu on õigesti. Vana Majori kõne teistele loomadele Loomad: vilets elu; kannatus; inimesed on vaenlane Loomadel on vilets elu, sest nad kannatavad inimeste tõttu ja sel põhjusel inimene on nende vaenlane. Inimesed: loomade hädade põhjus; tähtis - nende heaolu; kõik on loomadelt Inimesed elavad ainult oma heaolu jaoks ja võtavad kõike...
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tuge...
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
Organismidev ahelised suhted Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanili...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Lehm Referaat Liisa Marie Orav 4. d Merilin Kruuspan Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………………………………… 1. LEHM…………………………………………………………………………… 1.1 HARILIK LEHM 1.1.1 Lehm inimese kasutuses………………………………………………….. 1.1.2 Välimus…………………………………………………………………… 1.1.3 Toitumine…………………………………………………………………… 1.1.4 Terviseprobleemid…………………………………………………………. 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu…………………………………………………………………… 1.2.2 Iseloom…………………………………………………………………… 1.2.3 Toodang …………………………………………………………………… 1.2.4 Välimus………………………………………………………………. 1.2.5 Hooldamine…………………………………………………………. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………… KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………………. http://helpfulhints.info/et/pages/202297 SISSEJUHATUS Järgnevalt tuleb juttu harilikust lehmast ja guernsey lehmast. Teema sai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
