Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vä...
TENERIFE Triinu Rooberg ◦Tenerife on Kanaari saarestiku suurim ja kõrgeim saar. ◦Saare pindala on 2058 km. ◦Riigi lipp ◦Pealinn Santa Cruz ◦908 555 elanikku. Kõrgeim punkt Pico de Teide 3718 m kõrge ◦Subtroopilises kliimas ◦Aasta ringselt 19 – 30° ◦Vee temperatuur 19 – 23° ◦Loomastik on väga vaene. ◦Tohutult leidub sisalikke. ◦Samuti ka jäneseid. ◦Suurim loom on kaljukits, kes toodi aastakümnete eest saarele, kuid hiljem huvi nende kasvatamise vastu vähenes. ◦Maod puuduvad täielikult. ◦Põhilised taimed: Piimalilled Palmid 1. Saare pindala 2. Riigi lipu värvid (2 tk) 3. Nimeta kõrgeim punkt Küsimused 4. Mis kuul on sademete hulk 5. Kas usse leidub? Tänan kuulamast Kasutatud materjalid ◦ http://et.m.wikipedia.org/wiki/Tenerife# ◦ http://et.m.wikipedia.org/wiki/Santa_Cruz_de_Tenerife_provints#Loodus ◦ http://www.tenerife.ee/ilm.php ◦ http://www.emeraudetravel....
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäe...
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajas...
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani.Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund..Talveune ajal langeb looma südamelöökide arv ja hingamissagedu...
Vaalalised Vaalasid on leitud kõikides ookeanides - troopikast jäisest polaarmeredeni. Suurim maailmas elanud loomadest on sinivaal ning väikesed delfiinid ja pringlid. Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasva...
Tallinna Saksa Gümnaasium Uurimustöö Ilves Tallinn 2005 Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinn...
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitö...
Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on leidub teda väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse om...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Kalaan Maria-Aleksandra Paikla Aste Põhikool Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonda kuuluv imetaja. Kalaan on ainus mere-eluviisiga kärplane. Ta ujub kiiresti (12-16 km/h), sukeldub sügavale ja hullab vees meeleldi. Levila Kalaan elab Vaikse ookeani põhjaosa rannikuvetes. Levila jaguneb kahte ossa: Venemaal Komandorisaartel, Kmatsatka lõunaosas ja Kuriilidel ning Põhja- Ameerikas Aleuutidel, Aleskas ja sealt lõuna poole kuni Alam- Californiani Mehhikos. Kirjeldus Kalaan on suur loom: tüvepikkus 136 cm (harva kuni 146 cm), sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike j...
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuuluta...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mit...
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE ...
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas...
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
Vesikirp Ehitus ~1mm pea, rindmik, tagakeha koda 5 paari jalgu 2 paari tundlaid liitsilm (22 osasilma) suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r024.jpg (pilt) /Slide 2 http://basementbettas.files.wordpress.com/2011/06/daphniapulex.jpg (pilt) /Slide 2 http://bioweb.uwlax.edu/bio203/2010/carroll_chri/ncbi%20pictures/lifecycledaphnia.jpg (pilt) /Slide 3 http://www.micromagus.net/anim...
Pähklinäpp Muscardinu s avellanarius L. Iseloomulikud tunnused 1. Varjulise eluviisiga 2. Kohev saba 3. Kõht heledam kui selg 4. Esijäsemetel on 4 ja tagajäsemetel 5 varvast Levik ja arvukus Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega Otsest seost inimesega tal puudub vähese arvukuse tõttu. Midagi huvitavat Pähklinäpp sõl...
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...
TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub s...
Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvir...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST...
KÜSIMUSI VASTUSEID Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada? Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna. Mis see on MIKROKIIP? Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm. Väikese spetsiaalse süstlanõela abiga sisestatakse mikrokiip looma naha alla. Kuidas töötab MIKROKIIP? Kui mikrokiip on kiibilugeja leviulatuses, hakkab ta andma raadiosignaali, mis sisaldab unikaalset 15numbrilist koodi. Kiibilugeja näitab seda numbrit oma ekraanil. Kui kaua töötab MIKROKIIP? Mikrokiip ei oma mingit patareid. Kiip töötab eluaegselt. Kas MIKR...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rab...
Elu savannis Marianna Golovina 8.c · Üks põhjuseks, miks minnakse savannidesse on sealne loomaküllus. Kui oled turistina sinna sattunud, pole ei mingit probleemi minna vaatama ükskõik millist looma. Selleks tuleb ainult teejuhile teatada, millist looma sa tahaksid näha ning üldiselt saab teejuht viia sind just sinna, kus sinunimetatud loom on. Ainuke loom, kelle otsimisega võib kuluda pikemalt aega on lõvi. Need turistid, kellest artiklis juttu on, leiavadki lõvisid- üks emalõvi üksi ja teine koos oma kahe lõvipojaga. Emalõvi, kes on koos poegadega, lakub neid (peseb), kuid see ei meeldi neile. Üldiselt paistab kasside nurrumine samasugusena kui lõvide oma, ainult et lõvide hääl tundub paari oktavi võrra madalamana. Teejuhi juttu järgi murdis emalõvi, kel on pojad, öösel antiloobi, ning nüüd peaks seda alles seedima. Lõvi, kes ...
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Kadrina Keskkool Eesti keel ja kirjandus Koer Referaat Kalamees Ants 8. b Juhendaja: õp ..... Kadrina 2012 1.Koer..........................................................................................................................................4 1.1Välimus..............................................................................................................................4 1.2Toitumine............................................................................................................................4 1.3Tõud....................................................................................................................................4 1.3.1Saksa-lambakoer..........................................................................................................4 1.3.2Chow chow............................
Tallinna Kristiine Gümnaasium KAAMEL Referaat Autor: Karoliina Velleste Klass: 8.a Juhendaja: Jana Kosk Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KAAMELI VÄLIMUS ....................................................................................................... 4 1.1 Eluviis .......................................................................................................................... 4 1.2 Toitumine ..................................................................................................................... 5 1.3 Poegimine .................................................................................................................... 5 1.4 Elupaik .................................
Gmo-miks on see hea? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Tänu sellele püsiks meie nähtud vaev hoida loodust puhtana ka edasi. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumula...
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Nudipaelussi päisel on 4 iminanappa. Põhjustab seedehäireid, kõhuvalu, iiveldust, peapööritust. Parasiitse eluviisi tõttu on nudipaelussil ainult kolm elundkonda närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujul...
Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ...
Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja ...
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad). VAHENDID: 3. Raamat ,,Kas sa r...
Liikumise suhtelisus- liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Nt- metsa suhtes liigub loom. Pöörlemine- liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, nt grammofoniplaat. Laine-võnkumine levimisprotsessi ruumis. Plastmass pudel lainelises vees. Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa aset...
n d u r re n du s a Ki i in, de r, Ke v art, S an i d : M le n A utor ri i n u ,E T ndab Kiire n elek dusand tr u gene omehaa rid on r n tähe obje eerivad ilised m k e u korr ti raputa lektrom undurid al. mise ot , mis või v oorjõud ibra u tsioo ni Mida te himõ See m koht õõdab a k abil. . Töötab aalu ühe õ ...
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on oranzikas laik, mis ulatub esikäppadeni. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkuneja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugison levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil. Eelistab ta vanu risustunud okas- ja segametsi. Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal. Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega raibet. Jooksuaeg on metsnugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8...10 kuu pärast (aprillis mais). Vastsündinud pojad on ...
Koer Koer ehk kodukoer on hundi alamliik või koera perekonna liik, mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste,...
Loodus ja Loomad Räägib loomahuviline Robin : Tere! Mina olen Robin. Täna räägime loomadest.Mõned loomad on väga ohtlikud ja mõned väga sõbralikud. Tänane loom on ohtlik. Räägime erinavatest madudest. Rästik elab eesti metsades. Nad magavad talve und ja ärkavad kevadel üles. Kevadesti on nad väga uimased, sest on nii pikalt maganud. Kui näete metsades mingit ussi, siis kui tal on peal sakiline muster on ta rästik kui ühtlaselt tume ,siis nastik muid madusi eestis ei elagi. Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu. Mõrtsukhai on umbes 6 m pikk ja k...
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad pe...
Egiptus 1. Loodusolud Egiptus asus Kirde-Aafrikas, kuni 20 km Niiluse jõest eemal. Kuna vihma ei sadanud, tegi elamise Sahara kõrbes võimalikuks iga-aastane Niiluse üleujutus, mille põhjustasid vihmasajud Niiluse ülem-jooksul. Tänu sellele tõusis vesi kuni sügiseni, jättes maha pehme ja viljaka mulla midu egiptlased usinalt harisid. Egiptus oli suhteliselt eraldatud kogu ülejäänud maailmast ja seetõttu ei näinud esialgu vajadust ka suurele armeele. Võimalused muu maailmaga ühendust võtta oli sõita üle Vahemere või läbida kõrb Siinai poolsaarel et jõuda Aasiasse. 2. Ühiksond Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. · Selle eesotsas oli piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. · Vaaraole järgnes ülemkiht, mille moodustas vaarao suguvõsa ja eri piirkondade üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ...
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
