Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
Ehitus- ja planeerimisõiguse KAASUS A on ehituspeatöövõtja, kes on tellinud alltöövõtjalt B 40 000 euro eest siseviimistlustööde tegemise uue kortermaja ehitamisel. B lepingujärgne tööde algustähtaeg on 01.11.2013 ja lõpptähtaeg 02.01.2014. Lepingus on kokku lepitud, et tööde lõpptähtaja muutused tuleb poolte vahel kokku leppida 5 päeva jooksul kirjalikult alates töö lõpptähtaja muutmiseks oleva asjaolu ilmnemisest, hiljem ei saa töövõtja tähtaja muutmist nõuda. Lepingus on kirjas, et A nimel saab lepingut muuta üksnes juhatuse liige. Tööde lõpetamisega viivitamise puhuks on A ja B vahelises lepingus kokku lepitud leppetrahv 1000 eurot iga B poolt töö lõpetamisega viivitatud päeva eest. Muid leppetrahviga seotud kokkuleppeid A ja B vaheline leping ei sisalda. Kuna üldehitustööde alltöövõtja C ei suuda üldehitustöödega graafikus püsida, saab B alustada sisetööde teostamisega 01.12.2013. B töödejuhatja küsib A töödejuhatajalt 15.11.2013 ...
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
Lühike Õpetus Programmeerimine AVR ilma Arduino Motivatsioon Lihtsalt alustada valest otsast: "mõnikord Arduino on vale valik." Sõltuvalt sellest, mida sa teed, äkki te app struktuur ei ole väga hästi sobib Arduino raamistik. Võib-olla teil on vaja kirjutada väiksema kood see, mida oleks võimalik toota Arduino, mõnikord sa lihtsalt ei suuda Arduino üldse ... Ma olen selle viimase kategooria. Ma ei ole nii suur fänn Java, ja ma olen rahul, tekstiredaktor ja sõidu koostaja käsitsi, nii et ma teen selle raske tee. Arduino trowels mõne kena krohv üle top, kuid see on mi mida sa ei saa seda teha käsitsi. Tõesti, kõik, mida peaks vaja on avr-gcc, avr-libc, avr-binutils ja AVRDude. Kuidas need paketid on väljapoole käesoleva dokumendi, siis on üsna tõenäoline, on pre-ehi paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista a...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
????? GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ REFERAAT Õppeaines: Teadusfilosoofia alused Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud ?????? Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................3 Filosoofiast...................................................................................5 Arutlus........................................................................................6 Lõppsõna.....................................................................................8 Kasutatud kirjandus ........................................................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21.märtsil 1685 (vana kalendri järgi), väga suures perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgnev...
Igaüks on oma õnne sepp Inimesed sünnivad siia maailma erinevatesse regioonidesse, erinevatesse oludesse, majandusseisu jne., kuid tihtipeale jõuavad tippu ja elavad õnnelikke elusid just need, kes pole kõige paremates tingimustes sündinud. Kuid mis teeb meid õnnelikeks ja mis on ühist neil edukatel õnnelikel inimestel? Tänapäeva maailmas on inimestele vabadusi rohkem antud, kui ajaloos ammustel aegadel ja ka lähisajaloos näha on olnud. See annab inimesele laiemad võimalused eneseteostuseks. Paljud edukaks saanud inimesed pärinevad vaestest peredest ja rasketest tingimustest. Mitte et varem poleks seda olnud, kuid hetkel on rasketest oludest hea tahtmise korral lihtsam välja rabeleda. Siin võiks näiteks tuua minu pikaajalise iidoli Richard Bransoni, kes on loonud mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid s...
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiulda...
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
1.Mille poolest on kantaat-sümfoonial ,,Laul maast" Mahleri loomingus eriline koht? Ta kirjutas selle muserdatuna tütre surmast ning talle endale diagnoositud parandamatust südamehaigusest. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik ainult depresiivne. Seda teost peetakse Mahleri loomingus kõige isiklikumaks teoseks. 2.Milliste zanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes zanrites. Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: "Don Juan", "Macbeth", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headu...
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta o...
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
Eesti rannajoon ja selle kaardistamine Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja Marko Pikkor, Heiki Potter Peep Krusberg Raivo Aunap Rannajoon - loodus Tõnu Oja Mats Meriste, Kalle Kirsimäe Ants Torim Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk Mall Kivisalu Arutelu 1 Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M.Sc. Kartograafia büroo Maaamet 2 EPK10 kaardistusobjektid Projekt algas 1992.a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: probleemid, mida ise oleme te...
KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. Lende Saluvee, EKL-1 kõ Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel. Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit: Aasia, Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel aja...
1. 1. Sissejuhatus Sellise teema valisin kuna olen sündinu just selles ajavahemikus mis kuulub neitsile .Valisin selle ka kuna olen alati soovinud teada midagi oma sodiaagimärgist ,kuid pole kunagi aega uurida olnud .Ega ma muidu selle kohta eriti ei usu ,kuid siiski on huvitav teada kas see on natukenegi minu moodi. Oma referaadis tutvustan neitsi sodiaagimärki ning toon välja ,mis on neitsile iseloomulik :mis neile meeldib ,mis mitte. Lõpuks toon ka välja üle maailma tuntuid neitsi kuulsusi . 2. Neitsi iseloomustus. Neitsi tähtkuju all sündinu on mõistusinimene, sügava iseloomu ja kriitilise mõistusega. Need inimesed tahavad lõpuni kõike teada, et veenduda selle tõsiduses. Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid ene...
Vasakukäelisus Olemus, kujunemine Elis Nõu 2015 Kes on vasakukäeline? Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel. • Vasakukäelistel on raske meie ühiskonnas toime tulla. • Üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu (tööriistad) • Meie kõnepruuk, kus sõna „vasak“ on peaaegu alati negatiivse tooniga • Saksa keeles: „linkisch“ – kohmetu, „links liegen lassen“ – sinna paika jätma, „linker Vogel“ – kahtlane tüüp, „linken“ – kedagi alt vedama Fakte Iga kümnes inimene on vasakukäeline. Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööri...
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Välja...
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra ...
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Senjööri ja vasalli suhe · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile 3) Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks? · Organiseeritud sõjamängud, relvad enamasti nürid, keskenduti kahevõitlustele, võitja sai kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloo...
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka...
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
KOOL Põrn referaat NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus Olenemata sellest, et enamikul inimestel on põrn, ei mõelda eriti põrna kui organi olulistest funktsioonidest inimorganismis. Põrn asub keha vasakus küljes ning annab tunda siis, kui füüsiliselt üle pingutatakse. Muul ajal seda eriti tähele ei panda ning väidetavalt võib selleta edukalt eladagi, kuigi elu ilma põrnata on teatud mõttes siiski piiratud immuunsüsteemi ja vere uuenemise protsess on selleta häiritud, lisaks on raskem taluda ka füüsilisi koormusi. Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab sappi, mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust (selle loogika järgi langetati melanhoolse temperamendiga inimestele diagnoos suurenenud põrn). Tänapäeva teadus on selle aga ümber lükanud, eksiarvamused põrnast on paraku tugevalt juurdunud, et ka tänapäeva inglise keeles tähendab sõna ,,spleen" nii põrna kui tusadust, viha ja pettumust. Ajaloo...
Matemaatika Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathma 'õpitu, teadus') on teadus, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse ühe käe sõrmedega, 5 õunaga jne. Kõigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tähendusest olenemata üks ühine omadus - nende elemente saab seada üksühesesse vastavusse. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõ...
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valg...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev h...
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli...
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil o...
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
