Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga ...
Estonian traditional musical instruments Musical instruments and music making are inseparable from cultural tradition. A musical instrument developed musical capacities of children as a sonic toy. It served hunters and herdsmen as a vital tool, that affected the catch or wellbeing of the village herd. It was often used to signal information. Making music provides a human being feelings of relaxation and aesthetic enjoyment. Musical instruments have accompanied important ritual practices but provided also music for dance. Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments according to their function into two main groups: 1) traditional instruments instruments created by the folk, and instruments of professional origin that people use traditionally while developing them spontaneously (e.g. kannel, bagpipe, mouth harp); 2) popular instruments instruments of professional music that have enter...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade va...
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil ...
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu alg...
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...
4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus ...
VIII kl. kirjandus Tund nr. 13 Teema: Kriminaalkirjandus. C.Doyle "Baskervillide koer" 1. Tunni eesmärgid 1.1. Kontrollida kohustusliku kirjanduse lugemist, tekstist arusaamist, detektiivromaani tunnuste leidmist. 2. Õppevahendid: A.Conan Doyle "Baskerville´ide koer" 3. Tunni käik 1. Kirjanduse vihikud korjata hindamiseks ( 2 min) 2. Teose sisu arutelu 2.1. Millest on juttu dr. Mortimeri käes olnud 1742.a. pärit käsikirjas Baskerville´i Hallis toimunu kohta? ( esiisa sir Hugo murdis maha suur koer) 2.2. Miks pöördus dr. Mortimer S.Holmesi poole? ( surnud oli sir Charles koera läbi) 2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei olnud, Henry oli keskmise poja poeg, Rogers oli läinud Ameerikasse ja surnud vallalisena) 2.5. Analüüsi teost ...
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine. Otsustati: salajase...
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja ...
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle koh...
Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugu...
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. ...
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletust...
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit, ...
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad lii...
TORDID · Biskviittordid 1. võikreemiga 2. munavalgekreemiga 3. vahukreemiga 4. glaseeritud 5. martsipaniga 6. puuviljadega · Beseetordid 1. võikreemiga 2. kohvikreemiga · Lehttaignatordid 1. võikreemiga 2. keedise ja kreemiga 3. vahukreemiga · Liivataignatordid 1. glaseeritud 2. kohupiimakreemiga · Erinevatest pooltoodetest tordid 1. võikreemiga 2. vahukreemiga · Erikujulised tellitud temaatilised tordid 1. Lastetordid 2. Katsikutordid 3. Soolaleivatordid 4. Sünnipäeva - ja juubelitordid 5. Pulmatordid 1 Biskviittordid võikreemiga 1. Biskviit kreemitort Nendele tortidele saadakse põhjad kas määrimise teel, või küpsetatakse vormides. Määrimise teel saadud põhjadest lüüakse või lõigatakse soovitud suuruse ja kujuga põhjad välja. Vormis küpsetatud põhi lõigatakse pooleks või kolmeks, niisutatakse, liidetakse, m...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk l...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ...
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord....................................................
Jõhvi Gümnasiuum Loomsed kiud ja nende kasutamine Referaat Koostaja: Laura Grigorjan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD ...
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne. Kui vaadata täpsemalt, mil viisil liigi isendid areaali piires paiknevad, võib eristada kolme peamist levikutüüpi ehk ruumilise jaotuse tüüpi, mida illustreerib allolev j...
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (l...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Loomad Uurimistöö Koostaja: Lidia Brovarets Juhendaja: Ester Ojavee Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Ma valisin loomade teema sellepärast, et ma tundsin huvi loomadest ja et nendest rohkem teada saada. Esimeses peatükis räägin ma loomade tutvustusest. Teises peatükis räägin ma KES ON LOOMAD? Praeguseks on määratletud peaaegu 2 miljonit loomaliiki ja veel rohkem on neid, mis ootavad avastamist. Seega on loomad kõige mitmekesisem nähtus meie planeedil. Nad on üle miljardi aasta kohastunud nende ümber muutuva maailmaga ja ellujäämisvõitluses välja arendanud hulgaliselt erinevaid elulaade. Üheks äärmuseks loomade seas on kiiresti liikuvad kiskjad, nagu haid, suured kassilised ja röövlinnud. Teiseks äärmuseks on loomariigi jäänuste silmatorkamatu...
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperi...
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
Tätoveering ehk TATTOO Sisukord Mõiste Ajalugu Esimesed tattood Masinad ja tehnikad Värvid Mõju nahale Maoorid Berbid Vangid Tribal Hennamaalingud Kujunid Komertslik tätoveerimine Uskumused Kasutatud allikad Mõiste Tattow, tau-tau, tatau, tattaw tähendab koputamist või löömist Tuleb tahiitikeelsest sõnast tatau tattaw Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks Ajalugu James Cook(17281779) James Cook nägi Polüneesias 1769 ning Hawaii saartel 1778 tätoveeritud pärismaalasi Alvaro de Medndana,hispaanlane 1595a tutvustas Läänele 1.eurooplasena Polüneesiast näinud kehakaunistusi 17.saj. Muutus see ihaldusväärsemaks kunstivormiks ning hakkas saavutama oma rafineeritust ja täiustust Keskajal hääbus Läänes ning taasavastati alles idamaade ning Lõunamere saarte avastamisega E...
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab a...
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja vähe...
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: ...
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. ...
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saab...
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine...................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
