Võlaõigus Kaasusülesanne 40. Ehitusettevõte sõlmis lepingu, millega andis AS-le Teedeehitus üürilepingu alusel ekskavaatori üheks aastaks. Nelja kuu pärast läks masin rikki ja tekkis vajadus teda kapitaalselt remontida. AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega? Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teat...
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatuseks.........................................................................................................4 1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini......................................................................................6 1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost................................................................................................6 1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus......................................7 1.3 GATT-ist Maailma Kaubandusorganisatsioonini. Arengud ...............
KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühi...
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis ...
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
MAA RENDILEPING Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite ar...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
Rooma eraõigus Asjaõigus ja õigused võõrale asjale Asjaõigus (ius in rem) Valdus(posessio) Omandiõigus(dominium) Õigused võrale asjale(Iura in re aliena) Pant Servituudid Pärilik rent Hoonestusõigus Fiducia cum creditor Reaalservituudid Isiklikud servituudid Viljakasutus Pignus Asja eluaegne kasututamisõigus Hypotheca Külaservituudid Linnaservituudid Actus Iter Via Aquaeductus Õigus elada võõras majas Õigus kasutada võõra orja tööd Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Pant kohustuse täitmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor pant oli võetud omandisse. 2.pignus pant oli võetud kasutusse. 3.hypotheca- pant mille juures jääb omanikule nii omandiõig...
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemis...
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks m...
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Le...
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
AUTORIÕIGUS 1. Mida tähendab lühend EAÜ? Lühend EAÜ all on silmas peetud Eesti Autorite Ühingut. 2. Mida tähendab mõiste autoriõigus? Autoriõigus on teose looja ainuõigus enda teosele pärast selle ilmumist ja mille kasutamiseks peavad kõrvalised isikud selle kasutamise eest tasuma. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehtib terve teose looja eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Väga vana muusikateos võib autoriõigusega kaitstud olla siis, kui teda on töödeldud või muudetud. 5. Milliselt internetilehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastused autoriõiguse küsimustele leiab siit: https://www.eau.org/ 6. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ all on mõeldud Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 7. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis. 8. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika av...
Töövõtuleping Mõiste: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) Töövõtulepingu (TVL) sõlmimise alused on kehtestatud Võlaõigusseaduses. TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata. TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võt...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuv...
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kuju...
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mis...
TÖÖVÕTULEPING Käesolev töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja esindaja nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks....
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad li...
1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani ...
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt ja Töö te...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule kontrollile osutam...
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
7. ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS Lk 93-104 7.1. ÕIGUSPÄRANE KÄITUMINE JA ÕIGUSRIKKUMINE. ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS. (7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õi...
17.03.2011 Uued mõisted HEA USU PÕHIMÕTE TÖÖLEPINGU SEADUS TsÜS §138 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. · Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 VÕS §6 võl...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud allikad...............................................
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
