Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" lavastus" - 296 õppematerjali

lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat.
thumbnail
2
doc

Impressionistide naised ja naisimpressionistid

Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ballet “Kevade”

Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteeti...

Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...

Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romeo ja Julia

a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...

Muusika
50 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Enn vetemaa

3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest . Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...

Üldine teatriajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvustus "Sugar ehk džässis ainult tüdrukud"

See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole. Olles sunnitud elu eest põgenema, nihverdavad nad end osavalt Sweet Sue juhitud tantsu- ja l...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti keskaeg

saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Alexandre Dumas

Alexandre Dumas vanem · 1802­1870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid ­ "Krahv Monte-Cristo ­ "Kolm musketäri" 1844 ­ "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
1
odt

NO78 „Kes kardab Virginia Woolfi?”

veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetu...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ooper 19. ajand

sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi...

Muusikaajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjand teemal "Tõe vastand on teine tõde"

See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske...

Kirjandus
154 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muusikal "Aida"

Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Muusikal Aida Referaat Sisukord Pärnu 2010 Sissejuhatus Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Valisin selle muusikali kuna see tundus olevat väga riskantne ettevõte, arvestades näiteks seda, et teose eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Teine põhjus on see, et kuigi see etendus on kuulus üle maailma, polnud mina sellest varem midagi kuulnud, seega tahtsin sellest kirjutada, et ka ise targemaks saada. Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste es...

Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sülfiidi retsensioon

The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ­ ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, un...

Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism,...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
148 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

"Petruška pärastlõuna"

novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooj...

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ballett „Onegin“

novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsi...

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Hind" - teatrietenduse retsensioon

oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale ­ Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat,...

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tammsaare - "Juudit"

Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida....

Kirjandus
242 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Armastus kolme apelsini vastu"

Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bar...

Muusika
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun