Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsa...
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on...
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level l...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus E...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
Ooper 19. sajandil Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooper oli 19. sajandil üks juhtivaid muusikažanre. Publiku huvi ooperi vastu oli vaga suur. Ooperis käidi rohkem kui sõnateatris. 19. Sajandi ooperi pealinn oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka liiga julgete uuenduste tõttu, mida publik vastu ei võtnud. ...
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, k...
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud int...
Retsensioon „Persona” Käisin 29. detsembril vaatamas Kuressaare Linnateatri etendust „Persona”. Etenduse lavastajaks ja kunstnikuks on Matteo Spiazzi, helikunstnikuks Villem Rootalu, valguskunstnikuks Tarmo Matt ja maskimeistriteks Annika Aedma, Evelin Vassar ja Matteo Spiazzi. Mängivad Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting. Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus räägib sellest, kuidas ühes korteris elab neli erinevat kolmeküm...
Teatrilavastuse arvustus Anita Vreimann Aysel Metsik 11.ms Arvustus Arvustus on ajakirjanduszanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Ole informatiivne ja kasulik- ole konkreetne ja arvustatava asja suhtes asjakohane, kirjelda seda, mida ka teised võiksid tõenäoliselt kogeda. Kirjelda, mis meeldis või ei meeldinud. Ole aus- Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest kogemustest, seega ole autentne. Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside. Ettevõtte omanikud saavad kasutada t...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks tee...
Karin Valt 12.B 10.2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aas...
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Töötas Rahvusooper Estonias baletisolsitina 1999-2005, 2005-2007 töötas ta Staatsballett Berliin'is. Ning 2008 naases tagasi Rahvusooper Estoniasse tööle. Eve Andre on Tallinna Balletikooli lõpetanud ning nüüd Rahvusooper Estonia balletitrupis töötav baletisolist, kes on saanud mitmeid auhindu ja preemiaid nt. Kultuurkapitali noore tantsija loomepreemia ja...
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest nee...
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu ...
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakk...
Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika Näidendi autor Marius Ivaškevičius (sündinud 1973 Leedus Molėtais) on kirjanik ja filmirežissöör. Tema näidendeid on tõlgitud ja lavastatud Leedus, Venemaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Lätis. Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on An...
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastu...
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ja pealegi oli konservatooriumis vähe vabu kohti. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võt...
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, un...
Mary Poppins 28. veebruaril käisin koos oma sõbraga vaatamas muusikali ,,Mary Poppins". Teos on loodud Disney ja Cameron Mackintoshi poolt, kuid Eesti keelde on selle tõlkinud Leelo Tungal ja Anna- Magdaleena Kangro. Lavastaja on Georg Malvius. Etendus toimus teatris Vanemuine. Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose süzee räägib Bankside perekonnast, kus probleemiks on lastekasvatus. Lapseeas olevad Jane ja Michael on oma raske ja hüperaktiivse loomuga peletanud minema kõik lapsehoidjad, kuid õnneks leiab nende poole tee ülimalt edev ning eneseteadliku ja maagiliste võimete...
Muusikal Grease Hanna-Marii Kaljas Lavastaja Georg Malvius Ta 68 aastane on Rootsi Click to edit Master text styles rezissöör ja muusikarezii Second level professor, kes kolis eestisse pea Third level 35 aastat tagasi tänu Eri Fourth level Klasile. Ta kutsus Georgi Fifth level Eestisse lavastusi lavastama. Nüüdseks on Malvius lavastanud Eestis juba 17 lavastust, millest esimene oli "Viiuldaja katusel". Ta teinud lavastusi nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamatearis. Koreograaf Adrienne Abjörn Ta on samuti Rootsist pärit. Ta on väga tunnustatud koreograaf maailmas. Click to edit Master text styles ...
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis ...
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kuts...
Linda Kaljundi artikli "Performatiivne pööre" kokkuvõte ja analüüs Järgnev on kokkuvõte ja analüüs Linda Kaljundi 2011. aastal kogumikus „Humanitaarteaduste metodoloogia“ ilmunud artiklist „Performatiivne pööre“. Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on esitada kokkuvõte autori põhiideedest ning analüüsida, kuidas neid rakendada etenduse, täpsemalt lavastuse „Life Is Very Hard“ analüüsis. Linda Kaljundi tegeleb oma artiklis mõiste „performatiivsus“ ja selle tuletistega ning on seadnud omale eesmärgiks kaardistada vastava mõistestiku tähendus- ja kasutusvälja laienemine, nn performatiivne pööre ning ühtlasi tegeleda sellest tingitud metodoloogiliste ja terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945...
Tõe vastand on teine tõde Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske ...
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooj...
Eesti tantsupeod Tantsupidude ajalugu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus...
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on J...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides. Esimene kokkupuu...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lü...
Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
NO78 ,,Kes kardab Virginia Woolfi?" Etendus toimus 16. veebruaril 2010, kell 19.00 teatris NO99, mis asub Sakala 3, Tallinn. Lavastus oli ühe vaheajaga ja kestis umbes 3 tundi ja 10 minutit. Autoriks on Edward Albee, lavastaja, kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis olid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Hendrik Toompere jr (külalisena Eesti Draamateatrist), Marika Vaarik, Sergo Vares ja Mirtel Pohla. Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99. See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetu...
Kontserdi analüüs “Ivanov” Käisin 2.veebruaril Eesti Draamateatris vaatamas etendust “Ivanov”. Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud. Näitlejat...
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. ...
Etenduse analüüs ,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2. Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, oli palju rohelust, lilli ning ka purskkaev. Tegevuskoht ei muutunudki, kuid tegevusaja muutust oli näha lillede värvuse muutuse järgi. Lavakujunduse mõju oli rahulik ja meeldiv, just...
Referaat Georges Bizet Georges Bizet(sünnijärgse nimega Alexandre César Léopold Bizet) sündis Prantsusmaal, Pariisis 25.oktoobril 1838. aastal ja suri 1875. aastal 3.juunil Prantsusmaal Bougivalis. Oli helilooja ja pianist romantik. Bizet´i elu oli lühike, täis raskusi ja eduvaesust. Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima, tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma "sümfoonia C-duuris" metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal. 1858 aastal tunnustati teda Prix de Rome´I autasuga, mis tähendas talle ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
