Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? D...
Iphigeneia Aulises 1. Iseloomustage peategelasi · Agamemnon-karm, ta küll armastas oma pere, kuid kuna ta tappis oma lihase tütre ütleks ma, et ta on täiesti südametu ja ma ei kujuta ette, kuidas üks inimene sudab sellist ajsa üldse teha, nagu tappa oma laps, jõhker, sai kõik mida tahtis- Võttis endale Klytaimestra isegi, kui naine seda telikult ei soovinud ja ta tegi seda manipuleerides seega ta oli ka manipuuleriv. · Klytaimestra-armastav, tark, hea kuulaja, julge-kuna julges öelda midagi Agamemnolile kuigi teadis et ta on võimeline kõiges. · Iphigeneia-armastav- armastas siiski oma isa kuigi ta teda mõrvata tahtis; , tark, õrna hingega, julge, otsusekindel, vapper, austav, · Karm-sest oli näha et tema almad kartsid teda ja tegid mida ta ütles; armastav- armastas oma pere väga, oli näha et tal oli teglikult v...
.Tartu Raatuse Gümnaasium "Helisev muusika" Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vä...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõest...
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937...
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustes...
Bertolt Brecht Kirjandusvoolu mõiste Modernism (prantsuse moderne ,,uudne", ,,nüüdisaegne") Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Elulugu · Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis · Suri 14. august 1956 IdaBerliinis Saksa DV · Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja · Isa oli katoliiklane, ema protestant · 16aastaselt kirjutas esimese näidendi · 18aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma halvas tervise tõttu · Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas...
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, diri...
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas ko...
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level l...
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Ke...
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. ...
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema lai...
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
Casino Royale Näitlejad: James Bond Daniel Graig Ta on võitnud palju auhindu (enamus seoses Casino Royale'iga), ning teda võib veel näha filmides nagu Munich, Layer Cake, Lara Croft: Tomb Raider ja paljudes teistes. Vesper Lynd Eva Green Tema on uustulnuk. Royale tegi temast ühe kuulsamaid näitlejaid. Enne seda oli tal ka väike roll Kingdom of Heaven'is. Le Chiffre Mads Mikkelsen Palju auhindu võitnud Taani näitleja. Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka...
Retsensioon La finta giardiniera Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) diplomietendus, Mozarti kahevaatuseline ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Et...
Laura Jürisson 11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale a...
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised ette...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 20...
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstilii...
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaas...
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (...
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud Eesti ajaloos üks esimesi portreid ühest keskpärasest Eesti mehest ja tema naisest, kellest meie põlvnenud oleme. Lavastaja Tiit Palu on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Üks suhe naise ja mehe ...
Parsifal "Parsifal" on erakordselt väljendusjõuline ja ammendamatut avastamisrõõmu pakkuv teos ning ainus ooper, mis on kirjutatud Wagneri ooperiteatri (Bayreuth Festspielhaus) erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Seepärast nimetas helilooja ooperit Bühnenweihfestspiel'iks ehk "lavale pühendatud pidustuseks". Ooperi muusikaline keel on julge, kaasaegne ja enneolematult värvikas. Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval, keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera siiski kohtu kaudu õiguse tuua ooper lavale. Sisu Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid ...
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...
12 aastat orjana filmi arvustus "12 aastat orjana" räägib vabast mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup. Ta on haritud, andekas ja ettevõtlik perekonnainimene New Yorgi põhjapoolsest osast. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakub huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Seal veedab mees enda isiklikus põrgus 12 pikka ja rasket aastat. Teose lavastaja Steve McQueen ja stsenarist John Ridley toovad ekraanile järjekordse väga vähe räägitud loo USA ühest kõige piinlikumast ajaloolisest perioodist. Tegemist on kindlasti vägagi tõetruu orjanduse kujutamisega, mis mitte mingil juhul ei vabanda enda julmust, vaid ütleb otse ja ilustamata, et täpselt nii hull see asi tollel ajal oligi. Film ise on visuaalselt väga geniaalne ja lihtne vaadata. Eriti head meeleolu tekitas enne filmi alustamist lühike katkend märtsis esilinastuvast filmist, mis on pühendatud Märtsiküü...
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ni...
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus................................
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab a...
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
Ballett "Kevade" Oskar Lutsu "Kevadet" on lugenud raamatut või näinud filmi enamus eestlasi. Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteeti...
,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" Käisin Reedel, 14. Novembril Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud," mille libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Muusikali lavastaja on Mare Toomingas ja autor Jule Styne. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes juhtusid nägema mõrva, mida nad ei oleks tohtinud näha. Nad põgenevad gängsterite eest Chicagosse. Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine. Nad lähevad tüdrukute tantsugruppi koosseisu ja sõidavad rongiga Floridasse. Reisi ajal kohtavad nad Sugarit. Jerry ja Sugar jäävad kokku igasugustest probleemidest olenemata. Joe ohverdab ennast armastuse nimel ja laseb Sugaril olla õnnelik koos Jerryga. Ta leiab miljonäri, kellega kavatseb ta abielluda. Tegelikult ei ...
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka kla...
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis ...
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat,...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
