INFOÜHISKOND TELEVISIOON KOSMOS MOOD USUFANATISM Enne esimest maailmasõda Pilvelõhkujad- leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis. Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul. Hollywood- kinotööstuse keskus (1913). Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913). Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaise...
Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...
Kristiine Kõiv 12AÕ E-ained Hapukooremaitselised kartulikrõpsud.(250g.) Koostisosad: kartulid, taimne õli, hapukoore lõhna- ja maitseained [lõhna- ja maitseained sisaldavad (sisaldavad odralinnaseekstrakti, sibulapulbrit, töödeldud juustu, hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest...
Metanool Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Eta...
Väävelhape Valem Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 290 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Värvuseta ja lõhnata Veest kaks korda raskem, vees hästi lahustuv Tootmine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel, kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. ...
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9.lahusti-on aine,milles teatud teine aine lahustub,nt vesi, milles lahustub keedusool. 10.lahustuv aine-on aine,mis on ühtlaseltjaotunud mingis teises aines. 11.molekul-on aatomitest koosnev aineosake. 12.niiske ...
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
Fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6. Nagu ka teised monosahhariidid, imendub see seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev süsivesinik.On 1,73 korda magusam kui sahharoos. Seda sisaldub palju mees, puuviljades( õun,aprikoos,banaan, pirn, ananass, ploom jmt) , õites, marjades ja enamikus juurviljades (Punane peet, porgand, magus mais, maguskartul, magussibul jmt). Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Fruktoosi lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. Nt KUKU batoonikesed > Majanduslikult toodetakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupe...
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: ...
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (div...
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremi...
Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO ...
Sideme tüüp Aineosakesed kristall Tugevus Omadused võre tüüp Aatomid, aatomvõre Tugev kovalentne Kõrge sulamis-ja keemis side temp, ei lahustu vees,ei juhi elektrit,kõva ,rabe Mittepolaarne hea soojusjuht. kovalente side Molekulid,molekulvõre Tugev kovalentne Gaasiline,vedel või tahke side, vahel on nõrk ,oleku määrab vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu ...
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga. Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus s...
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja -hooldus AMINOBENSEEN EHK ANILIIN Referaat Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Aniliin..................................................................................................................... 4 Tootmine.............................................................................................................. 5 Füüsikalised omadused....................................................................................... 5 Keemilised omadused......................................................................................... 5 Toksilisus ja mõju tervisele..................................................................................... ...
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...
Bioloogia Referaat 9. klass Vitamiin B6 (Püridoksiin) Avastus Vitamiin B6 on vees lahustuv vitamiin ja on osa vitamiin B-kompleksi rühmast. Püridoksiin avastati 1930. aastal, kui tehti katseid rottidel, avastaja oli Ungari arst Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega. Eriti palju on seda lihas, teraviljatoodetes, köögiviljades ning pähklites. Samuti ka maksas, munakollases ning porgandis. Vitamiini puudus või siis liig annustamine B6 puudumisel võib tekkida sarlakite sarnane lööve, millest jäävad järgi armid. Kaasneda võivad ka migreeni hood. Püridoksiini puudus võib põhjustada ka veel aneemiat ja suuha...
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sad...
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana Molekulaarne vesinik on üsna väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes Vesini...
O-hapnik oksüdeerija suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn saamine laboris tahkele sulfiidile või lahusele tugeva happe lisamisel SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju sooj...
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi ...
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlai...
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI ...
TITAAN Koostas T.Ristmägi Nimetus · Nimetus titaan tuleneb Click Click icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuht...
KODUNE ÜLESANNE TARBEPLASTID 1. Polüvinülideenkloriid (PVC) on materjal, mis säilitab aja jooksul oma värvi ja läike ning tagab hea korrosioonitõkke. Materjali võib kasutada väga intensiivse UV- kiirguse, kõrge temperatuuri ja suure suhtelise õhuniiskusega kohtades. Kasutatakse seda näiteks soojustamiseks katuse-, seina- ja fassaadisüsteemides. 2. Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv ester, , Vaigutärpentin, bensiini lahusti, kuiv õli jne. .See on valmistatud kondenseerumisel para-tertsiaarne butüül fenooli ja formaldehüüdi katalüüsi kaltsiumhüdroksiidi. Fenoolformaldehüüdvaiku toodetakse fenooli ja formaldehüüdi reaktsiooni abil ning see leiab rakendust järgmistes toodetes: lihvkettad, pidurite hõõrdkatted, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 3. Polüstüre...
Lämmastikuühen did: plussid ja miinused Lämmastik Keemiline element järjenumbriga 7. Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Veeldub -196 kraadi juures Elektronide arv kihis on 2,5 Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmine Inertse keskkonna loomiseks Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis Jean Antoine Claude Chaptal Lämmastiku füüsikalised omadused Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Vees vähe lahustuv Õhust kergem Sulamistemperatuur -210°C Keemistemperatuur -196°C Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste ...
VESINIK JA HAPNIK 8.klass VESINIK · Vesiniku järjenumber on 1 · Vesinik on keemiline element · Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega · Vesinik on väikseima aatommassiga · Vesinik kuulub 1.perioodi · Vesinik on mittemetall · Vesinik on kõige sagedasem element universumis Levik looduses · Lihtainena vesinikku maal ei leidu. · Vesinik moodustab maakoorest alla ühe massiprotsendi, aatomite arvult aga on vesinik üks levinumaid elemente. · Vesinik esineb looduses enamuselt vee koostises, kuid ka mõnedes mineraalides ja enamikus orgaanilistes ainetes. · Universumis on vesinikkõige levinum keemiline element, vesinik moodustab enamuse Päikese massist Lihtaine omadused · Vesinik koosneb kaheaatomilisest molekulidest (H2). Vesiniku molekulid on väikesed ja kerged,nendevahelised jõud on väga nõrgad. · Vesiniku sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad. · Vesiniku keemis temper...
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Leidumine, tekkimine, saamine........................................................................................................4 K...
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape......................................
Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel ...
Kohv Kohvitootjad. Suurimad kohvitootmise piirkonnad on Brasiilia, Columbia, Indoneesia, Etioopia. Tuntumad ettevõtted, kes tegelevad kohvitoodete tootmise ja turustamisega on Paulig, Löfbergs Lila ja Jacobs. Lahustuvaid kohvisid toodab põhiliselt Nestlé. Pauligi ajalugu algab aastast 1876, kui Saksamaalt Soome tulnud immigrant Gustav Paulig asutas oma äri. Gustav Paulig alustas oma äri soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini, konjaki jt koloniaalkaupade maaletoomise ja müügiga. 1904. aastal laiendas Paulig oma tegevust – lisaks hulgimüügile hakati tegelema ka toiduainetööstusega. Pauligi kohvitehas, mis oli esimene kohvitehas Põhjamaades, alustas tegevust laohoones Helsingi Katajanokka linnaosas. Paulig Espresso Originale on traditsiooniline Põhja-Itaalia stiilis röstitud õrnalt aromaatne espressosegu. Pisut robustat muudab kohvi maitse täidlasemaks ja annab tugeva aroomi. Maitse on pisut magus ja kohvil o...
Mõisted: 1. Aatom aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon aatomite rühmitus, mille laeng on + või Li+ Cl- 4. Puhas aine koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid VII A rühma...
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallid...
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil mood...
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) ·...
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast...
Ande Andekas Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik nin...
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse toorain e. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, rav imeid, lõhke- ja lõhnaaineid,kummivulkanisaa toreid, fotoilmuteid, plastmas se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas ...
1.Mis on allotroopia, allotroobid? Nimeta 4 süsiniku allotroopi. Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit, teemant , karbüün, fullereenid. 2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi. Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal, tekib süsiniku teistest vormidest, tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja . Grafiit hallikasmust ja läbipaistmatu, üsna pehme, juhib elektrit , struktuuris leidub vabu elektrone, põleb õhu käes kõrgel temperatuuril. 3. Nimeta vähemalt 2 põhjust, miks on süsinikühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ...
Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendit...
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atoma...
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam ok...
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toim...
Alkeenid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus:dieen, trieen, tetraeen. Alküünid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liige...