Elektriväli Magnetväli Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m) q1 q2 I1 l1 I 2l1 F12 = k F12 = K Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: r2 , Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: r2 , kus F12 jõud, millega esimene keha mõjutab teist, (paralleelsete juhtmete korr...
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optilinekvantgeneraator on valgusallikas, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgab koherentvalguse kitsaid kimpe . Ehitus-Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väl...
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liig...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
"TANTS MAAILMADE VAHEL" NYYD `07: Mark-Anthony Turnage. Scorched 19. oktoober 2007 "Estonia" kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dzässtrio John Parricelli (kitarr, Suurbritannia) Peter Erskine (löökpillid, USA) John Patitucci (kontrabass, USA) Dirigent: Olari Elts Tegemist oli kümnenda rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD `07 raames toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud...
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Elektrivälja ja aine vastastikmõju" 11 klass 1. Milles seisneb elektrivälja ja aine vastastikmõju? Aines kutsub elektriväli laetud osakeste ümberpaiknemise vastavalt nende laengule (positiivsed laengud elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunaliselt). 2. Milliseid aineid nimetatakse juhtideks, milliseid dielektrikuteks? Juht aine milles vabade laengukandjate arv ei erine oluliselt aatomite ( v molekulide) üldarvust ... lühidalt: aine mis omab vabu laengukandjaid. Juhtides saab nende osakeste liikuma panemisel teel tekitada elektri voolu. elektrolüüdid - osakesteks on ioonid (soolad, happed ja leelised ) metallid vabadeks laengukandjateks on elektronid Dielektrikud vabu laengu kandjaid ei ole (isolaatorid) 3. Kuidas mõjutab väli...
1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektri...
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. TAGASISIDE nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust (matemaatiline pendel) Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis. Asetades ...
Kool MICHAEL FARADAY Referaat Nimi 11. a klass Juhendaja Linn 2014 SISSEJUHATUS Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. 14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Tema elutöö oli elektri ja magnetismi uurimine, mille ta rajas lähimõju printsiibile . Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta sõnastas elektrolüü...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Keha asukoht, kuna kehad paiknevad erinevalt ruumis, siis kehad ka liiguvad erinevalt. Nihkevektor on vektoriaalne füüsikaline suurus, liikuva keha algasukohast lõppasukohta. 2. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju on liikuva keha asukoht ruumis muutunud ajaühiku jooksul. Ühtlane ja ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatikas keha liigub ringiratast, näiteks ventilaatori tiivikud. Joon ja nurkkiiruse vaheline seos on see, et mõlemal on kiirus võr...
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi). · Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Neutroni avastamine · probleem: tuum oli raskem kui tuumas olevate prootonite massid kokku ja need lisaosakesed ei jätnud endast Wilsoni kambrisse jälge, kuna ei olnud i...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme te...
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt...
KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist. Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektro...
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz ...
Euroopa Liit jaotab hädaolukorrad kaheks põhitüübiks: ·Loodusõnnetused, näiteks:Üleujutused, Metsatulekahjud,laviinid ·Inimtekkelised õnnetused Smith · Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid · Hüdroloogilised · Geoloogilised · Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökes...
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumut...
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel ...
Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastasmõjus. Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks. Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpo...
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...
Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta leidis, et u...
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ah...
Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa, kaotades elektrone, samasuguse positiivse laengu. ● P-n siiret kasutatakse põh...
Di-vesinikodsiid Loengumaterjal Sügis 2015 K. Port Di-vesinikoksiid ja elu · Müstiline aine (peaks ehituse põhjal keema -93°C juures ja toatemperatuuril olema gaasiline; pealegi külmudes ei kahane vaid paisub) · Lõhnata, värvita, kujuta ja väga salakaval · Põletab või tekitab külmakahjustusi · Aktiveerunult purustab ja tapab · Liitudes mõne molekuliga hävitab inimkultuuri (ehitisi, skulptuure) ja loodust · Tapab igal aastal kümneid tuhandeid inimesi · 97% on inimesele mürgine · Ometi läbivad inimesed tuhandeid kilomeetreid ja maksavad väikese varanduse, et ennast sellesse heita · Pelk nägemine tõstab kinnisvara hinda · Võtame sisse iga päev Mpemba Effect · 1960 märkas Tanzaania õpilane kokandustunnis, et kuum jäätisesegu külmub kiiremini kui külm S.t. kuum vesi jäätub kiiremini kui külm · Miks?! · ,,Why does boi...
1.3.3 Funktsionaalsete ja kõrgsuutlike materjalide klassifikatsioon Funktsionaalsete materjalide jaoks on kõige sobivam mitmekihiline jaotus: ühes iseloomustatakse nende füüsikalist käitumist ja teises fenomenoloogilist käitumist (tulemust). Tulemuseks võib olla otsene keskkonna energeetiline mõjutamine (valgus, soojus, heli) või kaudsed efektid (energia genereerimine ja muundamine, mehaanilised efektid jne). Selle klassifikatsiooni järgi võib materjalid jaotada kõigepealt järgmiselt: 1) traditsioonilised materjalid; 2) kõrgsuutlikud materjalid; 3) esimest tüüpi funktsionaalsed materjalid (muudavad omadusi); 4) teist tüüpi funktsionaalsed materjalid ( muundavad energiat); 5) funktsionaalsed seadised ja süsteemid. Traditsioonilised ja kõrgsuutlikud materjalid reageerivad küll välistele mõjudele, kuid nende omadused sellest ei muutu. Funktsionaalsed seadised ja süsteemid koosnevad mitmetest funktsionaalsetest ja muudest materjalidest ning...
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment...
Ernest Rutherford Referaat Kris Härsing 12b Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus.............................................................................................................
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
Tallinna tehnikaülikool Elektroenergeetika instituust Vladislav Musakko (AAVB40, 111014) Minu lemmik keemiline ühend VESI Referaat Juhendaja: Ivo Paul Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vesi on äärmiselt tähtis meie igapäeva elus. Kasutame seda oma organismi toiteks, enda hügieeniks ja üldises majapidamises. On olemas äärmiselt palju valdkondi, kus vett kasutatakse, kuid mina oma referaadis rõhutan just vee elektrijuhtivus omadusele, soojus mahtuvusele ja selle üldisele kasutamisele.Valisin just selle keemilise ühendi tema mitmekülgsuse pärast. 1.Vesi Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku...
Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keh...
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada ...
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes ...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Nukleiinhapped 1. Nukleotiidid, nukleosiidid ja lämmastikalused 2. DNA ja RNA primaarstruktuur 3. DNA kõrgemat järku struktuur 4. RNA kõrgemat järku struktuur 5. DNA ja RNA hüdrolüüs 6. Nukleoproteiidsed kompleksid Nukleiinhapped Nukleiinhapped on molekulid,mille struktuuri kasutatakse geneetilise informatsiooni säilitamiseks DNA Informatsiooni "Master copy" rakkudes RNA Otseselt DNA informatsiooni vahendavad molekulid (mRNA), samuti selles protsessis abifunktsioone omavad rRNA, tRNA jt. Keemiliselt on DNA ja RNA sarnased heteropolümeerid põhiahel koosneb suhrujääkidest ja fosfaatidest suhkrujääkide küljes on Nglükosiidse sidemega lämmastikalused Nukleiinhapetes olevad suhkrud Riboos RNA Desoksüriboos DNA koosseisus koosseisus Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
