Raskuskiirendus

RASKUSKIIRENDUS. 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. ...

Voltmeeter

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Robert Talalaev Taavi Takkis Taavi Tenno Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003  VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonovoltmeeter, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3.Töö teaoreetilisi aluseid. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel...

Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 ...

Füüsika labori töö 1

docstxt/136214036128.txt

Autod Traktorid II

Martin Leopard TA III Autod-Traktorid II August Tam m eorg TA III 1. ülesanne 1. Honda 2000 s Mootori tüüp: F20C 2.Lähteandmed Mootori töömaht: 1997 cm 3 Mootori Võimsus: 250 HP (8600 pööret m inutis) Mootori Pöördem oment: 217,71 Nm (7500 pööret minutis) Väntvõlli vända diameeter: 84mm 84mm Väntvõlli vända raadius: r := = 42× mm 2 Kepsu pikkus: l := 153mm 3. Kolvi liikumise parameetrid r V...

Side labor 1: Telefoni analoogliides

Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rah...

Segmentindikaatori Segment : D Elementbaas : {NAND}

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 480 96 384 96 0 1 false 5 0 L 480 128 384 128 0 1 false 5 0 L 480 192 384 192 0 1 false 5 0 L 480 240 384 240 0 1 false 5 0 w 608 128 480 128 0 w 608 128 608 160 0 w 688 160 608 160 0 w 688 128 608 128 0 w 480 192 608 192 0 w 608 192 608 224 0 w 608 224 688 224 0 w 608 192 688 192 0 w 608 272 608 240 0 w 608 272 688 272 0 w 688 240 608 240 0 151 736 144 784 144 0 2 0 151 736 208 784 208 0 2 0 151 816 256 864 256 0 2 0 w 816 240 688 240 0 w 816 272 688 272 0 w 736 224 688 224 0 w 736 192 688 192 0 w 736 160 688 160 0 w 736 128 688 128 0 w 480 192 480 368 0 w 480 368 720 368 0 w 720 368 944 368 0 w 784 144 976 144 0 w 944 368 976 368 0 w 976 144 976 336 0 151 1008 352 1056 352 0 2 5 w 1008 336 976 336 0 w 1008 368 976 368 0 w 1056 352 1104 352 0 w 528 240 480 240 0 w 608 240 528 240 0 w 720 368 720 464 0 w 864 256 912 256 0 w 912 256 912 448 0 w 912 448 912 464 0 w 912 464 928 464 0 151 976 480 104...

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010  ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimä...

IP multimeedia edastus

Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim eraldusvõime Arvutada pakkimata video eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus võimalik hinnang edastuskiirus LISA SIIA SUURIMA pilt on selge ja terav 2592x1944 10 612000 kb/s VÕIMALIKU ARVUTUSED Arvutada pakkimata video VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus ...

Labor 2 - raadioseadmete disain

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorse töö nr 2 „Mikroribaliinidel ribafilter“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Andres Laidvee Töö tehtud: 13.03.2014 Aruanne esitatud ……………………………………….. (kuupäev) Aruanne tagastatud …………………………………….. (kuupäev) Aruanne kaitstud ………………………………………. (kuupäev) ……………………………….. (juhendaja allkiri) 0  1. Teoreetilised alused Mikroribaliinide süsteemides kasutatakse külgsidestusega ribafiltreid. Kuna filtrite parameetrite arvutamine on tülikas ülesanne, siis tihti on kasutusel ka optimeerimine, ehk siis filtri param...

ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014 Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T ...

IP-telefoni teenused aruanne

docstxt/14220479214596.txt

Traadita kohtvõrk WLAN aruanne

docstxt/14220479215585.txt

RS-liides ja modemid aruanne

docstxt/14220479214669.txt

Juurdepääs arvutivõrku aruanne

docstxt/14220479215336.txt

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

Arvutivõrgud Labor 1 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Mon Apr 2 14:48:20 2018 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi ­ Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rte...

Side Labor 2

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Suurim võimalik	eraldusvõime hinnang	eraldusvõime	kaadrisagedus	sisu bitikiirus	Arvutada pakkimata video edastuskiirus
EESKUJULIK - suurepärane pilt, kõik on nähtav ja selgesti eristatav		2592x1944	10	618858 kb/s	2592*1944=5038848 (piksleid... Informaatika → Side 6 allalaadimist 0 rar Side 4. labor docstxt/1286124542116880.txt Informaatika → Side 93 allalaadimist 4 pdf Mikroribaliinidel ribafilter - teine labor TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Mikroribaliinidel ribafilter Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sageduse... Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid 66 allalaadimist 5 doc Eritakistus Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U ­ pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat vo... Füüsika → Füüsika 465 allalaadimist 3 doc Vooluallika kasutegur Füüsika laboratoorne töö nr 4 Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010  1. Töö eesmärk Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaadid. 3. Töö teoreetilised alused Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: ... Füüsika → Füüsika 425 allalaadimist 3 doc Ampermeetri kalibreerimine Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on v... Füüsika → Füüsika 68 allalaadimist 6 docx Ahela parameetrite mõõtmine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud:  Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) ... Metroloogia → Mõõtmine 60 allalaadimist 6 docx Digitaalostsillograaf TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud:  Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi ­ tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47... Metroloogia → Mõõtmine 62 allalaadimist 12 xlsx Transpordi infosüsteem labor 4 1. Kiiruspiirangu märgid „Suurim kiirus“ Tee nr Tee nimetus Soidutee Algus mkaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17461 Teeegistris valisin aruannete koostamine ja punktandmete aruanne. Teeks valisin TallinnRapla-Türi maan 2. Pidin leidma kiiruspiirangu märgi pildi. Liiklusmärk „Suurim kiirus“ peaks asuma siin, kuid seda pole. 3. Ristmikud Tee number Tee nimetus Soidutee Tee kaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15267 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 15470 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17415 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 ... Logistika → Transpordi infosüsteem 16 allalaadimist 2 docx Transpordi infosüsteem labor 3 2D vöötkood Labor 3 2D vöötkood 1. Töö lühikirjeldus Töö sisuks oli muuta 2D vöötkood üha loetamatumaks, selgitades nii välja maksimaalselt lubatud loetamatuse protsendi. Koodi rikkumiseks tuli see osaliselt katta ristkülikuga ja tulemus salvestada Paint-s. Erinevate protsentide võrra kaetud koodide dekodeerimiskatsetel selgus, milline on maksimaalne protsent, mis antud vöötkoodi juures võiks olla hävinud. Protsendi arvutamisel lähtusin piksliveergude kõrgusest (pikslite arvust vertikaalsuunas). Dekodeerimisel kasutasin on-line vabavara. Eesmärgiks oli leida tekst, mis on kodeeritud. Kasutatud tarkvara: http://zxing.org/w/decode.jspx 2. Dekodeeritud tekst: TRANSPORDI INFOSYSTEEMI LABOR DE 3. Koodi on võimalik dekodeerida, kui kaetud on 10/29*100= 34,4% koodist.  Logistika → Transpordi infosüsteem 22 allalaadimist 2 docx GPS kiirendus GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil  Logistika → Transpordi infosüsteem 19 allalaadimist 10 docx Transpordi infosüsteem labor 6 Labor 6 Infosüsteem 1. Tehtud pildid 2. Kaamera resolutsioon on 8MP ja kasutatud tundlikkus 2500. 3. Numbrite tuvastamise tulemused erinevates valgustingimustes ja erinevate nurkade all: Valges Hämaras 0° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 96 30° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 97 45° AALM928 Confidence: 97 Ei tuvastanud 60° AALM928 Confidence: 95 Ei tuvastanud Ekraanitõmmis kasutatud tarkvara rakendamisest.  Logistika → Transpordi infosüsteem 14 allalaadimist 2 docx Transpordi infosüsteem labor 5 RIS Labor 5 RIS 1.Tõmbasin exceli tabelisse trollide saabumised reaalajas. Noppisin välja troll 6 andmed. troll 6 13:32 troll 6 13:41 troll 6 13:50 troll 6 13:59 2.Pilt saabuvast trollist. Võtsin Tallinna linna kaamerad lahti ja ootasin oma trolli.  Logistika → Transpordi infosüsteem 11 allalaadimist 12 doc Värvi hõõrdekindluse määramine, Värvipüsivus pesemise toimele Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde juhend 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 2. Värvipüsivus pesemise toimele Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 25.09.15 Kaitstud: Tallinn 2015  1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud... Tehnoloogia → tehnomaterjalid 4 allalaadimist 14 txt ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B $ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5 M 1536 792 1584 792 0 2.5 w 1536 136 1568 136 0 w 1568 136 1568 632 0 w 1568 632 1520 632 0 w 1520 632 1520 696 0 w 1520 696 1536 696 0 w 1536 328 1536 600 0 w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664... Informaatika → Programmeerimine - python 97 allalaadimist 12 docx Heli kiirus Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik HELI KIIRUS LABORITÖÖ NR. 3 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ ... Füüsika → Füüsika 59 allalaadimist 0 DOCX Raadiosageduslik skeemitehnika Labor 1 docstxt/132051847665602.txt Informaatika → Raadiosageduslik skeemitehnika 36 allalaadimist 1 doc Newtoni rõngad Füüsika 2. labor Füüsika → Füüsika ii 691 allalaadimist 5 docx RS-liides ja modemid aruanne Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 ... Informaatika → Sidesüsteemid 82 allalaadimist 0 dwm Labor I segmendid docstxt/11979798528.txt Informaatika → Arvutid i 208 allalaadimist 0 zip Side labor 1 docstxt/122502878021862.txt Informaatika → Side 66 allalaadimist 7 doc E-labor 1 Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus ... Materjaliteadus → Tehnomaterjalid 143 allalaadimist 4 doc E-labor 2 Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. d. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ei taastu peale jõu eemaldamist e. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõdud ... Materjaliteadus → Tehnomaterjalid 98 allalaadimist 4 xls EEA labor 4 Katseandmed Tühijooksukatse Lühisekatse U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA k12 5,7895 U1n=220V U2n=36V  Arvutustulemused I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk I2 U% A - - % % % - A % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 0 0 ... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 162 allalaadimist 1 doc EEA labor 4 Katseandmed Tabel 4.1 Tühijooksukatse Lühisekatse U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused Tabel 4.2 I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk A - - % % % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 Tabel 4.3 I2 U% U... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 219 allalaadimist 3 xls EEA labor 2 Arvutustulemused Jrk P P1 cos 1 cos 2 Carv Z2 R2 X2 L2 nr W W - - - F H 1. 9,130 40,130 0,772 0,440 0,360 0,000 128,049 46,104 119,461 0,408 Cres= 23,19 F 2. 6,745 38,745 0,826 0,496 0,372 3,638 128,049 47,591 118,876 0,408 3. 5,084 37,084 0,863 0,544 0,372 7,427 128,049 47,591 118,876 0,408 4. 3,250 36,250 0,910 0,659 0,375 11,862 127,711 47,902 118,387 0,407 5. 2,184 35,184 0,938 0,762 0,375 15,015 127,711 47,902 118,387 0,407 6. 1,620 34,620 0,953 0,874 0,371 18,918 126,190 46,769 117,204 0,402 7. 1,386 34,386 0,960 0,947 0,371 21,921 126,190 46,769 117,204 0,402 8. 1,656 35,656 0,954 0,900 0,378 26,774 127,381 48,186 117,915 0,405 9. 2,478 ... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 262 allalaadimist 2 xls EEA labor 1 Tabel 1.3 Arvutustulemused Mõõdeta R' R R'k Rk Lüliti v asendis takisti g 15,10417 13,80416667 1 15,12784091 15,15152 13,85151515 R1 14,15581718 12,32394 14,46381442 2 12,33844242 12,35294 14,50377249 403,2258 383,2258065 1 401,6129032 400 380 R2 398,5342712 69,85294 43... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 262 allalaadimist 4 xls EEA labor 3 UAB Lülitus UBC [V] UCA [V] UA [V] UB [V] [V] C C C C C C C C C C Nga 97 4 388 99 4 396 97 4 388 109 2 218 115 2 230 Nta 97 4 388 98 4 392 97 4 388 100 2 200 123 2 246 IN PA UNn [V] IA [A] IB [A] IC [A] [A] [W] C C C C C C C C C ... Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika... 215 allalaadimist 0 rar Labor, loengud, materjalid docstxt/122771505128007.txt Informaatika → Sideseadmete mudeldamine 33 allalaadimist 7 pdf Kõrgepingetehnika labor 2 ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused............................................................................................ Energeetika → Kõrgepingetehnika 74 allalaadimist 7 doc Labor 1 - Analoogtelefon Laboratoorne töö : " Analoogtelefon" Töö mõõdetud : 01.09.2008 Osa I voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Rtakisti=matrikli numbrite summa + 50 = 0+7+3+7+8+7+50=82 Terminalseadme U1 [V] U2 [V] U3 [V] seisund Rahuseisund 55,1 55,1 0 Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3 Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I=U/R Rahuseisund: I=55,1/82= 0,67 A Hõiveseisund: I=10,5/82= 0,13 A  Osa II Ostsillograafiga 1. Valimistooni parameetrite mõõtmine Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8 Periood: T = 2,8*2,5 = 7 (ms)... Informaatika → Side 204 allalaadimist 3 doc Soojustehnika labor 1 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Om... Energeetika → Soojustehnika 284 allalaadimist 2 doc Soojustehnika labor 3 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 3 Töö nimetus: Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga. Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2. Määrata RO2, O2, CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2. Gaasipõleti. Töö käik: Mõõta gaasipõletist väljunud gaaside koostis protsentides ja seejärel arvutada liigõhutegur kasutades järgnevat valemit. 21 = O2 21 - 79 100 - (O2 + CO... Energeetika → Soojustehnika 191 allalaadimist 0 rar Elektroonika labor 1 docstxt/13861847382745.txt Elektroonika → Elektroonika 223 allalaadimist ⟪1234567⟫ Registreeri ja teeni 10 punkti Nõustun reeglitega Sisene Facebook'ga Sisene Google'ga Sisene LinkedIn'ga Konto olemas? Logi sisse Info K & V Mäng Eraõpetajad Meist Kuidas saada punkte? KKK Reklaam Uudistevoog Sitemap Kontakt Saada kiri kiriannaabi.ee Telefon: +372-569-80010 Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433 Kasutustingimused Privaatsustingimused Sõnastikud Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto Püsiühendus(es) Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun