Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmine Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Aruanne Üliõpilane: IATB-21 103636 Õppejõud : Kristina Vassiljeva Tallinn 2011 R U. U( ) Un( )=C . : 5 , . : E=24V R=40 k 5% Rk = 90 k C = 28.6 mV/deg min= 0 º max= 330 º 1. . : · 5, R=40 k ±5%, ±0,2%, P=1 W; · Un()=C, //, · =0° ... 330°; : . . 2. Uv() Uk() Rk=90k . , o Uv(V) , Rk=0 Uk (V) , Rk= 90k 0 0.005956 0.005948 33 0.95111 0.91766 66 1.8873...
Ülesanne 2 Autod ja traktorid II Mootori võimsus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996.a 2. Andmed: 5 N 1bar = 10 Pa = 10 2 cm 3. Arvutuskäik a) Mootori effektiivvõimsus 3 -1 VH := 2496cm pe := 11bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 125.84 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 1597 cm Peff PH := kW VH PH = 78.798 l c) Mootori erimass Andmete puudumise tõttu, valin mootori massi kogemuse põhjal m := 170kg m ...
LABORATOORNE KONTROLL Eve Võimre MIS ON LABOR? Laborid analüüsivad mõõdavad Labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel (mikrokliima) sooritatakse uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne. Nõuded töökeskkonnale (valgustatus, mikrokliima, õhuvahetus) Erinevad ohud: bioloogiline oht, kemikaalid, elektriseadmed jm. Tuleb järgida ohutusnõudeid ohu vähendamiseks laboris viibivatele isikutele ja laborisisustusele tõmbekapid, laminaarkapid, ventilatsioon AKREDITEERIMINE Akrediteerimine on laborile/asutusele vajalik klientide veenmiseks oma usaldatavuses ja/või riigilt volituste taotlemiseks õigusaktidega reguleeritud sfääris tegutsemiseks. Akrediteering ei kahanda vähimalgi määral labori/asutuse vastutust oma igapäevase töö tulemuste eest. TOIDULABORID Seadusandlikult aluseks TOIDUSEADUS Sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riikli...
Bh*100000 Bhi Bhkesk-Bhi 1.647 0.00001647 8.93884E-013 1.684 0.00001684 3.31148E-013 1.67 0.0000167 5.11875E-013 1.697 0.00001697 1.98430E-013 1.76 0.0000176 3.40570E-014 1.799 0.00001799 3.30102E-013 1.719 0.00001719 5.08298E-014 1.785 0.00001785 1.88830E-013 1.776 0.00001776 1.18712E-013 1.79 0.0000179 2.34784E-013 1.83 0.0000183 7.82421E-013 Bhkesk= 1.741545E-005 3.6751E-012 Ua Hu 4.64772E-007 13.82179
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi töö nr. 1 määramine. Laboratoorne Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. 2 mahu järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja (072545) KATB -11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll 02.10.07 esitatud: arvestatud: 5 nädal VII-439 Ekspermentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Leida molaarmass süsinikdioksiidi ko...
docstxt/12093223032.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...................................................
Pinnase tihendusteim Töö eesmärk: Pinnase võimaliku suurima tiheduse määramine. Teimi kuupäev: 28. 10.2008 Teimitud pinnas: täiteliiv Täiteliiva tihendatud määrati standardse proctor. teimiga. Proovi algkoormus 3 kg. Mahumassi määramine Lisatud vesi Teimi nr ml V, cm3 m, g m1, g m2, g , g/cm3 1 180 1000 5055 7065 2010 2,010 2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr m3, g m4, g m5, g w, % w, % d, g/cm3 ...
Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
| Too tegijate nimed: |
| Too tegemise kuupaev: Tue Oct 4 18:06:51 2016 |
| Terminalseadme seisund | U1 [V] | U2 [V] | U3 [V] |
| Rahuseisund | 55.1 | 55.01 | 0 |
| Hoiveseisund | 11.6 | 8.6 | 2.9 |
U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valim...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari...
2.1Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Sissejuhatus Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuse sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud pundunud geelikraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelikraanuli pooride suurust ületavate mõõtmetega molekulid ei saa graanulitesse tungida. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloo...
Elektroonika labor 1
Laboratoorne töö nr 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil Ülesanne 1. Eesmärk: Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised- ja ristkoordinaadid(Tabel 3.1). Tabel 3.1. Punktide geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225 3 59°19'15'' 25°16'28'' 6576,475 572,525 Ülesanne 2. Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne. Leida määratud joonte otspunktide koordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 2 mõõdetud joontepikkustega(Tabel 3.2). Tabel 3.2. Joonte pikkused otspunktide koordinaatide järgi Joon Plaanilt Ris...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m ...
Laboratoorne töö nr.1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 ...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja kallid mõõteriistad ja igas ettevõttes neid olla ei pruugi. Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suuren...
LABORATOORNE TÕÕ 7 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil See on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale keermesammule 3 traati. Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt ( ±0,5 m ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt. Keermetraadid Kolme traadi meetod Seades kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see: d2 = M 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm. Kui mõõta suurust M näiteks...
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1) 2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas 6 töölaud 13 nõjase kinnituskruvi 7 mõõtotsak ...
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava...
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida. Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava det...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse v...
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, ...
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, sii...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus ± nooniuse lugemi 1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.2 Signaalide mõõteseadmed Aruanne Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuseline signaal f=5000Hz U1=3,010 V U2=3,029 V U1 = (0,6 + 0,1 g(20 / U1 - 1)) gU1 / 100= = (0,6 + 0,1 g(20 / 3,010 - 1)) g3,010 / 100= 0,035V U 2 = (1,5 + 0,2 g(20 / U2 - 1)) gU2 / 100= = (1,5 + 0,2 g(20 / 3,029 - 1)) g3,029 / 100= 0,079V U1 =3,010±0,035V U 2 =3...
docstxt/129655344734538.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 IAEB21 Nihkeanduri kalibreerimine aines ISS0050 Mõõtmine Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Tallinn 2010 2 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 Vali voltmeetritel sobivad mõõtepiirkonnad kus mõõtetäpsus on kõige suurem, või lülita sisse piirkonna automaatne valik. Automaatse mõõtepiirkonnaga 20V: U1 = 3,005 V [B7-40] U2 = 3,00 V [B7-37] U1 = (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 = ...
Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 10.11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8. Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6. Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 5 TERASE TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1. Temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramise meetodite lühikirjeldus. Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 1 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Koostaja: 2011 Töö eesmärk. Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Katse- ja arvutustulemused ja nende analüüs. Löökpaindeteim: Terase S355 purust...
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2...
IP-telefoni teenused L a b o r i v õ r g u s k e e m Arvutitesse peab olema installeeritud vastav tarkvara kõnede vastuvõtmiseks ja nende tegemiseks. Juhul kui vastuvõtja pole VOIP telefon, siis on telefoni ja interneti vahele vaja VOIP modemit. 1. IP-telefoni ja arvutitelefoni seadistamine Joonis Töökoha 1 telefoni seadistused 1.1 IP-telefoni seadistamine ja 1.2 Arvutitelefoni seadistamine Seadetes määratakse nii arvutil kui ka telefonil kasutajanimi, telefoninumber ja kõneposti kuulamise seaded ning ka server mille kaudu teenust kasutatakse. 2. Kellaaja teadasaamine. IP-telefonil oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *65 ja kuulata teksti. - IP-telefoni oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *60 ja kuulata...
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittid...
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpol...
docstxt/14202331691068.txt
docstxt/1420233165614.txt
docstxt/14202331430134.txt
Alustatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:34 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:43 Aega kulus 8 minutit 27 sekundit Punktid 70,00/105,00 Hinne 66,67 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse kui Vali üks: a. tooriku materjal on liiga habras, et teda töödelda ilma toorikut kahjustamata (kõrgkarastatud sulamid, klaas, keraamika, pulbermetallurgilised detailid) b. detaili nõutud kuju on väga keeruline c. tooriku materjali löögisitkus on suurem kui 20J (temperatuuril -20 °C) d. nõutud tootlikus on suur (masstootmine) Küsimus 2 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Vali üks: a. kui temperatuuri tõus j...
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud tagama tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, rakendama ennetustegevusi töökeskkonna riskide vältimiseks või vähendamiseks, jälgima tööohutuse olukorda ettevõttes, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks ning selle alusel koostama ja rakendama tegevuskava tööohutuse suurendamiseks. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et vältida sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja kontakteeruma töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga. Tööandjal on kohustus töötajat teavitada kõigist teisaldustöödega seotud ohtudest. Enne tööle asumist peab olema töötaja koolitatud, et ta teaks ja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Smithi diagramm Aruanne Täitjad: Ronald Rain Töö tehtud: 20.02.09 Töö eesmark Tutvuda programmiga Ansoft Designer SV ning Smithi diagrammi kasutusvõimalustega. Töö ülesanne 1. Uurida resistiivse koormuse S11-e Smithi diagrammi abil. 2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
