Kehra Gümnaasium HIV ja AIDS Miniuurimustöö Kehra 2009 2 SISUKORD Mis on AIDS?......................................................................................................................... 4 Kuidas levib HIV?.................................................................................................................. 4 Kuidas ravida HI-viirust?........................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 3 TEOORIA Mis on AIDS? AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrom) on immuunussüsteemi puudulikkus, mis hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ...
Kloonimine- poolt või vastu? Kloonimine on üks teemadest mis annavad ainet eetilisuse ja inimlikkusega seonduvatele aruteludele. Protseduur oma olemuselt tähendab täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamist uue, temaga identse organismi loomiseks. Juhuslikust keharakust võetakse rakutuum, mis süstitakse munarakku, millest tema enda tuum on eelnevalt eraldatud. See on Jumala tahtesse ja evolutsiooniprotsessi sekkumine, seega mitte loomulik. Niigi on meditsiini tohutu areng, mis võimaldab päästa inimelusid lootusetuna tunduvast seisust, takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast. Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui nad peavad kaua eemal olema, või neid enam mingil põhjusel meie seas ei ole. On ka lihtsalt neid, kes on väga üksikud, kuna pole sõpru, seillele on keerulise tehnoloo...
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab:...
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel või...
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, I...
Happesademete tagajärjed Happesademete mõju inimestele FAKT: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid absorbeerivad (imavad) nii timed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on ...
MEELEMÜRGID Kristiina Pilden Kuressaare Vanalinna Kool 5.B klass Sisukord Tubakas Alkohol Uimastid TUBAKAS Mis on tubakas? Miks suitsetatakse? Mis tubaka sees on? Kuidas mõjutab suitsetamine sinu keha? Milline on tubaka mõju? Kui oled suitsetaja, aga jätaksid suitsetamise maha, siis millised muutused toimuvad sinu kehas? Neile küsimustele saad kohe vastused!! Mis see tubakas üldse on? Tubakas on taim, mis kasvab väga paljudes kohtades. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid ja palju muud. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust. Miks suitsetatakse? Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, per...
Teepuuõli (Melaleuca alternifolia) Teepuuõli (Melaleuca alternifolia) Toodetakse destilleerimismeetodil. Üks teaduslikult enim uuritud eeterlikke õlisid. Teepuuõli on üks väheseid eeterlike õlisid, mida võib kasutada lahjendamata kujul. Ei kahjusta limaskestasid. Melaleuca alternifolia eeterlikku õli toodetakse ainult Austraalias. Kus kasvab teepuu? Melaleuca alternifolia ehk teepuu kasvab Austraalia subtroopilistel rannikualadel. See on madalakasvuline taim, mis kasvab harva kõrgemaks kui kuus meetrit. Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen...
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, o...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada ...
Ürdid Tutvustus o Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. o Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. o Ürdid sisaldavad rohkesti vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiide ning mitmeid park- ja mõruaineid. Seetõttu tõstavad ürdid organismi toonust, soodustavad seedimist ja vedeliku eritumist, kiirendavad ainevahetust ning mõjuvad soodsalt närvisüsteemile. o Maitsetaimi ja muid maitseandjaid võiks tavapärase kuivatamise asemel säilitada õlis või äädikas. Ajalugu o Ajaloo hämarusse jäänud aegadel pruugiti ürte haiguste ravimiseks, halbade lõhnade eemaldamiseks ning surnukehade balsameerimiseks. Hiljem õpiti ürtidega roogi ja jooke maitsestama ning ka nende säilivust parandama. o Ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud armastust äratada kui ka vihavaenlasele kahju tekitada. Poes rukola,...
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ HAPPEVIHMAD Referaat Koostaja Ann-Kristin Pajus 8. klass (Juhendaja Kersti Lepasaar) Tallinn 2010 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu.Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist.Happ...
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond REOSTUS TALLINNAS Referaat Juhendaja Tartu 2012 ÕHK TALLINNAS Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtkü...
Kameruni Metsamajandus Nelli Mahmutov 11b Jõhvi Gümnaasium Metsasus · Kameruni metsad moodustavad riigi pindalast peaaegu 60 % ja mängivad olulist rolli riigi majanduses. Metsamajandus moodustab üle 6%-i rahvuslikust SKP-st. See protsent on selle regiooni ehk Kongo jõgikonna riikide seas kõrgeim. Kaart Metsad ja puuliigid · Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30- 50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi, sõnajalgu jt. Puidul kasvavaid epifüüte nimetatakse epiksüü...
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. K...
HAPPEVIHMAD Kuigi piiratud aladel tunti hapestumist juba mõned aastakümned tagasi, tõstatati happeliste sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960....
Kuidas saada lihtsalt nohust lahti Nina limaskestas asuvad näärmed eritavad umbkaudu 1-2 liitrit lima ööpäevas. Lima ülesandeks on nina seestpoolt niisutada ja puhastada, samuti infektsioonide vastu võidelda. Kui ninas asuvad väikesed veresooned laienevad, tekib limaskesta turse, mille tulemuseks ongi kinnine nina. Kui limaskestale satuvad bakterid ja haigusetekitajad, üritab keha nende vastu võidelda, suurendades lima hulka, mistõttu hakkab nina "jooksma". Tänapäeval on nohu leevendamiseks olemas väga palju apteegivahendeid alates tilkadest ja lõpetades tablettidega. Enne aga, kui ummisjalu apteeki ruttad ja käe värviliste tablettide poole sirutad, loe, kuidas saad end ise kodus aidata. 1.Joo palju vedelikku, olgu selleks siis vesi, tee või mahl. Niimoodi niisutad nina seestpoolt, ennetad limaskesta tundlikuks ja kuivaks muutumist ning koorikute tekkimist. Samas väldi "kuivatavaid" jooke nagu alkohol ja kohv...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-2 Krista makina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat uurimis- ja arendustöömetoodikas Juhendaja: M.Surak Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Igas peres peaks olema väike esmaabikapike või -karbike vastavalt tema pereliikmete vanusele ja vajadustele. Kodust apteeki ei ole mõtet ravimitega üle koormata kuna need maksavad küllaltki palju ja aeguvad kiiresti. Varuma peaks ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes ja kindlasti peaks see sisaldama esmaabivahendeid. Kui peres on lapsed, nõdrameelsed vanurid või suitsiidiohtlikud täiskasvanud, tuleks ravimeid lukustatult kättesaamatus kohas hoida. Ravimid peaksid olema kaitstud päikesevalguse eest ja asuma kuivas kohas. Tuleb jälgida ka säilvusaega ja õiget annustamist. 1 RAVIMIKAPI SISU Järgn...
Põltsamaa Ametikool Referaat Happevihmad M2 Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv 2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskko...
.................Kool................................. ......Klass......... ......... SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Juhendaja: ..................... .................... 2014 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1.Sissejuhatus............................................................................................................... 3 2.Riigilipp.......................................................................................................................4 3.Riigivapp.................................................................................................
Ohutusnõuded iluteenistuses Üldnõuded 1. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 1.1. See tähendab seda, et iluteenistuses tegelev ettevõte ei saa olla nt keldrikorrusel. 2. Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust. 2.2. Antud punkt on vajalik selleks, et ruum oleks puhas, et vältida pisikute, seente ja teiste mikroorganismide levikut. 3. Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. 3.3. Ohutusnõue on loogiline. Tööruumides peab olema temperatuur, mis oleks nii töötajatele kui ka- klientidele komfortne (piirnorm on 18-25 kraadi sooja). Küttekolle asukoht tööruumidest väljas on vajalik selleks, et kütmine ei ohustaks inimesi. 4. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanal...
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat kehalisest kasvatusest Tervise tugevdamine Kadi Rannu 11d klass Juhendaja õp Jaanika Liiva Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 ORGANISMI VASTUPANUVÕIME TUGEVDAMINE...............................................4 1.1 Viirused......................................................................................................................4 1.1.1 Vaktsineerimine........................................................................................
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kehalise kasvatuse ja spordi eriala VÄHK Referaat Juhendaja: Tartu 2010 SISUKORD 1. Vähist.............................................................................................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi................
Must tee Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub musta tee puhul nelja kuni viie minuti vahel. Peenema puru korral piisab ka lühemast tõmbeajast, pikem tõmbeaeg aga annab kangema maitsega tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võib sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid...
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat,...
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista ...
RAVIMTAIMED EESTIS Ravimtaimed on taimed mida kasutatakse ravimiseks näiteks rahvameditsiinis. Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoop...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õppekava REFERAAT Teekummel Juhendaja: Marianne Olbrei Koostas: Signe Vois Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 TEEKUMMEL............................................................................................................ 4 KASVATAMINE......................................................................................................... 5 KUMMELI RAVI OMADUSED..................................................................................... 6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemak...
Millegipärast on juurdunud arvamus, et nägemine on midagi sellist, mis on meile garanteeritud, hoolimata sellest, et me oma silmade ja nägemise eest sugugi hoolt ei kanna isegi mitte 2 minutit, kaks korda päevas, nagu me oma hammaste tervishoiule pühendame. Kui meil oleks sisse harjutatud sarnased harjumused oma nägemise ja silmade tervise eest hoolt kanda, siis oleks silmade tõttu kannatavaid inimesi oluliselt vähem. Silmad meie vara Keha hea tervis aitab kaasa ka silmade heale tervisele. Meik tuleb ilmtingimata enne magamaheitmist eemaldada, mitte seebi ja veega, vaid silmi ja silmaümbrust säästva kreemi või taimeõliga. Vett jooksvatele silmadele teevad head mähised koirohust, väsimuse ja põletike korral on abi teelehest. Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Silmaaluste tursete vastu aitab hea uni jahedas ruumis. Turseid vähendavad ka toore riiv...
koerad Võrreldes inimestega vananevad koerad ja kassid tohutult kiiresti. Koerte eluiga on praegu märgatavalt pikem kui 10 aastat tagasi. See on tore, aga samas toob vananemine endaga kaasa hulga probleeme, mida loomaomanik ehk ei oskagi esmapilgul ette näha. Koera esimene eluaasta on võrreldav inimese kuueteistkümne eluaastaga. Koeri alates seitsmendast ja kasse kaheksandast eluaastast peetakse vanuriks. Koera vanus inimese vanusega võrreldes. Koera vanus Alla 9kg 9-25kg 25-40kg Üle 40kg 6 40 42 45 49 8 48 51 55 64 10 56 60 66 78 12 64 69 77 93 14 72 78 88 108 16 80 87 99 123 18 88 96 109 Loomade vananemise kiirus sõltub nende tõust, elustiilis...
Fariza Imanova MK13-TE2 Pähklid Nimetus Iseloomustus (kuju,maitse) Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus Sarapuupähkel e Sarapuupähklid on Süüakse maiustusena, Energeetiline väärtus: Sarapuupähklist tehakse metspähkel ümmargused või piklikud kasutatakse 664 kCal 100g kohta. ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi ...
Tõrva Gümnaasium Kuuba Trantsport ja turism Salme Ojap 2013 Trantspordi liigid Kuubas LENNUJAAMAD Lennujaami on Kuubal 136. Sellega on ta teiste maailma riikidega võrreldes 42. kohal. Nendest siis kattega lennurajad on 65 ja ilma katteta 71. Tuntumad lennujaamad: Asukoht Maakond Lennujaama nimi Camagüey Camagüey Ignacio Agramonte rahvusvaheline lennujaam Cienfuegos Cienfuegos Jaime González lennujaam Guantánamo Guantánamo Mariana Grajales lennujaam Havana ´ Havanna (La Habana) José Martí International Airport Havana Havanna (La Habana) Playa Baracoa lennujaam Havana Havanna (La Habana) Ciudad Libertad lennujaam Pinar del Río Pinar del Río Pinar del Río lennujaam Santa Clara ...
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
KORDAMINE ANALGEETIKUMID/ANESTEETIKUMID 1. Analgeetikumide klassifikatsioon. Mittenarkootilised valuvaigistid: MSPVA, paratsetamool. Opioidsed valuvaigistid: Opioidiretseptoritesse toimivad ained. 2. Kuidas annavad NSAIDid analgeetilist, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet? Nad pärsivad arahhidoonhappest ensüüm tsüklooksügenaasi (COX) kaudu prostaglandiinide (PG) produktsiooni. 3. Kuidas saaks NSAIDide/paratsetamooli poolt tekitatud kõrvaltoimeid vähendada? Manustada ravimit terapeutilistes annustes. Ravimeid ei tohiks tarbida koos alkoholiga. * Riskirühma kuuluvate patsientidele MSPVR kasutamist hoolikalt kaaluda – eelnev neerukahjustus, raske südamepuudulikkus, dehüdratsioon, üle 65.aastased (koksiibe ei või). * Suure kardiovaskulaarse riskiga haigetel eelistada paratsetamoooli analgeesiaks ja ibuprofeeni reumaatiliste haiguste raviks – teised ravimid mõjutavad hüübimist. * ASH kardioprotektiivses annuses kasutat...
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja...
PÄRILIKKUS 1. Mõisted Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kro...
KÕIK SUGUHAIGUSTEST. Seksuaalsel teel levivaid haigusi nimetatakse suguhaigusteks ja need kuuluvad "nakkushaiguste" gruppi. See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 ...
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
... Kool Tubakas Suitsetamine Referaat ...... VII klass Veebruar 2012 Tubakatarvitamine Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, kesken...
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigusteki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
