Toitumisprobleemid Anoreksia Anoreksia on psüühhikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Lühitutvustus Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Statistika Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad....
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Mida väidab Yerkes- Yerkes-Dodsoni seadus on aktivatsiooni jaÕO14 soorituse vahelist empiirilist suhet kajastav seadus. Dodson’i seadus? Too Selle kohaselt on sooritus parim optimaalse ehk näide seaduse mõõduka erutuse ja motivatsiooniga tingimustes. avaldumisest käitumises. Näiteks kui aktivatsiooni tase muutub liiga kõrgeks, siis sooritus langeb. Lihtsate ülesannete sooritus on tõhusam kõrgema ja keerukate ülesannete sooritus madalama aktivatsioonitaseme puhul. 2. Mis on Lähenemismotivatsioon – meie soovL14 lähenemismotivatsioon ja kogeda/saada rohkem häid asju. Hüvedele mis on ...
,,Kõiksuse lühilugu" Lyugesin Ameerika autori Ken Wilberi raamatut ,,Kõiksuse lühilugu". Wilber tutvustab selles raamatus midagi, mida nimetatakse ,,Integraalseks lähenemiseks". Mina sooviksin lähemalt tutvustada kosmose nelja nurka, mis peegelduvad Wilberi koostatud integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte ter...
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu O...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Juhtimise alused I osa Kurmet Kivipõld Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. R. Üksvärav Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Erinevad juhtimise definitsioonid ja nende erinev sisu Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitavaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. R. Üksvärav Juhtimisteaduse areng 1. Klassikaline käsitlus praktiline lähenemine 2. Uusklassikaline käsitlus käitum...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult ...
SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , SWOT (turunduskeskkonna analüüs) , , .. , .. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. . Teevad mitu inimest, kuna igal on erinev vaade, kogemus, jne. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Tugevused, Nõrkused [Kontrollitavad tegurid]; Võimalused, Ohud [Kontrollimatud tegurid]. Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, Turundusjuhi poolt analüüsimiseks kogutud info peab olema aktuaalne, piisava kvaliteediga, usaldusväärne, vajalik (peab koguma seda infot, mida vajatakse, mitte seda, mida kätt...
-lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad -kadus ca 28 KAT on inimese koopajoonis, kus sapiens kütib pikaninalisi inimesi (neandertaalid) -inimsöömine oli levinud on konte, millelt on liha noaga maha lõigatud INIMENE -käitumuslik moderniseerumine ca 300 KAT Aafrikas -üritatakse leida sümboolse mõtlemise (ja sellega ka kõne) algust otsitakse värvide kasutamise jälgi -matmiskommete teke -ehete leidmine ca 100 KAT -kaubavahetus või toorainetransport pika maa taha ca 100 KA vana nähtus merekarbid sisemaal -rändas Aafrikast välja hiljuti 100-60 KAT -praegugi on Aafrikas geneetiline rikkus suurem kui mujal -ainult osa rändas välja (2 mitokondrivarianti 40'st)
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavus...
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
Laste areng sotsiaalses keskkonnas KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda...
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nema...
Variant B 1.Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a. Kanep b. Alcohol c. Eeter d. Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a. 1991 a. b. 1995 a. c. 1996 a. d. 2000 a. 3. Käesoleval ajal Eestis iseloomulikuks tendentsiks HI-viiruse leviku osas: a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma a. Alkohol b. Heroiin c. Kokaiin d. PCP 6. Nikotiin on oma toime ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
GRUPITÖÖ Investeering tervisesse – hea äritegevusele Suurettevõte GlaxoSmithKline GlaxoSmithKline (edaspidi GSK) tootmiskoht Dartfordis on välja töötanud tervisekaitse ja turvalisuse programmi „Partners in EHS“ (Partnerid keskkonna, tervise ja turvalisuse alal), tänu millele ühendati 2 firma tootmisprogrammi ning toodi need ühte tootmiskohta. Firma struktureeritus paranes, töötajate teadlikkus suurenes, tehti kindlaks probleemid, mida asuti lahendama. Koostati iga-aastane tervise ja turvalisuse-alane äriplaan ning jälgiti programmi arengut. Töötajatele pakuti ja tutvustati erinevaid tervise-alaseid loenguid ning õppemeetodeid. Kasu ärile: 1) tööandjate vastutus vähenes u 40% 2) loodi positiivne organisatsioonikultuur, mis tagas tööandjate ja –võtjate vahelised head suhted ja kärpimiste ajal 3) paranesid suhted kohaliku kogukonnaga Kasu tervisele ja ohutusele: 1) paranes töötajate stressitaluvus ning –juhtimine 2)...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksi...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Looduslik valik ja liikide tekkimine ETTEKANNE Reimo Kuik Romet Linnas EV10 Ø Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest Ø Seal on edukad vaid need isendid(loomad,linnud jne), kes on keskkonna tingimustega kohastunud Ø Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi Click to edit Master text styles Evolutsiooni Second level Third level liikumapanev Fourth level jõud Fifth level Looduslik valik Pärilik m...
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutm...
Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5 Jekaterina Bavõkina 193893TABB Tekst 4: Ritzer, G., & Miles, S. (2019). The changing nature of consumption and the intensification of McDonaldization in the digital age. Journal of Consumer Culture, 19 (1), 3– 20 - Palun kirjeldage McDonaldsi ja Amazoni näitel, kuidas on kliendid prosumerid. Kas te olete ise Amazonist oste tehes või McDonaldsis süües tundnud, et teete tasuta tööd? Palun põhjendage. Esiteks, kes on prosumer? Prosumer - isik, kes võtab aktiivselt osa kaupadest ja teenustest, mida ta ise tarbib. McDonaldsi kontseptsioon on see, et restoranis pole ühtegi kelnerit, kes serveeriks kliente laudade ääres, sundides seeläbi kliente järjekorras seisma j...
Lühikonspekt turundus Turundus – on tegevusalade kompleks, mis tagab mikroökonoomilisel tasandil ettevõtete maksimaalse kohanemisvõime turuoludega ning makroökonoomilisel tasandil normaalse majandusliku konjunktuuri. Mikroökonoomilised ja makroökonoomilised tingimused saavutatakse kõigi turuosaliste huvides toimuva kaupade ja teenuste efektiivse vahetusega, mille abil rahuldatakse vahetusprotsessis kõigi osalejate soovid ja vajadused Mikroturundus – on tegevus, mis taotleb organisatsiooniliste eesmärkide saavutamist tarbijate või klientide vajaduste etteaimamisega ja vajadusi- rahuldavate toodete ja teenuste suunamisega tootjalt tarbijani või kliendini. Makroturundus – on sotsiaalne protsess, mis suunab toodete ja teenuste majandusliku voo tootjatelt tarbijateni viisil, mis efektiivselt võrdsustab pakkumise ja nõudluse ning saavutab ühiskonna eesmärgid P. Kotler defineerib viis tunnust, mis iseloomustavad turul vabatahtlikku...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas. Erinevatest allikatest...
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel j...
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, ...
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) ...
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on sii...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
