Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ..............................................................
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised t...
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu...
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja s...
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim ele...
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal a...
TALLINNA EHITUSKOOL Ehituspuusepp 12 Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo Välisvoodrilauad Välisvoodrinäited' Detailid Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Pinnaviimistlus 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näitek...
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
Tallinna Gümnaasium Igaühe õigus Bioloogia Tallinn 2007 Sissejuhatuseks 90ndate aastate algul hakkas Eestis levima Põhjamaades kasutatav mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibi...
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12....
ROOTSI Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rootsi.......................................................................................................................................... 4 .....................................................................................................................................................4 Kliima ja taimestik...................................................................................................................... 6 Riik..............................................................................................................................................7 Majandus......................................
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavaka...
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari ...
August Gailit 9. I 1891 5. XI 1960 Kelli Kuusk Lapsepõlv · Sündis Valgamaal, Sangastes. · Peres viies laps. · Elas Laatre mõisas. · Isa oli läti või liivi päritolu ehitusmeister. · Ema, Agnes Stamberg, oli saksastunud eestlane Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi. Haridustee Valga linnakool Tartu linnakool 1905-1907 · Tartu linnakool jäi lõpetamata. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja juures eratunde. · Kirjandust õppis ühe üliõpilase Valga läti kihelkonnakool juures. ...
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 ...
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel või...
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega...
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad,...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kaie Aaslaid SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.Majandus........................................................................................................................4 1.1PÕLLUMAJANDUS................................................................................................4 1.2Kalandus...................................................................................................................5 1.3Metsandus.................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 ...
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
Pelgulinna gümnaasium Saksamaa Arko Uukivi 9c Tallinn 2013 Sisukord Üldinfo..............................................................................................lk 3 Kliima................................................................................................lk 4 Maastik.............................................................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import..........................................................
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
KOHVIKU POSTITARE OÜ ÄRIPLAAN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Äriplaani kokkuvõte.................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................3 2.Visioon, missioon ja eesmärgid................................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................4 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................
Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/võ...
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...
Kontserdiarvustus ,,Jõuluduur" 22.detsembril käisin Tallinna Jaani kirikus vaatamas (kuulamas?) Tallinna Filharmoonia kontserti Jõuluduur, kus esinesid solistidena Marvi Vallaste, Oliver Kuusk, dirigendiks oli Eri Klas, kes juhatas Tallinna Kammerorkestrit koostöös ansambliga C-Jam. Marvi Vallaste on eesti lauljatar ning ilmselt teatakse teda ka Kanal 2 saate Reporter ilmaennustajana. Marvi on sündinud Saaremaal 1895.aastal. (Ehk liiga vana ilmatüdruku kohta?) Laulmist hakkas ta õppima Kuressaare Gümnaasiumis Laine Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taust...
Kasvukohatüüp: Jänesekapsa Peapuuliik: Kuusk Oxalis site type Spruce 1111 Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted OHOR= 4 Mulla organogeense Thickness of organic horisondi tüsedus, cm layer of soil, cm Mudeli parameetrid H50= 19,40 D50= 18,8 M50= 247,1 BH2= 1,71 B...
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
