HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus STONEHENGE 1 Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt täht...
Pärnu kutsehariduskeskus Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Esse krovitöödes Koostaja: Egon Rehemaa E-08 Pärnu 2009 Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Tellingute, redelite ja töölavade abil on ruumides ja ehitistel võimalik turvaliselt teostada kõrgtöid. Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega ja stabiilselt ning need peavad olema kindlalt kinnitatud.Neid tohib paigaldada, liigutada ja nendega ümber käia vaid spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes tunnevad täpselt ohutuseeskirju vastavalt standardile DIN. Siinkohal toome vaid üldise tutvustuse, nii et oleks võimalik kontrollida põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist. Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib ka...
Tartu Kutsehariduskeskus Kroom Referaat Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr  chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende...
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280  sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281  sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad · Argoon on üks tuntumaid kandegaase gaasikromatograafias. Argooni kasutatakse transportgaasina katoodpihustusel ja plasmasöövitusel ning kattekih...
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Autotehnik 11 Referaat karjääriteenused harjumaal Martin Jegorov Juhataja: Eve Rõuk Särevere 2012 Ajal, mil iga töökohta üha enam hinnatakse, on parim aeg mõelda oma karjääri planeerimisele. Sageli võrreldakse seda redelil ronimisega  nähakse vaid ametialast liikumist üha kõrgemale positsioonile. Süvenedes tööga seonduvatesse valikutesse tõdeme, et need hõlmavad endas palju erinevaid teemasid. Kõik meie elu puudutavad otsused, ka ametialane töö ja tegevus, sõltuvad meie isiksusest, huvidest ja väärtustest ning elurollide täitmisest. Rääkigem siis ka karjäärist laiemalt  pigem kui eluteest  elurollide ja tegevuste vahelistest seostest, muutumistest, arengust. Tähtis on teadvustada, milline inimene ma tahan olla, mis on mulle tõeliselt oluline, mida ma saan ja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS XXX Toitlustusosakonna praktika Aruanne Juhendaja: XXX Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................................................ TÖÖOHUTUS.............................................................................................................................. TÖÖPÄEVA KIRJELDUS........................................................................................................... KOKKUVÕTE...........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus TOIDUAINETELE OMISTATUD TUNNUSMÄRGID Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08A Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2008 TUNNUSTATUD EESTI MAITSE Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile rä...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade saagilt maailmas teisel kohal, jäädes maha ainult nisust, mille kasvatamine on tulusam ja millele antakse suurem kasvupind. Peale selle ei ole nisu soojuse suhtes nii nõudlik ja kasvab ka külmema kliimaga ...
Ketaspidurid Referaat Järvamaa Kutsehariduskeskus Tõnis Tetsmann AT 11 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Ketaspidurid lk 3 3. Ketaspidur koosneb lk 4 4. Pidurikettad lk 5 5. Piduriklotsid lk 6 6. Pidurivedelik lk 8 7. Kasutatud materjalid lk 9 Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on kee...
Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega. Laia kasutust leiavad erinevad vineerid ja MDF- plaadid....
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Koostaja nimi AT-207 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Praktika aruanne Juhendaja: Tartu 2009 LISAD Lisa 1 Olen koostanud aruande oma praktikapäeviku alusel iseseisvalt praktika juhendi alusel. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Tartus, " .... "........................ 2008 .a. Oma enda...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temper...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere e...
EESTI VABARIIGI HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KEEVITUSTEHNOLOOGIA AINETÖÖ Koostas: Juhendaja: Väimela 2012 SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus  seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG  keevituse poolautomaadi skeem: 1Âgaasiklapp; 2Âkeevitustraadi pool; 3Âtraadi etteandemehhanism; 4Âkeevitustraat; 5Âtraadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6Âkeevituspõleti e. keev...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule. · Hoolitse omalt poolt selle eest, et ehitusobjektil valitseks kord ning kõiki töövahendeid hoitaks ettenähtud kohas. · Töövahendite ohutusseadmete ja kaitsekonstruktsioonide eemaldamine ilma töö...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialas...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta....................................................................................................4 Esmaspäeva hommikusöök..................
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud ja seal on just meie vana-tori hobuse g...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õ...
Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandm...
Tartu kutsehariduskeskus ISESEISEVTÖÖ 1 ( Tartu kliendisõbralik ettevõte ) Pipi Treial Tep10 2011 Tartu kliendisõbralik ettevõte Tartu kaubamaja Minu arvates üks kliendisõbralik ettevõte Tartus on kaubamaja, kuna neil on palju erinevaid kliendisõbralikkust näitavaid tegureid. Üks kliendisõbralikkust näitav tegur Tartu kaubamajal on koduleht. Koduleht on tähtis igale ettevõttele, kuna sealt saab igasugust vajalikku infot. Inimene saab juba tänu kodulehele teada, mis päevadel on kauplus avatud ja mis kellast mis kellani. Olemas on kontaktandmed, et vajadusel kauplusega ühendust võtta või lisainfot küsida. Koduleht annab teada, millised eripakkumised on erinevatel kauplustel ja millised poed üldselt on kaubamajas. Olemas on ka majajuht, mis näitab poodide,wc, infole...
Carola Liiv MR14 Haabsalu Kutsehariduskeskus Aaderdamine ja marmoriseerimine Juhendaja Ülle Kübarsepp Uuemõisa 2015 Sisukord Aaderdamine.........................................................................................................................................3 Dekoratiivvärvimine.............................................................................................................................4 Rullviimistlus.......................................................................................................................................4 Pritsviimistlus.......................................................................................................................................4 Faktuurviimistlus..................................................................................................................................4 Relj...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6 KAITSEPAKEND...................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MULLBETOON Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andrus Kapp KBp-12 Väimela 2012 Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge beto...
Võrumaa kutsehariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson TSELLULOOS Referaat Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sa...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres kapp Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................3 Mis on bituumen?................................................................................4 Bituumen materjalid jagunevad..........................................................5 Bituumenrullmaterjalid.......................................................................6 Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses..........................................7 Kokkuvõte...........................................................................................8 Kasutatud materjal.............................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Toitlustusettevõtted Juhendaja: Ruth Muru Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 1.Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?..........................................................................3 2.Miks on restoranid toitlustusteenuste turul?........................................................................3 3. Milliseid restorane oskate nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?.............................................................................................................................3 4. Milliseid hotellirestorane oskate nimetada?........................................................................3 5. Kirjeldage üht hotellirestorani............................................................................................3 6. Kes on hotellirestorani kliendid?...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Siiri Lepamets MTTp-13 ESMASE PÄRINGU VASTE Referaat Juhendaja : Õie Ristioja Väimela 2015 VASTUSKIRI Tere, Lugupeetud Siiri Lepamets Täname teid, et olete oma koolituse läbiviimiseks valinud just meie hotelli. Oleme koostanud paketi vastavalt just teie soovidele. Teie poolsed täpsustused ja ettepanekud muudatuste osas palume saata [email protected] hiljemalt 14.02.2015. Meie hotell annab endast kõik, et Teie siinviibimine oleks meeldejääv ning rahulolev. Majutus Saame teile pakkuda majutust standardtubades, kolmekohalistes tubades, mis on varustatud vastava sisustusega. Püsikliendile on meie hotelli poolt ka soodustus kuni -10%, see on juba hinnast maha arvatud. Seega standardtuba 70€ ja kolmeko...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Ken Rebane MT114 PUITPLAADID Juhendaja: Andrus Kolonistov Tartu 2014 SISUKORD Puitplaadid……………………………………………………………………………………3 Tisleriplaat ja puitlaastplaat………………………………………………………………………………….4 Puitkiudplaat………………………………………………………………………………….5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt k...
Võrumaa Kutsehariduskeskus KIUDBETOON JA SELLE KASUTAMINE Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Kiudbetoon............................................................................................4 Kiudbetooni eelised, kasutamine.....................................................5,6,7 Kiudbetooni eelised...............................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal  suure surve ja väik...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suure...
KUTSEHARIDUSKESKUS Piret HAMMASTE LÕIKUMINE- PIIMA- JA JÄÄVHAMBAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. PIIMAHAMBAD.............................................................................................................................4 2. JÄÄVHAMBAD..............................................................................................................................5 2.1 Lõikehambad..................................................................................................................................5 2.2 Silmahambad..................................................................................................................................5 2.3 Ees- ja tagapurihambad......................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Trimble S3 ja VX võrdlemine Juhendaja: Kalle Haage Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on erinevate mõõteinstrumentide võrdlemine, milleks olen valiud tahhümeetrid. Võrdlen Trimble tooteid S3 ja VX. Tahhümeeter on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Selles on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim ühemehe käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja vähen...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal..................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE Lühiülevaade Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. ISKE Üldpõhimõtted................................................................................................................. 4 2. ISKE Rakendusjuhendi ülesehitus........................................................................................... 5 2.1 Sissejuhatus ja rakendamise protsessi kirjeldus................................................................. 5 2.2 Moodulid.................................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TÕSTUKID JUHENDAJA: Aime Harjakas KOOSTAJA: Valdur Kuldsaar Pärnu 2010 Siirdamistõstukid Juhiplatvormita siirdamistõstuk On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10 - 30m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 - 8 km/h. Juhiplatvormiga siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30 - 60m). Tänu juhiplatvormile on töö sellega kiirem ja ohutum...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
Pärnumma kutsehariduskeskus Karli Peegel Sümbolid Juhendaja: Sirje Parrol Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord................................................................................................................ .....................2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................... ...................3 2.Mis on sümbol?.................................................................................................................... ...3 3.Sümbol kultuurisüsteemis................................................................................................4 4.Värvid......................
Tartu Kutsehariduskeskus ROOTSI LAUD Rootsi lauaks nimetatakse sellist fourchette-lauda, millel serveeritakse rohkelt kuumi ja külmi suupisteid ja jooke ning söömisriistad ja taldrikud ning tassid asetatakse samale lauale. Selle laua ümber ei sööda. Süüakse hoopis teite laudade ääres istudes. Ajalooline kodumaa on Rootsi, nagu ka nimest välja võib lugeda. Kuningakojas oli juba paarsada aastat tagasi kombeks katta suuremale hulgale külalistele laud eraldi ruumi, kust igaüks endale meelepärase hankis ja sellega söögiruumi suundus. Tol ajal levis see komme ka Rootsiga tihedalt seotud Norras ja Soomes. Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele on Rootsi laud levinud kõikjale ning on eriti populaarseks saanud hotellides, laevadel nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöökide serveerimisel. ROOTSI LAUA KASUTUSALAD : · õhtusöök · lõunasöök · hommikusöök · eined majutusasutustes · eined konverentsidel ja kongressidel · eined so...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 06 Kadi Suurkask Apelsiniliköörid: Cointreau, Grand marnier, blue curacao Referaat Juhendaja: Enna Kallasvee UUEMÕISA 2009 Cointreau Cointreau (Prantsusmaa, 40%). Üks populaarsemaid kõigist likööridest. Esmakordselt valmistas likööri aastal 1879 hr. Eduard Cointreau, väga eduka Loire Valley`s paikneva kondiitriäri ja destilleerimiskoja peremees. Cointreau on maguskibe liköör delikaatse apelsini maitsega, mis saadakse Euroopa, Kariibi, Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida apelsinide koortest. Cointreau neli põhikomponenti on: 1) magusate ja mõrude apelsinide koored 2) alkohol  kõrgekvaliteediline, naturaalne ja neutraalne, 96%- line. 3) Suhkur  puhtaim ja valgeim 4) Vesi  kaks korda filtreeritud, kris...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR 14 MUST PÄHKLIPUU Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus...................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
