Mis on minu jaoks oluline? Lugupeetud kuulajad! Vastates küsimusele "Mis on minu jaoks oluline?" on suhteliselt raske, kuna mul ja ka üldsises maailmavaates on inimestel palju erinevaid vajadusi, vahe on ainult selles kelle ja kuidas on prioriteedid jaotatud. Seda mõjutab tõhusalt meid suures perspektiivis vaadates ümbritsev ühiskond, aga lähedamalt inimesed, kellega me igapäevaselt suhtleme. Vahel viibides ja tunnetades seda tugevat ja sünget negatiivsuse mõju sooviks lihtsalt kuskile põgeneda, aga kuhu? Mina olen selle küsimusele leidnud ka vastuse. Minu jaoks on see muusika. Aga kuidas muusika meid mõjutab? Esiteks ma väidan, et muusika mõjutab meid positiivselt/negatiivselt oleneb, mis otstarbega muusikat kuulatakse ja samuti mis zanri muusikat kuulatakse. Ma arvan, et kõigil on olnud see hetk, kui tahad ennast lihtsalt väikseks teha ja ära kaduada, selleks et saada eemale ...
Religiooni osa kultuuris Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob veel moraaliõpetus ning usurituaali juhtide ja edasikandjate kultus. Suure au sees hoitakse pühak...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
Väljaränne ja majandus Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks või püsielanikuks siis, kui ta on seal elanud või kavatseb elada 12 kuud. Aga alati ei saa seda nii lihtsalt vaadata. Mitmed inimesed liiguvad pidevalt kahe või enama riigi vahel ning inimeste elu toimub mitmes riigis. Mitmes riigis paralleelset elatavat elu nimetatakse hargmaisuseks ning pidevalt kahe või enama riigi vahel toimuvat rännet riigipiiride üleseks pendelrändeks. Ning kindlat piiri nende kolme rändeliigi vahele on keeruline tõmmata. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafi...
10. klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt? Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, ...
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned tuhanded isikud on kustutanud oma konto, kuna rikutud on nende privaatsust. Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris...
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise v...
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab...
Klorella (Chlorella) Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi valgust. Klorellat võib kohata puude mahlaniredes, kuid seal ei ole ta nii tavaline kui üks teine rohevetiktaim pleurokokk. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega. Mõnikord elab klorellataimi selgrootutes nii palju, et viimased paistavad taimedetaoliselt päris rohelistena. Sellised head klorella kaaslased on näiteks ripsloomad, hüdrad ja jõekäsnad. Seentega elab klorella koos mitmetes samblikes. Klorella on vetikateperekond, kuhu kuulub hulka liike, mis erinevad üksteisest oma suuruse poolest. Samas oleneb klore...
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 ke...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; mik...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähes...
Kas euro teeb enam eurooplaseks? Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel...
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
Tervitamine erinevates kultuurides · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. · Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. ka siin on erinevus nt käesurumise kestuses, stiilis, distantsis. · Moslemid aga omavahel mehed ja naised tervitavad. Suruvad kätt või kallistavad. Kui on grupis inimesed, siis ei pea igaüht eraldi tervitama ja grupis olevad inimesed ei pea vastama kõik, piisab kui üks tervitab vastu. · Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti...
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem. Mõnikord inimene läheb otsima seiklusi ja enda sisemist mina. Ta soovib näha maailma ja erinevaid kultuure, et leida paika, ...
Franklin Delano Roosevelt. Ma sündisin 30.jaanurail 1882 New Yorgis, Hyde Parkis. Juba väiksest saatis meeldis mulle ajalugu. Ma lugesin palju raamatuid ja ema õpetas kodus mulle erinevaid keeli. Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt. Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale. 1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, ...
Maailma avastamine [Tippige dokumendi alapealkiri] [Tippige autori nimi] Maailma saab avastada mitut moodi. Võib lugeda tugitoolis raamatuid või minna ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera. Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Ko...
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteis...
Uue meedia roll ühiskonna elus Tänapäeval saavad inimesed tänu internetiühendusele olla uudistega pidevalt kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president. Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlase...
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suu...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Liivi Hiienurm TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete ...
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...
1. Päriliku eelsoodumusega haigused (mõiste, mõned näited, hoidumine). Pärilikeks haigusteks nim haigusi, mille on põhjustanud genotüüp, mis võib olla moodustunud kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivne muutlikus mõjutab pärilike haiguste teket: selle tulemusena võivad lapse genotüüpi sattuda retsessiivsed alleelid. Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Päriliku eelsoodumustega haigused on näiteks: - Kõrgvererõhutõbi - Suhkruhaigus - Rasvtõbi - Lühinägelikkus - Alkoholism - Kopsuvähk Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamine: - Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsas teistel liikmetel - Kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaarseid uuringuid. - Olulisel k...
Austraalia kultuur Kultuur Austraalia sisuliselt lääne kultuuri mõjutanud unikaalne geograafia Austraalia mandri ja mitmekesine sisend aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike rahvaste ja erinevate lainete paljurahvuselise ränne, mis järgnes Briti kolonisatsioon of Australia. Austraalia on realm mitme kultuuride salliv liberaalne samuti osalusühiskonda. Enamik inimesi, kes on asunud elama Austraalia üldiselt eurooplastele tohutul hulgal on ürgne elanikkonnast, mis moodustab aboriginaalien Austraalia kultuuri. Austraalia saare mandri on teinud palju kuju-ja kärpida-kultuuri. Põlisrahvaste arendanud oma majutusasutusi koos keskkonna jooksul vähemalt 40.000 aastat, selle ajal palju, mille kontaktid välismaailmaga, sageli hinging muutmise merevee taseme, on ilmselt põgus. Briti, teiselt poolt, kui nad elama New South Walesi Rangaistussiirtola 1788, tegi seda osaliselt tänu oma kaugusest. Süüdi pärandi tagada, et Euroopa arusaamad keskk...
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandu...
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood o...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomad...
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri a...
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
Kuidas tekkis Põltsamaale kirik Juba väga kaua aega tagasi, enne meid ja enne meie vanavanemaid ja vanavanemate vanavanemaid elas Põltsamaal Kalevipoeg. Ta oli tugevam kui eile ja lollim kui keegi teine kunagi meie maamunal on olnud. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval mõtles ta, et peaks oma teadmisi ja tarkust ka ülejäänule kihelkonnale edasi andma. Vahest hea ju kellegagi tarka juttu rääkida maast ja Ilmast. Ilma oli tore tüdruk, kellega Kalevipoeg koos üles kasvanud ning talle meeldis temast rääkida, sest tal oli hea figuur ja suured... mõistused. Ta mõtles hoolikalt kuidas oleks kõige parem seda teha. Ta uuris inimeste käest ja otsustas, et kutsub inimesed kokku ja räägib neile mida ta teab maailmast. Nagu teada, ei olnud seda eriti palju, sest Kalevipoeg oli eriti juhm, ainsad teadmised, mis tal olid, oli ta saanud kaabeltelevisioonist. Inimesi käis, käis mehi ja naisi kui ka uudishimulikke laps...
Uus sajand, vanad probleemid Mõnikord öeldakse, et andestada on võimalik, aga unustada mitte. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks osa probleeme ei lahene lõplikult kunagi, püsides inimeste mõtetes ning tõustes vahetevahel ikka ja jälle aktuaalseks. Kõik, mis on tehtud, on jätnud endast maha jälje. Maailmas eksisteerib koos väga palju erinevaid kultuure, rahvusi, riike ja religioone. Kõigil neil on oma ajalugu, mis on suuremal või väiksemal määral mõjutanud ka tänapäeva. Inimesed on juba loomu poolest sellised, kes hindavad oma tõekspidamisi ja kuuluvust kõige tähtsamaks ning seetõttu ei suudeta sageli unustada halba, mida nende vastu minevikus on tehtud. Näiteks ei suuda paljud riigid andestada Saksamaale, sest viimane oli üks maailmasõja alustaja ning põhjustas oma suure võimuahnusega väga paljudele kannatusi. Samuti ei unune juutidel kunagi need kuriteod, mis nende vastu on toime pandud. Suure...
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb ...
Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sa...
" Minu Austraalia" Autor: Airi Ilisson-Cruz Ilmumisaasta:2009 Kirjastus: Petrone Print Tegevusaeg toimub 2007 Septembrist ja 2008 aastal. Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi. Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus filipiinlasega . Nad jäi Austraaliasse ,Brisbane elama ja lõid perekonna. 5) See oli reis , kus peategelane Airi otsis ennast ja oma elu eesmärki. Teda oli alati miski Austraalia poole tõmmanud ja ta otsustas võtta ette reisi ja seda välja uurida. Tegevuse eesmärk oli leida midagi uut oma elus ,et saada välja argipäeva rutiinist. 6)Austraalias kestab suvi novembrist-veebruarini , mistõttu...
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramise...
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
SAHARA KÕRB ASUKOHT Sahara kõrb asub Aafrika mandri põhjaosas lähistroopilises kliimavööndis. Kõrb hõlmab suure osa Alzeeriast, Liibüast, Egiptusest, Sudaanist, Mauritaaniast, Malist, Tsaadist ja Nigerist. joonis 1. Sahara kõrbe asend KÕRBE SUURUS Sahara kõrb ulatub läänest itta 18W-40E ehk 5100km. Lõunast põhja aga 18N-35N ehk ligi 2000 km Kõrbe pindala on 9269600km² KLIIMA Sahara kõrbes on väga palav ja kuiv. Keskmine sademete hulk on 0-100mm aastas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. ...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
1. a. Mille poolest erinevad kriitiline mõtlemine ja kriitiline kirjaoskus? Selgita oma sõnadega! Kriitiline mõtlemine on see kui sa loed kellegi teksti ning sa suudad eristada arvamust ja fakti, õiget ja valet ning sa oskad analüüsida ja argumenteerida autori väiteid ja seisukohti. Kriitiline kirjutamine on aga analüüsi või oma arvamuse kirjutamine kellegi tekstist, kus on siis toodud välja oma seisukohad ja argumendid teksti kohta. b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll. Diskursu...
Globaliseeruv maailm 1.Loodulik - kultuurilised regioonid. Regioonialused looduslikud olud Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused) 1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika. 2.Vahemeremaad 3.Põhja - Ameerika 4.Ladina - Ameerika 5.Kariibi regioon 6.Sise - Aasia 7.Lõuna - Aasia 8.Ida - Aasia 9.Kagu - Aasia 10.Kagu - Lõuna 2.Maailmaharidus www.maailmakool.ee Mis on maailmaharidus? Ülemaailmsed projektid, sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turi...
Tallinna Teeninduskool Referaat Inimeste mitmekesisus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Süvaökoloogia platvorm 3. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Inimeste mitmekesisus loob äärmiselt teineteist rikkaliku ja toetava õppimiskeskkonna. Hea meel, et mitmed osalejad on oma organisatsioonis või kogukonnas algatanud pisemaid või suuremaid kaasamisprotsesse. See on siiras kutse inimestele jagada neid teadmisi ja oskusi, mis igaühe rikkalikus varasalves olemas on. Koosloomine on võime ja valmisolek kaasata erinevaid osapooli ühiselt õppima. Koolituse kontekstis on tegu huvitava väljakutsega koolitajale, kuidas luua ruum õppimiseks, kus igaüks saab tõeliselt osaleda? Koosloomise protsessis on kõik võrdsed osapooled, kõik on nii õppijad kui ka õpetajad. Loobuda tahtest oma sõna maksma panna või olla ekspert? Kaasamine algab...
"Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse na...
Räpina Aianduskool Tulbi haigused ja kahjurid Koostaja: Pille-Riin Tilk Kursus: II Aia-ja loodusmajandus Juhendaja: Tairi Albert Räpina 2007 Sissejuhatus 2 Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tum...
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega a...
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel. Kõik need meetodid on rakendust leidnud toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuses, keskkonnakaitses, metallurgias ning meditsiinis. Biotehnoloogia, kui rakendusteadus, tugineb peamiselt mikrobioloogia, molekulaargeneetika, biokeemia, biofüüsika ja tehnikateaduse saavutustele. Bio...
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain Arvustus Sandra Vaikna 10.a klass Tallinn 2013 Igal riigil on omad eripärasused, mis on tingitud aja jooksul kujunenud traditsioonidest, kultuurist, ajaloost ning disain on üks viisidest, kuidas seda jäljendada. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutamisvõimalusega. Inimest, kes töötab elukutselt disainialal, nimetatakse disaineriks. Disain on väga laialdane valdkond, mille alla mahuvad mitmed alaharud. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte- ja rõivadisain on suures osas le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
