Liis Tiks Tep09 Mardipäev Sisukord Mardipäev Maskeerimine Mardipere Mardilaulud Mardipidu Marditoidud mardipäev Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena...
TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel............
MUINASEESTLASTE RAHVAKALENDER JAANUAR 01. Näärid 06. Kolmekuningapäev 13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm ...
Mets ja haldjad eestlaste maailmapildis Caizi Mets Mets on olnud loomulik elukeskkond ja kujundanud rahva iseloomu ja harjumusi. Metsast said meie esivanemad toidu, peavarju ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanematel end peita sõdade ja muu hädaohu eest. Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine). Haldjad olid iseloomult muutlikud ning haldjaga pidi oskama suhelda. Kui teha kõik õigesti, vastas haldjas samaga ta võis ...
Jõhvi Vene Gümnaasium Barokk Venemaal ja Eestis Referaat Õpilane: Anna Aleksejeva Õpetaja: Margit Pinna Johvi, 2011 -1- SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................lk 2 2. BAROKK VENEMAAL.........................................lk 3 3. BAROKK EESTIS.................................................lk 4 4. KOKKUVÕTE......................................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued ...
1 Sisukord · Mis on Reiki ? · Mikao Usui · Dr. Usui pani kirja põhireeglid, mida peab järgima iga Reiki õpetaja · Reiki võimalused. · Kuidas tunnetad liikumist ? · Mille puhul võiks reikist abi olla? · Reiki toime. · Vanade meistrite arvamusavaldusi Energia Kompensatsiooni Seadusest: · Lõpetuseks : 2 Mis on Reiki ? · Reiki sõnas silp Rei tähendab "Universumi vaim" ja viitab hinge vaimsele mõõtmele, kõrgemale teadvusele. Ki tähendab "Elujõu energia, mis voolab läbi kõige elava". Koos need kaks silpi moodustavad mõiste, mis väljendab tasakaalustatult, ühtsuses toimivaid Kõrgemat teadvust ja Elujõu energiat. 3 · Reikit nimetatakse ka kosmose eluenergiaks, jumalikuks energiaks, armastuse energiaks. · Meil kõigil on reiki energiat, mis annab, säilitab ja kannab elu. · Reikist on kujunenud erineva...
docstxt/1323009584153791.txt
Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seaduse...
Meie rahva eripära jääb püsima ainult keele ja kultuuri hoidmisega. Riik on meie keele ja kultuuri alustala. Selleks, et keel ja kultuur püsima jääksid, peab riik suutma hoida inimesi omas riigis. Eesti rahvas jääb püsima, kui riigis jätkub kõigile töökohti, kui me pärandame oma keelt ja kultuuri järgnevatele põlvkondadele ning kui julgeme erineda teistest riikidest. Äsja eriala või kooli lõpetanud noortel on Eestis küllaltki raske tööd leida. Noortel pole ka kindlat sissetulekut ja puudub kindlustunne. Lisaks on palgad üsna väikesed, võrreldes Euroopa palkadega. Seetõttu lähevad julgemad noored tihti välismaale tööle ja isegi elama. See näitab, et meie riik ei oska väärtustada inimeste pingutusi ja teised riigid hindavad võõraid rohkem, kui oma kodumaa. Ka inimesed ise ei tea, kui palju nad tegelikult väärt on. Enamus riikides mõeldakse rahva heaolu peale ja hinnatakse inimesi rohkem, sest kui riik väärtustab ra...
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamisek...
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay j...
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel sel...
CANADA REVISION QUESTIONS 2010 1. The main physiographic regions of Canada. Canada may be divided into seven physiographic regions: Arctic Lowlands, Cordilleran Region, Interior Plains, Hudson Bay Lowlands, Canadian Shield (Forest Lands), St Lawrence Lowlands and Appalachian Region. Divisions are based on each area's relatively similar physical geography and landforms. Physiographic regionalization is defined here as the process by which regions with relatively homogeneous physical geography are determined 2. Who are the native people of Canada? Into which three groups can they be divided? Canada's constitution specifies three categories of aboriginal peoples: Indian (First Nations), Métis, Inuit. According to Canadian census 2011, 1.4 mln people of Aboriginal origin (4.3%): 852,000 First Nation...
Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi. Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud inimesed tööd teha, siis käidi kirikutes ja veedeti aega perega. Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine. Kehtib ütl...
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane? Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond. Inimesed tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse ja kalapüügiga. Pered olid rohkem ühtsemad. Inimesed hoidsid rohkem kokku kõige tähtsam oli kodu ning pere. Kogukonnad elasid omaette. Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost. Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem sugupool tegeles kodus käsitöö või toidu tegemisega. Saadud saake ja muud sellist säilitati, et tulevikus oleks lihtsam. Minu meelest on see väga hea näide töötavast ühiskonnast, kus iga üks tegi midagi aitamaks oma pere. Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka. Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja...
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendav...
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nim...
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene...
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude t...
Teemad kordamiseks. Vana-Rooma. 1. Õpik kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhti...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad ...
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
Referaa t Tallinn a Amy Reaalk Wineh ool ouse 9c klass Õpetaja Heli Roos Mirjam Süvari Tallinn 2008 Sisukor 3. ,,Back to Black" d lk 5 Biograa fia 1. 5. Lugude järjekorrad lk 6 Tiitelle ,,Frank" ht lk 3 lk 6 ,,Back to Black" 4. lk 7 Diskogr aafia lk 1 2. lk 4 Sisukor ,,Frank" d lk 2 lk 4 eklektilis Praeguseks on Fielder-Civil e vangis ja Winehouse taotleb Biograa muusikas temalt lahutust. fia tiiliga, mis on Winehouse on...
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käs...
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUM Referaat PÄRSIA Elis Käsper Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 1. Ühiskond...................................................................................................................................4 1.1 Riik ja ühiskond...................................................................................................................5 1.2 Poliitika ja valitsus..............................................................................................................5 2.Kultuur..........................................................................................................................................
20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said ...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
Saami keeled Sissejuhatuseks · Saami keeled on rühm soomeugri keeli ,mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Soomes ,Rootsis, Norras ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Tihti arvatakse ekslikult ,et saami keeled on üks suur keel. · Saame on kutsutakse ka lapplasteks. Erinevad saami keeled · Kokku on olemas 11 saami keelt · Saami keeltest on juba 2 keelt välja surnud. Need on kemi ja akkala saami keeled. · Järgmised 7 saami keelt on juba suures väljasuremisohus: lõunasaami ,turjasaami , ,koltasaami ,umeå ,piteå ,inari ja kildini saami keeled. See tähendab ,et nendel keeltel on väga vähe rääkijaid ja enamus neist on vanem põlvkond. Veel saami keeli · Veel on olemas Lule sami keel ,mida kasutab emakeelena umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põ...
Pärsia kultuur Pärsia asus tänase Iraani territooriumist Egeuse mere ja Egiptuseni, kuid oli kultuuriliselt laiem piirkond. Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, nad saabusid Iraani aladele koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile toetuda ja tagada sel teel kohaliku ülikkonna lojaalsus. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Riik oli väga paljurahvuseline , tähtsaim rahvas olid pärslased (mis arvatavasti vana...
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
PORTUGAL Põhiandmed: Pindala: 92 080 km2 Rahvaarv: 9 803 000 Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: rooma- katoliku usk Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Lõunas aga tõuseb sademete hulk ja temperatuur, ent suved on siiski kuumemad ja talved külmemad Portugali rikkus: Kultuuripärand Merevallutuste ajalugu Mitmekesine loodus ja vahemereline taimestik Lissabon - iidne linn Kunst, käsitöö ja omapärane arheoloogia (keltibeer, Vana-Rooma, Germaani) Rahvusmuusika ja fado (rahvuslik muusikaviis) Peamised majandusharud: Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Söök ja jook Rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohke...
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Nõukogude võim valitses Eesti aladel aastatel 1940-1941 ja taastati pärast Saksa okupatsiooni aastateks 1944-1990. Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt avaldas Nõukogude võim eesti kultuurile üsna suurel määral mõju. Kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud, kaasnes sellega ka kultuurielu valdkondades infosulg. Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada ning kogu tähelepanu pidi pöörama vaid vene kultuurile. Siiski läbi välisraadiojaamade ja Soome televisiooni saadi teada lääne kultuuri uuendustest. Sulaajal väheste otsekontaktide kaudu jõudsid Eesti NSV-sse ka Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ja moodsad kunstivoolud. Nõukogude kultuuripoliitika seisnes ka eelnevate põlvkondad...
Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
KANADA Üldandmed Pealinn: Ottawa Keeled: inglise & prantsuse Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Ca...
Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma kee...
Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teo...
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...