Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus tal...
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud la...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre....................................................................................................
Thomas More "Utoopia" Sir Thomas More Sir Thomas More (1478-1535) oli Inglismaa poliitik, filosoof ja kirjamees, kelle peateoseks on 1516. aastal avaldatud ladina keelne "Utoopia". Thomas More sündis Londonis, olles tuntud juristi poeg. Oma õpinguid alustas ta Londoni Püha Antoniuse koolis, kaheteistkümne aastaselt asus elama Canterbury peapiiskopi John Mortoni juurde ning kahe aasta pärast astus More Oxfordi ülikooli, kus omandas nii kreeka kui ka ladina keele. 1494. aastal siirdus Thomas More isa kutsel tagasi Londonisse, kus tegeles juuraõpingutega. 21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga. 1504. aastal valiti ta Inglise parlamenti. Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532. aastal pani More seo...
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9. Park 10 10.Glehni lossi saatus 11 11.Veel pilte 12 12.Kasutatud kirjandus 13 ...
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune m...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, ...
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuur...
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme ...
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi s...
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
11 Humanistlik Käsitlus Kunstiteraapiates Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonn...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlast...
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht..............................................
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
SALLIVUSEST AUTENTSE EETIKANI Kaplanile1 on ühiskondade nn areng ja Looja ise võimaldanud olla sallivusele ja autentsele eetikale2 rajatud aluspõhjal töötegijaks kolmes rollis ja seoses korraga: 1) seoses inimestega, üksikisiku hingehoiuga, 2) seoses evangeeliumiga, teoloogiaga, 3) seoses institutsiooniga, kirikuga. Neid kolme rolli ja seost võib kaplan üleilmastumise protsessis sattuda, ja ilmselt satubki, aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides. Käesolevas töös proovingi kaplanile anda mõningast kasulikku mõtlemis- ja võrdlusainet sallivusest ja autentsest eetikast ülalnimetatud kontekstist lähtudes. Esi...
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. ...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
SISUKORD: NOORUS AASTAD 1840-1856.................................................................................................... 2 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864..................................................................................................... 4 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871.......................................................................................... 6 IMPRESSIONIST 1872-1880....................................................................................................... 7 REISID JA TAANDUMINE 1881-1889......................................................................................... 8 SEERIATÖÖD 1890-1908........................................................................................................... 9 TESTAMENT ORANZERIIS...................................................................................................... 11 TUNTUIMAD TEOSED..............................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta t...
Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ................................................
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- ...
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vaj...
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasium...
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii n...
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
