Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegenerati...
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakk...
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7....
Mari-Liis Eha Chemical and Environmental Technology in Tallinn University of Technology 9 October 2012 SODIUM THIOPENTAL 1. Barbiturates 2. Sodium thiopental 3. Uses 4. Dosage in anesthetic use 5. Recovery 6. Side effects 9 October 2012 SODIUM THIOPENTAL VERB DEFINITION TRANSLATION Barbiturate Drugs that act as depressants Sedatiivse toimega uinuti Anesthetic Drug that causes reversible loss of tuimesti sensation Intravenous Within a vein Veenisisene (IV) To redistribute Chemical reaction involving ligand Ümberjaotus exchange To dissolve To pass into solution...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ANGIIN POLE LIHTSALT KURGUVALU Õenduse õppetool TÕ 11 Jelena Lobunkova Tallinn 2013 SISUKORD Angiin selgitus Ülevaade Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümtomid ehk avaldumine Diagnoosimine ja uuringud Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Angiin Äge tonsilliit on kurgumandlite äge põletik. Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Selle ravimata jätmine võib lõppeda südame, neeru või liigese kahjustusega ÜLEVAADE Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid,...
XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed. Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon - ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsive...
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene) o Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (NT:...
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülid...
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs ...
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Referaat ,,Rasedus" Kool: Tallinna Laagna Gümnaasium Klass: 11b Nimi: Olga Minkowska Tallinn 2007 Sisukord 1.sissejuhatus...............................................................................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Siss...
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, j...
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer ...
Bioloogia kontrolltööks 1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > l...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on v...
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise t...
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas pai...
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse...
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao ab...
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need org...
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiire...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünte...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), ...
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine ...
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt...
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkog...
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, tal...
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on...
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitii...
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad ...
Bioloogia ( lk 10- 46) BIOLOOGIA UURIB ELU Elu omadused · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks. · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organi...
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud ...
Maks Siseelunditest on maks kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini. Samas tuleb arvestada, et see on organ, kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid. Sestap võib maks sisaldada ka kahjulikke aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine. Samuti rikneb maks tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimis...
Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. R.Hook 1665.a. nägi esimesena rakku valgusmikroskoobiga.A won Leeuwenhoek 17. Saj- esimene tsütoloog 300 x suurendav mikroskoop.Nägi ripsloomi,vereliblesid,vere liikumist kapillaarides,vöötlihasrakke ja baktereid. Rakuteooria põhiseisukohad:1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel.3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Protistid, taimed, seened ja loomad. Mis tähtsus on rakutuumal?Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Säilitab pärilikkuse ainet ja tagab selle täpse ülekandeid. Kirjeldage inimese kromosoomistikku.Inimese kromosoomistik koosneb 46 kromosoomist (44+XY). Fagotsütoos-ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel.See võime on os...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
