Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" kromosoomid" - 501 õppematerjali

kromosoomid - geneetililine info väga oluliseks? 30. Kuhu on talletunud organismi Kromosoomidesse geneetiline informatsioon? 31. Mida reguleerib raku tuum? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 32. Mis ülesanne on epiteelkoel? Kaitse-, imendumis- ja eritamisfunktsioon 33. Mis ülesanne on närvikoel? Tugi-, toite- ja kaitsefunktsioonid 34. Mis ülesanne on luukoel? Toestus- ja kaitsefunktsioon (skelett), ainevahetus (luukoes palju veresooni)
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus ­ kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks ­ parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad ­tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...

Põllumajandus taimed
306 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valgud ja nukleiinhapped

Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
odt

8kl tähtsamad faktid

· Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne ­ kingloom, silmviburlane · Hulkrakne ­ seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed ­ bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust ­ kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja ­ tõvestaja edasiandja teisele organismile....

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bakterid ja hallitusseened

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened...

Kokandus
87 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat: Valgud

c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rakk

keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta ­ rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iselo...

Bioloogia
161 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Bioloogia mõisted eksamiks

mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE...

Bioloogia
739 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muutlikkus ja pärilikkus - Korralik spikker kontrolltööks

Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne ­ vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon ­ muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon ­ muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjus...

Bioloogia
286 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehitus ja talitus

Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlased ­ Vennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden ­ 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusal...

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakk, viirused, bakterid

läbimõõt on keskmiselt bakteritel 1-10 mikromeetrit ja teistel organismidel 10-100 mikromeetrit Miks ei saa rakud olla väga suured? Kuna vajalikke aineid saadakse rakumembraani kaudu jääks muud organellid sellest liiga kaugele ja toitainete liikumine oleks liiga aeglane Kuidas rakud paljunevad?  pärilikkusaine kahekordistub  kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks  kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale  tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele  tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused  viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vastused bioloogia tööle

1665. a vaatles esimesena mikroskoobiga korgirakke Robert Hooke. 2. Õhukeste lõikude saamiseks kasutatakse preparaadi valmistamisel mikrotoome. 3. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitu, millisest koest nad pärinevad. 4. Kõige väiksemaks elusorganismi rakuks loetakse mükoplasmat. 5. Tsütoplasma koostises on kõige rohkem vee molekule. 6. Hapnik ja teised gaasid pääsevad kokku difusiooniga. 7. Inimese keharakkude kromosoomistik (2m) koosneb 46-st kromosoomist ja 23-st homoloogsest kromosoomi paarist. 8. Histoonid paiknevad rakutuumas. 9. Rakule mittevajalikke mikromolekulaarsete ühendite lagundamine toimub lüsosoomides. 10. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on valkude süntees. II osa 1. 1838/1839.a. panid aluse rakuteooriale Schleideng ja Schwann. 2. 1826.a. avastas imetajate munaraku van Baer. 3. Teadust rakkude ehitusest jagune...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meioos

Meioos Meioos ­ rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud ­ keharakud Gameedid ­ sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas ­ DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas ­ tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas ­ kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas ­ kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pärilikkuse alused

KROMOSOOM ­ valkudega kokku pandud DNA molekul. DNA ­ rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN ­ DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL ­ geeni paralleelvorm. MUTATSIOON ­ geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN ­ mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel ­ alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel ­ see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused ­ põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused ­ külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

MEIOOS · kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega · interfaas sarnaneb mitoosi omaga · meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole I JAGUNEMINE · PROFAAS · tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad · kromosoomid keerduvad kokku · tsentrioolide paarid eralduvad üksteisest, liiguvad poolustele · moodustuvad kääviniidid · homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi ­ RISTSIIRE ehk crossingover (geenivahetus, muutlikkuse allikas) · kestab kauem mitoosi profaasist · METAFAAS 2 · homoloogilised kromosoomid paarikaupa ekvatoriaaltasandile · tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid · ANAFAAS...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteemid ja inimese areng

Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem ­ tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...

Psühholoogia
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Molekulaarbioloogia

... ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus ­ looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus ­ liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja ­ Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 ­ Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 ­ Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA ­ sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Klinefelteri sündroom

2 Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Sümptomid..................................................................................................................... 4 Haiguse variatsioonid.....................................................................................................4 Komplikatsioonid........................................................................................................... 5 Ravivõimalused..............................................................................................................5 Kokkuvõte...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kassikisa sündroom

Kassikisa sündroom Syndroma Cri du chat Tegemist on kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigusega, mille põhjuseks kro-mosoommutatsioon e muutus kromosoomi pikkuses ja/või struktuuris. Kassikisa sündroom esineb sagedu-sega 1 20 000-50 000st, tüdrukutel sagedamini kui poistel, ja enamasti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud v kaduma läinud on just lapse viienda kromosoomi õlg. Kuna haiguse põhjuseid ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada. Tõbi avaldub erineva raskusega vasta-valt sellele, kui suur osa on kromosoomist haaratud. Sümptomid e avaldumine · Kassikisa meenutav nutt (väikelastel), mis on põhjustatud kesknärvisüsteemi häiretest ja alaarene-nud kõrist. · Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. · Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastam...

Bioloogia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun