Ajaloo Kt küsimused. Kreeta-Mükeene kultuur. Ptk 13-15 1. Kirjelda Kreeka looduslikke olusi ( asend, seotus merega, millised alasi hõlmati ) 2. Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised ) 3. Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur, tegevusalad ) 4. Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ? 5. Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ? 6. Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu 7. Tooge välja klassikalise ajajärgu iseloomulikud jooned Kreekas ( Sparta- Ateena vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juh...
1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta polise...
1. Kreeka polised ja demokraatia Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid 2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused, tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas ...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Theseus Sander Kütt, Karina Matsievska 2013 Vanemad Ateena kuningas Aigeus ja Troizeni kuninga tütar Aithra. Samuti räägitakse ka seda, et Theseuse isa on hoopis Poseidon. Aithra olevat olnud samal ööl nii Aigeusiga kui ka Poseidoniga. Ateenasse minek Aigeus esitas Aithrale ultimaatumi: " Juhul, kui sünnib poeg, pead sa ootama niikaua kuni poeg suudab suurt kivirahnu ise liigutada, ja alles siis võid sa poja minu õukonda saata. " Kuueteistkümnendal eluaastal suutis Theseus kivirahnu liigutada. Oma teel Ateenasse võitles 6 pahalasega. Ateena Jõudes Ateenasse, avastas Theseus, et tema isa Aigeus suudab hädavaevu troonil püsida. Kuningal teised lapsed puudusid. Oli aga naine, nõid Medeia ja Medeia poeg Medo. ...
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
KreekaRooma 2 1.Tõene või Väär?/10/ 1) Kreeta losside siseruumid said välisvalgust ka nn valguskaevude kaudu.T 2) Seinamaalide põhjal on järeldatud nn sõnnimängude tähtsust Kreeta kultuuris.T 3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Sõnn Kreeka mütoloogias ja Euroopa nime tekkimisel mängis suurt rolli sõnn. Just temaks moondas end Zeus, et Euroopet endaga loojuva päikee maale ära viia. Kreeka mütoloogia kohaselt oli imeilus Europe Siidoni kuninga Agenori ainuke tütar. Europe armastas oma kodu, vanemaid ja kolme vaprat venda kogu südamest, ja seepärast tekitas temas hirmu ja õudust ühel ööl nähtud unenägu. Tütarlaps unes, et tema pärast tülitses kaks naist: Ida ja Lääs. Ida soovis, et Europe jääks oma isamaale, Lääs aga tahtis, et kaunitar asuks pikale teele sinimere taha. Unenäos jäi võitjaks Lääs. Europe ei aimanudki, et kurja juur oli tegelikult maailma valitseja, jumal Zeus ise, kes lootis, et Siidoni kuninga tütar tuleb vabal tahtel tema juurde. Kui seda ei juhtunud, siis moondas Zeus end suursuguseks valgeks sõnniks, kelle sarved särasid kui kalliskividega kaetud poolkuud. Kui imeilusas punases rüüs Europe lä...
Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel? Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel, mis on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujur...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
EGEUSE KUNST Sarnaseid jooni esineb Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarte asulates. Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid paljudest väikestest ja eriilmselistest ruumidest. Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika. Ornameetika oli looduslähedane. Kreeka kunsti põhiliseks sisuks on elurõõm, muretu kergus ja kiidulaul ilule ja loodusele. Kreeta saare kunsti on nimetatud ka minoiliseks kunstiks. VANAKREEKA KUNST Mütoloogiast eraldusid k...
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. ...
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile le...
Kordamine kunsti tööks 1. Sissejuhatus kunsti · Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria · Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi. · Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast · 20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest t...
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Kreeka riigi suhtumi...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Nimeta kuulsamad koopamaalid, miks maaliti, milliseid materjale kasutati maalimiseks, mis ajast pärinevad. Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraa...
Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes a...
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, pi...
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähis...
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Halliste Põhikool Arhitektuuri ajalugu. Vana Kreeka Referaat K oostaja: Elsa Vanker Halliste 2015 Sisukord: 1. Vana Kreeka lk.3 2. Ajajärgu põhiperioodid lk.4 3. Kreeka arhitektuur lk.5 4. Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris tehti enamasti jumalaid. Kokku oli 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel. 3 Ajajärgu põhiperioodid 1. Kreeta-mükeene ehk Egeuse kultuuri periood. See on Kreeka ajalo...
Antiik-Kreeka - väljapaistev ühiskond ja kultuur Arutlus Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana- Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist ...
Kreeta-Mükeene kultuur referaat Koostas: Gloria Sharon Alice Heinmets 04.11. 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 Mükeen ajalugu............................................................................................3 Religioon......................................................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajand...
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
