TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine.........................
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...............................
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise........................................
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.......................................................................
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B jääb põõsasse passima, samal ajal A jookseb selja tagant C juurde ja haarab viimaselt käekoti. A ei pannud aga tähele, et samal ajal jõudis sündmuskohta kõrvalrajalt meesterahvas D, kes naisterahvale appi ruttas. D saab A kätte veel enne, kui see jõuab koos käekotiga C juurest minema joosta. A ründab seepeale D-d. D tõrjub A rünnet, kuid rüseluse käigus kukub A peaga vastu äärekivi ja sureb. B, nähes juhtunut, karjub eemalt D-le, et viimane veel kahetse...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omista...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtesta...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õ...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reforma...
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastam...
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljak...
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma ...
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küü...