TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID................................................................................
KOOL- TEOORIA NÕUSTAMIS- NÕUSTAMISVÕTT TUGEVUSED NÕRKUSED KOND SUHE ED PSÜHHO- Põhineb lapsepõlvest pärit Väga tugevalt Põhineb vabadel Sobib kõige Ei sobi klientidele, DÜNAAMILI alateadlikel vaimsetel kliendi ja assotsiatsioonidel, mis paremini kelle reaalsustaju on NE kujutlustel. Need kujutlused terapeudi keskne. aitavad kliendi isikusehäirega ja nõrk ja klientidele iseendast ja teistest Kliendi ja sisekonflikte mõista. neurootiliste kel on äärmiselt hõlmavad tugevaid, terapeudi Kesksel kohal on sümptomitega tugev emotsionaalse konfliktseid emotsioone, omavaheline sü...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” EHITUSKAUPADE HULGIMÜÜGIFIRMA Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL........................................................................................................1 INFORMAATIKAINSTITUUT.............................................................................................................1 INFOSÜSTEEMIDE ÕPPETOOL.........................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" E-POOD Üliõpilane: Õpperühm: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 Sisukord SISUKORD..............................................................................................2 1 ÜLDVAADE...........................................................................................3 1.1 TAUST................................................................................................................. 3 1.2 EESMÄRGID........................................................................................................... 3 1.3 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU.........................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Evelina Karpova TH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminari eeltöö Dr Heli Tooman Pärnu 2018 SISUKORD 1.Teeninduskeele olulisus...........................................................................................................3 1.1.Hea teeninduskeele tunnused...........................................................................................3 1.2.Tüüpilised teeninduskeele vead........................................................................................5 2.Iseenda teeninduskeele analüüs...............................................................................................6 1.3.Kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele.............................................................6 1.4.Ettepanekud i...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANSATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Igat ühiskonna perioodi iseloomustab kindel sõna ning tänapäeval on selleks teenindusühiskond. Sellise ühiskonna toimimiseks on vaja kliente, kuid selleks, et oleks kliente, on vaja teenindajaid, kes teenust osutavad. Sellest tulenevalt on vaja suuremaid teadmisi kvaliteetse teeninduse osutamiseks. Sellest lähtuvalt on seminaritöö eesmärk uurida teeninduskeelt kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandjat. Tuginedes loengumaterjalile ning erinevatele allikatele, tuuakse välja kõige olulisem, mis teeninduskeelt puudutab. Eesmärgiks on selgitada välja, milline on hea teeninduskeel ning millised ...
Annika Põldkivi AK08 TEENINDAJA MÕJU TARBIJAOSTUKÄITUMISELE Teenindusel on tänapäeval üks peamisi konkurentsieeliseid. Enamasti määrab teenindus, kas tarbija ostab kaupa või mitte. On teada, et inimene valib ostukoha sõltuvalt hinnast, kuid jääb püsikliendiks läbi teeninduse. Emori korraldatud uuringu kohaselt on Eesti Teeninduse Indeks 2009. aastal kõikide hinnangute koondtulemusena 4-pallisel hinnanguskaalal 3,33 (võrdluseks: 2008. aastal oli indeks 3,23 ning 2007. aastal 3,11). Üldise taseme tõusu taga on eelkõige telefoniteeninduse kvaliteeditaseme paranemine, täpsemalt kõrgemad hinnangud teenindajate müügioskustele, neist eriti kliendi soovi mõistmisele, selle täpsustamisele. Erinevused teenindajate teenindus- ja müügioskustele antud hinnetes on vähenenud ka teiste teeni...
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
Kas kõiki kliente on mõtet hoida? Turunduses ja ettevõtluses laiemalt on vältimatu tõde, et ilma klientideta ei juhtu midagi kui ei ole ostjaid, ei ole ka käivet. Sellest lihtsast põhimõttest võiks eeldada, et klient kui ettevõtte kõige väärtuslikum vara, on midagi, mida kaotada kunagi ei soovita. Küll aga tõstataksin siinkohal küsimuse, et kas iga klient on loodud võrdseks ning vastavalt sellele, kas igat klienti on vaja alles hoida? Antud essees üritan leida vastust sellele küsimusele. Selleks, et jõuda rahuldavate järeldusteni, pean kõigepealt vaatlema olukorda. Miks on klient ettevõttele oluline? Iseenesest on vastus küllaltki lihtne ja nagu eelnevalt mainitud, siis kliendid on olulised selleks, et ettevõte teeniks käivet ja kasumit. Ilma käibe ja kasumita tuleb uksed kiiresti kinni panna. Ettevõtluse alustalaks on arusaam, et 'kliendil on alati õigus' mitte küll selles mõttes, et iga individuaalse kliendi iga soov peaks saama...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ......................................
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Karin Kõrts MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav ja neutraalne. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda sama väärikalt, peab tajuma halba ja head situatsiooni, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik ning kaastundlik. Ma oskan inimestele soovitada häid asju, panna kaupa müüma ning samas olla ka väikesel määral sõbra eest. Kui sa jätad kliendile sellise mulje, siis ta võib sulle teha komplimente, kiita sind ülemusele ning jätta isegi jootraha, mis teeb kindlasti ühe teenindaja päeva rõõmsamaks. Ning tean ka, et jätan klienditeenindajana meeldiva ja sõbral...
Küsimused 16.1 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? Edasimüüja on klient, kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu. Tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? Klient "edasimüüja" 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid peaksid olema klientide vajaduste rahuldamine toodete järele(ostmine jae- või hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne); teenuste järele või toodete järele, mille kättetoimetamisel kliendile osutatakse logistikateenust. Jaekaubanduses on ostetav kaup riiulil käeulatuses ja ostja tähelepanu on suunatud peaasjalikult pakutavatele toodetele. 4. Mi...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Hea teenindamine tähendab oluliselt rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega ning oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Suuremal või väiksemal määral on kõikide klientide soovideks olla teretulnud, saada toodet/teenust õigeaegselt, tunda ennast mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevah...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Teenindus on väga lai valdkond, kus enamik inimesi tänapäeval töötavad. Tähtsal kohal on klienditeenindus ning kliendid. Igaüks meist on mingil määral klienditeenindaja. Seminaritöö eesmärk on välja tuua sisekliendi viisid ja võimalused teeninduseks ning analüüsida enda kogemust seoses teenindamisega. Uurimisülesanded: selgitada välja klienditeeninduse viisid ja võimalused; leida seoseid seoses õpituga ja reaalse eluga; analüüsida klienditeenindust; anda ülevaade enda kogemusest seoses teenindusega. Uurimisülesannete lahendamiseks töötasin läbi kolm teenindus raamatut .Materjali otsitakse nii internetist, kui raamatutest. ...
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutav...
Kes on hea klienditeenindaja? Heal klienditeenindajal peaks olema päris mitu omadust. Eelkõige, et olla hea klienditeenindaja, peaks ta olema hea suhtleja. Seda mitmes mõttes, kasvõi näiteks selles, et ta peaks toime tulema paljude erinevate klientiedega, kelle käitumis-ja suhtlusviisid on erinevad. Kui mõni klient on üleoleva suhtumisega, peaks klienditeenindaja temaga hakkam saama ja suutma anda talle vastuseid ilma, et ta ise hakkaks samamoodi käituma. Sedasi võib olla küll väga raske kliendiga suhtelda, kuid see teebki klienditeenindajast juba hea teenindaja, kui ta ei lase end häirida. Kuna hea klienditeenindaja omadused hakkavadki järjest sõltuma just suhtlusest siis suhtlusviis ongi kõige tipp. Suhtluses näitab teenindaja välja viisakust, oskust, abivalmidust, täpsust, teadmisi jne. Seega üks põhipunkt heas klienditeenindajas ongi meeldiv suhtlusviis. Ning natuke lähemalt siis mitmetest...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” TORUTÖÖDEGA TEGELEV ETTEVÕTE Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................1 1 Üldvaade...............................................................................................2 2 Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade........................
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). Esimene reaalsesse kasutusse tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnita...
Rühmatöö aines Andmebaasid MTAT.03.105 Kondiitriäri andmebaas Autorid: Robert Väljur, Margus Porkveli 1. Töö valdkonna kirjeldus Selle andmebaasi kasutajateks on kliendid, kellel on võimalik valida erinevate kondiitritoodete vahel ning esitada tellimusi. Teiseks andmebaasi kasutajagrupiks on ettevõtte töötajad, kellel on võimalus tellimusi sisestada ja arveid koostada. Lisaks saavad nad teha päeva- ja kuuaruandeid. Ettevõetud projekt on heaks lahenduseks, kui väike ettevõte on arenemas ja kasvamas. Kondiitriäril on teatavasti mitmeid erinevaid tooteid. Andmebaas teeb toodete lisamise ning klientidel toote nimekirja vaatamise lihtsamaks, võimaldades kõike toiminguid teha arvuti abil, mis tähendab väiksemat ajakulu näiteks kohale sõidu peale, et ainult tutvuda toote- ja hinnanimekirjaga, mis võib-olla potensiaalsele kliendile ei sobigi, seega oleks see ,,tühi" sõit. Li...
Referaat aines SHSS.02.003 Nõustamine sotsiaalalal ETAPID 2B – 3C TEE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISEST PLAANI LOOMISENI Sissejuhatus Oma referaadis käsitlen etappe, mis tulevad pärast seda, kui klient on jõudnud arusaamisele, mida parem tulevik endast kujutab. Esimesena tutvustan etappi 2b, kus klient püstitab endale kindlad eesmärgid ning 2c, kus toimub eesmärgi viimistlemine. Kolmandasse etappi kuuluvad strateegiate leidmine, nende viimistlemine ning plaani moodustamine (3a – 3c). Kokkuvõtvalt võib öelda, et teises etapis otsustakse, milline saab olema lõpptulemus ning kolmandas etapis koostatakse plaan, mis aitaks lõpptulemuseni jõuda. Referaat põhineb Sally Riggalli õpiku „Using Counselling Skills in Social Work” kuuendal peatükil (89-95). 1. Teine etapp 1.1 Samm 2b: Efektiivsete eesmärkide püstitamine Konkreetseid eesmärke hakatakse moodustama...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
v , , 2017 , (https://www.stat.ee/artikkel-2018-06-11-moodunud-aasta-oli-turismis- rekordiline) I sihtturg II sihtturg III sihtturg Kes Mitme lapsega Turistid Tuttavad pere Vanus 20 45 aastat 20 -60 25-50 Keskmine 1500-2000 (kogu 2000 1000 sissetulek pere) (eurot/ kuus) Miks klient nõus Perereisid , Odavam kui takso meie teenust kolimine või ühistrasport, Asendusauto, kasutada? paindlik liikumises lühiajalised lähetused Enam renditud Mikrobuss Auto Ko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühhol...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen, Kaie Soomuste, Geidi Müür ESPAK GRUPI TEENINDUSSTANDARD Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2018 Espak Grupi põhilisteks tegevusaladeks on ehitus- ja sisustusmaterjalide ning kodukaupade jae- ja hulgimüük, ehitustegevus, lainepapist pakendi, puidutoodete ja puitmaterjalide ning mööbli tootmine. Espak Grupi eesmärgiks on pakkuda oma klientidele võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset kaubavalikut ja teenindust (Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett, 2018). Tööpäeva algus: Alustan tööpäeva positiivse hoiakuga ja heatujuliselt; Sean valmis oma töökoha, korrastan kaubariiulid; Minu olek: Austan kliente ja oma kolleege; Olen positiivne ka siis, kui mul on isiklikke probleeme. Kliendile see välja paista ei tohi; Näen a...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Eesmärgiks selles seminaritöös on tuginedes loengumaterjalidele ja kirjandusallikatele, tuua välja olulisemad hea teeninduse tunnused ning tüüpilisemad vead. Analüüsida minu enda organisatsiooni teeninduskeelt ning anda kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele. 1. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Absoluutselt igas ettevõttes on teenindajad ja on ka kliendid. Klientide ja klienditeenindajate vahel toimub suhtlus. Olgu see siis kas suuline, kirjalik vms. Sellist suhtlemist saabki nimetada teeninduskeeleks. Samuti loetakse teeninduskeeleks ka lihtsalt telefoni ...
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks. Rohkem pööratakse tähelepanu erinevatele isiksustele, ära on kadunud halli massi hoidmine. Teenindajad on sõbralikumad ning vabamad ja töötavad selle nimel, et klient tunneks, et teda vajatakse. Rohkem arvestatakse ka kl...
Klient peab saama ise vastutada muutuse tekke eest. Kahekordne suhe. Olukordades, milles valitsevad kahekordsed suhte-sidemed, on potentsiaalne oht huvide konfliktiks ning samas võib tekkida probleem ära kasutamisest. 33. Millal ja kuidas loobuda koostööst kliendiga? klient tahab rääkida kindlast soost abistajaga või kindla abistajaga klient küsib isiklikke küsimusi klient nõuab nõuannet klient nõuab kokkusaamist väljaspool tööaega. gjah, aga" -klient klient jutustab pidevalt "lugusid". klient nõuab, et te lihtsalt vestleksite temaga klient hakkab ennast kordama klient jätkuvalt keeldub tunnetest rääkimisest klient esitab teile ebareaalseid nõudmisi teie tahate katkestada seansi. Peegeldamine. Andke kliendile teada, mida te kuulete tema küsimuste taga ja uurige, kas olete õieti aru saanud: nt "mulle tundub, nagu te mõtleksite, et ma olen liiga noor selleks, et teie probleeme mõista?". Seadke oma piirid
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõj...
Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Kliend...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................1 Teeninduskeele tähtsus....................................................................................................1 Hea teeninduskeel............................................................................................................1 Teeninduskeele tüüpilisemad vead.................................................................................2 Minu teeninduskeel oma organisatsioonis.....................................................................3 Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks............................3 Kokkuvõte........................................................................................................................4 Kasutatud allikad................................................................................................
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Õppejõud: Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Juhtumiks olen valinud kaks reaalselt toimunud sündmust aastal 2015, millega mul ettevõttes "X" tegeleda tuli. Üks mille puhul olin e-maili teel tellimust sisestades eksimuse tekitanud ja teine minust mitte tingitud põhjustel. Mõlema situatsiooni puhul püüdsime logistikajuhiga leida kõige ökonoomsema viisi selle lahendamiseks (väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta). SITUATSIOON NR. 1 Klienditeeninduse klienditeenindaja on ühe tellimuse valele kliendikoodile sisestanud (kuue kohalise nr viimase nr-ga on eksitud) ehk kahe erineva kaupluse tellimused olid sisestatud ja komplekteeritud ühele kauplusele. Tegu on jahutatud tarbija- ja tükili...
Mis on klienditeenindus? Sissejuhatus Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi. Teenindajast sõltub firma maine. Klienditeeninduse mõiste Klienditeenindus aitab hea meelega arveldust, tellimusi, teenuse- pakkumist lihtsustada. Klienditeenindus on äritegevusele iseloomulik tegevuse ja teenindaja omaduste kogum. Klienditeeninduseks peetakse ka suhtlemist klienditeenindaja ja kliendi vahel. Klienditeenindaja ja klient Räägitakse,et klient on kuningas kuid nii see tegelikult ei ole. Klient ja klienditeenindaja on võrdsed, nad arendavad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Tuleb olla tähelepanelik, et ära tajuda, millal on õige aeg kliendile oma abi pakkuda, et mitte olla liiga pealetükkiv. Nii nagu on ka erinevaid teenindajaid, on ka erinevaid kliente, kelle nõudmised ja arusaamad teenindusest iga päevaga suurenevad. Kliendil on vajadus olla lugupeetud ja meeldejä...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK16KÕ Grete Rudenaite KLIENDITEENINDUSE KORRALDAMISE PRAKTIKA ETTEVÕTTES VILDE KAUBANDUS OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Liina Maasik Praktika juhendaja: Mirjam Ojavere Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................1 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS...........................................................2 Firma struktuur.......................................................................................2 Personali koosseisu lühitutvustus...........................................................3 Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses...........................3 TÖÖOHU...
TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teeninduss...
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitme...
XXXXX Ärikonflikti lahendamine Juhtumi kirjeldus Lilleseemneid ja -sibulaid müüv Bakker Holland jagab klientidele taas reklaamlehti, kus lubatakse ostu eest suuri kingitusi, mida ei pruugi saada. Möödunud nädalal laekus lugejale Tallinnas koju Bakker Hollandi müügikataloog, mille juures oleval reklaambrosüüril lubati, et 13,99-eurose ostu eest saab endale tippkategooria kingituse, mis on suurem kui kaks meetrit. Reklaamlehelt leiab tsitaate, mis viitavad, et suur kingitus on ostjat igal juhul ootamas: «Ametlik teade: Sind on ootamas ebatavaliste mõõtmetega kingitus!» või «Kraabi kuldset võlulambi- kleepsu ja vaata järele, millise kategooria kingituse saad!» või «Su kingitus ei mahu postkasti!» või «Kood XX-XXXXX annab õiguse üle 2 meetri suurusele kingitusele! Ära viivita ja saada saateleht meile nüüd!» Reklaamleht...
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
KLIENDITEENINDUS I "Oma kiiresti muutuvas äris ei saa me lubada endale loorberitel puhkamist ega isegi mitte hetkeks peatumist, et heita pilku tehtule. Ajad ja olud muutuvad nii kiiresti, et meie eesmärk peab olema kindlalt suunatud tulevikku". Walt Disney Teeninduse maht on kvantitatiivselt kasvanud: Sektor Osakaal majanduses Teenindav sektor 63% Tööstus, ehitus,energeetika 34% Põllumajandus, metsamajandus 3% TEENINDUSÜHISKOND · Tekkinud on ulatuslik nn. "peidetud teenindussektor" (hidden service sector). · Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest enam omavahel seotud. · Erinevate ettevõtete sam...
Äriplaan Minu äri ideeks on luua väike firma, mis pakub inimestele käsitsi tehtud ehteid . Eriliseks teeb pakutava teenuse asjaoluks , et klient saab ise valida materjali ja tehnikad, millest ja kuidas tehakse tema kaupa. Samuti klient saab osaleda, pakkudes ise välja ideid ja soove. Unikaalseks teebki see, et ise tehtud asi on ainulaadne jatehtud täpselt iga persoonile individuaalselt. Idee suureks plussiks on see , et tavaliselt kui ostad midagi sa ei tea kuidas seda tehti ja kust on tulnud , smauti mis materjalides, nüüd aga klient teab seda. Plussiks on ka see , et me jälgime moetrende ja kui inimene ei tea mida ta täpselt tahab, aitame valida midagi moodsat , ilusat ja mis sobiks talle. Tarbijateks võivad olla erivanuses ja erisoost inimesed. Näiteks koolitüdruk või vanem naine, samuti ka noormees , kes soovib teha oma kallimale naissoo esinajale kingituse , või ise endale osta midagi (kaup ei ole ainult naistele vaid ka meestele...
Klienditeenindussituatsiooni analüüs Situatsioonikirjeldus Pöördusin hommikul erakorralise meditsiini osakonda kõhuvaluga, olles öösel sealt koju saadetud soovitusega võtta valuvaigistit. Registratuuris näitasin öösel saadud paberit, kus oli kirjas, et kõhuvalu püsimisel tulla tagasi ja hoopis teise probleemiga pöörduda perearsti juurde. Registratuuri töötaja vaatas paberit ja nähvas: "Siin on ju kirjas, et minge perearsti juurde!" Tunded Klient: Teenindaja: Pettumus Tüdimus Arusaamatus Arusaamatus Ärritus Väsimus Abitus Kurnatus Süütunne Ebamugavus Mõtted Klient: Teenindaja: "Kas ta ei oska lugeda?" "Miks ta jälle siia tuli?" "Ma ei tulnud siia teist korda "Kas ta ei oska paberilt lugeda, ilma tõsise põhjuseta." et perearsti juurde peab "Kas ma ei saagi abi?" minema?" "Siin on niigi palju ...
Eesti juuksurite ja kosmeetikute erakool Oü Diariss "Kuidas klienditeenindust iluteeninduse valdkonnas parendada?" Referaat Õpilane: Grupp: K-29 Õpetaja: 2010 Tallinn Sisukord: ............................................................................2 lk. 1. Mis on kallistus? ................................................................3 lk. 2. Näited................................................................................3 lk. 3. Kuidas käituda olles teinud vea.................................................5 lk. 4. Pisiasjad, mis maksavad vähe, kuid annavad suurt kasu.........................6 lk. 4.1 Teenindusruumid ja välimus..........................................................6 lk. ...
Kvaliteet · Kvaliteet on suhteline. · (Tulemus[toode või teenus]) ,ootus , vajadus Täiuslikkuse kaks dimensiooni · Edukaid organisatsioone iseloomustab teadlikus oma seisundist, nad tunnetavad oma võimalusi. Kas me teeme õigesti? Kas me teeme õigeid asju õigesti? Kas me teeme asju õigesti? Kliendikesksus (customer - focus) · Organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ja seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ja püüdma ületada kliendi ootusi. Kuidas tekib kliendile väärtus? Kliendi ootus Kliendi ootus Mida klient soovib? Mida kliendile lubatakse Mida klient saab? Kliendile antud lubaduste täitmine Ei JAH Teatatakse, Õige Pakutava toode on...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALINNA KOLLEDŽ Äritegevuse alused ........ ÄRIPLAAN Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: [email protected] Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu: Kohvik Wesenberg sellist nime kandis enam kui 750 aastat tagasi Rakvere li...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ KÕNEKESKUS Iseseisev töö Kaari Adamsoo A21 Juhendaja: Kaarel Raspel Tallinn 2012 Autori deklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud aine ,,Andmebaasisüsteemide alused" õppejõule eksamieelduse taotlemiseks. Käesoleva töö alusel pole varem eksamieeldust taodeldud. Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande püstitus, kus kirjeldan antud andmebaasi vajalikkust. Neljandas osas, milleks on analüüs, kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmi...
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
