Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest peredest ja isesuguste kommetega pärit jõnglastega. Sealt hakkab kujunema rüblikute iseloom. Seejuures aitavad kaasa kodunt saadud õpetused vanematelt, aga ka teiste laste käest. Televiisorist nähtud vägivald annab lastele vahel vääraid ettekujutusi elust ning äratab neis pahatahtlikke joo...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites Praeguseks on jalgrattad ja mopeedid saanud ajalooks, sest on uuem ajastu ja on ka vastav tehnika, nimelt rollerid, aga loomulikult pole kuhugi kadunud vanema ajastu tehnika. Sääreväristajad on kasutusel maa kohtades enamsti, kus puudub vajadus osata liigelda ja jalgrattad on nii maal kui ka linnades, nendega peab oskama liigelda. Rollerijuhid on kohustatud liiklust tundma. Tänavatel teevad kõige rohkem mulle muret ennasttäis rollerijuhid, kes mõtlevad, et kui neil on vinge pill ja kõva tümps, siis on nad täkkutäis vennad, see on nõme. Nad ei oska liikluses liigelda, segavad autojuhte, sõidavad vales kohas, häirivad oma pininaga kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja ...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge ning arvavadki, et see mida reklaamitakse on parim ja nad peavad seda saama. Näiteks võib tuua näite, kus väike poiss näeb reklaami, kus reklaamitakse mõnda lahedat uut mänguasja ja reklaamis õeldakse, et see on oleams juba väga palju...
Ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas. Kui Montesquieu 18.sajandil võimude lahususe printsiibiga/põhimõttega välja tuli, ei osanud vist keegi veel aimata et kaks sajandit hiljem räägitakse juba neljast, mitte kolmest võimude lahususest. Montesquieu võimude lahususe printsiip nägi nimelt ette, et riigis valitsevad kolm võimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim , mis peavad olema üksteisest lahus ja täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib te...
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle. Kui üldiselt inimeste elude mõtetest rääkida, siis elu mõte on luksus. Ja luksus on see, et inimene teeb seda mida ta tahab. Levinud on ka ütlus : ,,Ela, et elada``. Parim viis saavutada sellist luksust on õppida hoolega ära mõni niisugune töö, mis endale meeldib. Ja halvim viis elada luksuslikku elu on elada kasinat elu ja saavutada ...
Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse Aeg on raha. Tänapäeva kiire elutempo juures on hindamatu iga minut meie kuldaväärt ajast. Modernse inimese käed-jalad on päevast päeva tööd täis eesmärgiks üüratu number pangakontol. Ehk ka midagi enamat, kuid seda vaid juhul, kui avaneb võimalus liivakella ajavoolu hetkeks peatada. Maailm näib ainsa sekundi vältel aina kiiremini pöörlevat. Tehnikaimed ja trendikaubad kugistavad kupüüre märkamatult, ent vankumatult iga ostutehinguga kaotab rahakott massi. Kukalt kratsides tundub hoiupõrsa kaalunumber alati liiga nigel. Sisimas kripeldab vajadus millegi suure ja sensatsioonilise järele, kuid majandusliku edu saavutamisele suunatud mõttetöö ei oska tihtipeale enam hingeliste vajaduste tasandil orienteeruda. Eestimaa elanike minevik pole just kuigi roosiline olnud aastakümneid kestnud võõrvõimu perioodid, mil eestlase kui rahvuse huvid tagaplaanile seati, suruti peale tundmatu...
Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat...
Aastasadade eest, kui tööd alustasid esimesed teenindusasutused, ei pööratud kuigi palju tähelepanu teenindaja käitumisele ja kommetele. Tähtsust omas kaup, selle hind ning kvaliteet. Tihtipeale ei koheldud kliente viisakusega ja abivalmidusega, neisse suhtuti hoopiski ükskõikselt. Tänapäeval on lood veidi teistmoodi. Paljud inimesed valivad kauplusi, kuhu minna, selle järgi, kui hea teenindus seal on. Aga mis on üldse hea teenindus? Iseenesest see küsimus ei ole raske, kuid kas sellele on võimalik anda ühte ja kindlat vastust? Teenuse pakkumist teostavalt töötajalt oodatakse viisakust ning sõbralikku suhtumist. See inimene peab oskama teistega probleemideta suhelda ja samuti on oluline meeldiv välimus ning korrektne riietus. Ei taha ju keegi minna asutusse, kus teenindaja pole suhtlemisaldis ega riietu vastavalt ametile. Kliendid hindavad ka kiirust keegi ei taha aega raisata näiteks postkontoris pikas järjekorras seistes. Igas ...
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas o...
Tarbi, inimene, tarbi veel! Üha sagedamini võib märgata ajalehtede artiklites ja kirjandite teemades sõna tarbimishullus või mingi fraas inimese ja tarbimise suhtest. Iga aastaga tarbitakse üha rohkem ja sellele ei paistagi lõppu tulevat. Inimesed muutuvad iga päevaga reklaami orjadeks ja kasutavad vabu hetki tarbimiseks olenemata kas antud produkt on vajalik või mitte. Ei mõelda aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma edaspidises elus tekib küsimus, et kas mul tõesti on seda kõike vaja. Reklaam on olnud olemas juba pea 6000 aastat. 15. sajandil nähti reklaami esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on vaja seda näha. Reklaam ...
Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu. See on ka väga õige käitumine, sest tänapäeval on muutunud arvuti mõningatele lastele sõltuvuseks. Seda ei tahaks keegi oma pisikesele, et ta istuks terved päevad ainult ...
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks. Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid teadmiste täiendamiseks. Õpilastel oli koolis ig...
docstxt/12017122271003.txt
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
Ahistamine On olemas vaimne ja füüsiline ahistamine. Vaimne ahistamine pole küll nii hull kuid siiski parem kui ültse ei ahistataks. Füüsiline ahistamine läheb juba kriminaal asja alla. Vaimsest ahistamisest saab ise üle olla kui oled piisavalt tugeva närvikavaga. Ahistamine mõjutab väga närvikava tööd ja jätab väga sügavad armid hinge, mis tavaliselt ei unune kunagi. Ahistatakse kõikjal meie ümber, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seda võib kohata iga päev enda ümber, vaadates ainult natuke hoolikamalt ringi. Koolis on igapäevane vaimne ahistamine, sest küll peedistatakse õpetajaid õpilaste poolt ja õpilased õpilasi ja vahest ka õpetajad näitavad enda üleolekut õpilaste suhtes, seda kõik kõrvalt vaadata on alati parem kui ise seal sees olla. Ahistatud inimestel on erinevad tunded, paljud tahavad teda ahistanud inimest ära tappa mõnel on liiga häbi ja tahab ennast ära tappa, sama...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik. Eesti vanasõna ütleb, et metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. Inimesi ühesugusteks muuta on võimatu, aga kes seda tahakski. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda ...
Ärge jätke mind üksinda! Üksindusel on nii häid ja halbu külgi. Paljud inimesed vajavad vahel üksindust, kuid samas mõni ei suuda eksisteeridagi kui ta ümbruses ei ole koguaeg kaaslasi. Lapsed ja vanurid on isikud, kes ei taha olla üksinda. Ühtedel alles elu algab, kuid teistel hakkab lõppema. Nemad vajavad kõige rohkem lähedust. Eakad on väga õnnelikud, kui saavad koos olla oma laste või lastelastega. Kuid kahjuks ei mõtle paljud järeltulijad piisavalt oma vanemate peale ning kipuvad neid ära unustama. Minu arvates tuleks vanuritele nii palju tähelepanu pöörata kui võimalik, et nad saaksid aru, et ka nende elu oli täisväärtuslikult elatud. Lapsed, noored vajavad samuti lähedust. Nad on alles ellu tulnud ning ootavad teiste käest abi, nõuandeid, lähedust. Teismelised on väga vastuvõtlikud oma elu lõpetamisele. Põhjuseks on tavaliselt üksindus, põlgus teiste poolt. Nooruk, kellel on palju sõpru ja...
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga,...
Vanadusele. Austusega või austuseta? Esimese asjana tahan ma selgitada, et ma olen praegu täis püha viha ja julgen oma nooruselolluse ning jultumuse juures veel väita, et õigusega. Õigem oleks isegi öelda, et ma olen pettunud, mitte vihane. Pettunud "soliidses eas" inimestes. Alustagem kohe päris algusest ja rääkigem pisut austusest selle kõige igapäevasemas ning sotsiaalsemas vormis. Mis on au? Seda teemat on kindlasti viimasel aastal seoses filmiga "Klass" palju puudutatud ning mina selle üle enam arutlema ei hakka. Küll aga austuse üle. Mis on austus ja milline on selle seos vanema generatsiooniga? Keda siis lõppkokkuvõttes peaks austama? Üks laialdaselt levinud arusaam ja eakate inimeste hulgas tihti kasutatav väljend saavutamaks teatud privileege, on "vanemaid peab austama." Ma leian, et see on üks kõige rumalamaid lauseid üldse. Muidugi ma austan oma ema - tema on mind kasvatanud, minu nimel palju ohverdanud jne, kuid see ei täh...
Kõigel on hind, vähesel väärtus. Üleilmastuvale vabaturu ajastule tüüpiline nending "kõik on ostetav ja müüdav" jätab tagaplaanile tõelised väärtused. Kas on võimalik määrata väärtuse hinda rahas? Kas kõigel on hind? Kas kõigel on väärtus? Väärtuse hinna määramisega rahas on tihedalt seotud igaühe isiklikud väärtushinnangud. Kas pole nii, et meile tõelised väärtused on hindamatud ehk neil puudub rahaline väljendus?! Tasuta ja samas hindamatud on nii päikesepaiste kui ema pai. Armastus ei ole endiselt ostetav ega müüdav, ehkki nende arvukad võltsingud võivad olla. Me ei saa tõelisi väärtusi osta raha eest. Järelikult ei ole alati võimalik määrata väärtuse hinda rahas. Kas saab öelda, et kõigel on hind? Hinna all võime mõista mingi eseme või teenuse rahalist suurust. On ilmselge, et poest pole võimalik midagi tasuta saada. Ka juuksurid ja bussijuhid tahavad oma teenuse osutamise eest tasu. Aga mis hind on vabadusel või loomingulisusel? ...
Kellele või millele rajaksin ma ausamba? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõjas kaotati 3600 sõdurit, haavati sai 14000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele. Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on iseseisvumiseks võimeline ...
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidat...
ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja ei huvitugi oma elu mõttest. Samas leidub ka selliseid is...
Elekter ei anna armastust Mis on armastus? Armastus on suur kiindumus, inimese üllaim tundmus- nii ütleb selle kohta sõnaraamat. Mis on ta aga tegelikult? Miks paneb ta inimesed seda avaldades käituma niivõrd pööraselt, et ei tehta enam vahet maal ega ilmal? Armastus ongi suur kiindumus ning inimese üllaim tundmus, kuid teda ei ole võimalik kontrollida. Ei ole inimese võimuses seda tunned summutada ega äratada tahtlikult. Just kontrollimatuse, juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust, et rikub peaaegu kogu ilu ära. Armastus on müsteerium. Üksi inimene ei suuda seda ealeski defineerida ega iseloomustada täie tõena ehk tõelise olemusena. Inimmõistusel on piirid. Teadlased räägivad, et armastus ja sellega kaasas käivad negatiivsed ning muidugi ka positiivsed tundepuhangud on tingitud erinevate kemikaalide, mida inimorganism tootma hakkab teatud ...
Haridus- vahend või eesmärk Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval , teadus ja tehnika jõudsa arengu ajastul aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi? Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on- vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakkata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinni...
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse. Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohaselt on see erinev ja eks me loomulikult püüa alguses head mulj...
Tühjust kõnetav inimene Inimene on küttimise ja koriluse aegadest saadik tundnud nimetamatu teisitioleva kohalolu.Taevajõudude mõnikordne raevutsemine kohutas meie esiisasid. Samal ajal õpiti tundma aastaaegade vaheldumisest tingitud muutusi ja loodusrütme; ei saanud märkamata jääda, kuidas kõik olev ringlemisi liigub ja iseendale ruumi teeb. Elukeskkond oli mütologiseeritud ja ümbritsev elutu aineski hingestatud ja kaasa elav. Maapinna viljastava toime avastamine lõi viljakuskultuse, sellest ajast loodi ilmselt füsioloogilise analoogia põhjal Maa-Ema personifikatsioon (Egiptuses küll hoopis meessoost maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis ...
Pole tähtsamat armastusest Paulus kirjutas oma esimeses kirjas korintlastele: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" On tõsi, et armastus on üks suurim väärtus. See selgitab ka tõika, et märkimisväärselt suure hulga muusika- ja kirjandusteoste teema on armastus. Viimane inspireerib ka paljusid kunstnikke. Miks on armastusel nii suur roll meie elus? Et saada vastust sellele küsimusele, mõtleme, mida armastus endast kujutab. Üks sõnaraamat ütleb armastuse kohta järgmist: "Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida." Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub ...
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis elu mõte. Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi ürginstinkti ajendil. Seetõttu ei saa seda ideed eriti üle tä...
Miks ma ei kuula vanamuusikat? Maailm on läbi aegade arenenud tohutu kiirusega ja eriti kiirelt just tänapäeval. On olnud palju erinevaid moode, vastavalt oludele, võimalustele, inimeste soovile. Kuigi moed teatavasti tulevad teevad nö. Ringe, ehk korduvad, täienduvad nad ikkagist. Seega leian, et ei ole mõtet kuulata midagi vana ja mahajäänut, midagi mille ees on nimi vana, kuigi seda tehakse praegu. See on umbes sama loll kui elada tänapäeva maailmas ja kasutada keskaja tehnilisi lahendusi. Inimesi on erinevaid ja nagu näha osadele see siiski meeldib. Ma leian, et elu peab alati arenema edasi, mitte minema tagasi. Me peame õppima minevikust ja rakendama seda oma olevikus, mitte arvama, et mis oli on õigem kui see mis on praegu. Õeldakse ju, et kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta. Elades aga minevikus ei saa mingist tulevikust juttugi olla. Kui mõni asi on vanaks jäänud, tähendab see, et sellest on...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Tõe vastand on teine tõde Me kõik püüame tõestada oma tõde. See tähendab teadmist või arusaama, mille on iga inimene endale vaimsete ressursside abil loonud. On olemas ka teist laadi tõdesid- kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske ...
Kirjand. 12 klass ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses" ( A. De Saint-Exupery) Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik. Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine variant, sest halbade asjad...
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust...
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
Õppides loon ennast Õpitakse terve elu ja selle aja jooksul inimene areneb ja muutub koguaeg. Inimene vajab teisi inimesi, et elus edasi jõuda. On palju mõjutavaid faktoreid mis inimest muudavad ja selle tulemuseks on lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine. Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see ...
Kirjandiõpetus Ülesanne 45. Õpilaste hooletus või hoopis saatus. Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks see kui teismeline on lapse ootele jäänud ning ei taha just selle pärast kooli tagasi minna või siis otsustab aasta vahele jätta. Vahele jätmisega on aga see häda, et leitakse endale sobiv töökoht ning unustatakse kool sootuks ära. Teiseks suureks põhjuseks ongi just töökoha leidmina. Kui teismeline on leidnud töö arvab ta kohe, et teenib piisavalt, et ise ära elada. Võibolla saabki hakkama mõne kuu paremal juhul isegi aasta. Kuid...
Milline lapsevanem tahaksin olla ? Üha enam ja enam mõeldakse sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks tähtsaimaks otsuseks mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Mõlemad peaksid endalt küsima : "Kas ma tunnen, et olen praegu valmis saama emaks / isaks ? Kas me tunneme, et tahame koos olla vanemad meie lapsele ? " Milline lapsevanem tahan mina olla? Kuna mu tädi on lasteaia-õpetaja uurisin temalt vajalikku informatsiooni,ning leidsin referaadi,mis töötles läbi erinevad emade prototüübid.Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant-ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada. SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: "ma ise", siis ema kannab ...
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
Jumus ja halastus tänapäeva maailmas Julmus ja halastus on kaks vastandlikku nähtust,millega me igapäev kokku puutume. Kaldun arvama, et julmust leidub tänapäeva ühiskonnas rohkem. See võib aga tuleneda sellest, et halastust me lihtsalt ei märka, sest vägivallast, julmusest ja hoolimatusest räägitaksa rohkem.Meedia kaudu same osa maailmas toimuvatest nii headest kui halbadest sündmustest.Kumba on siis tänapäeval rohkem kas julmust või halastust? Üheks julmuse näitajaks on kindlasti sõjad. Uudistes võime iga pave kuulda lahingutest Kosovos ja saada osa sealsetest kurbadest sündmustest. Kuid mitte ainult seal, vaid ka mujal maailmas sõditakse.Selle tulemusel saavad tihti surma süütud tsiviilisikud, sealhulgas naised ja lapsed, hävitatakse nende kodud ja muudetakse maa elamiskõlbmatuk. Kas ei näita see julmust, hoolimatust? Riigijuhid ja tähtsad ametnikud langetavad oma otsuse ja tavakodanik ei saa selle s...
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea t...
Mis teeb elu elamisväärseks? Elu väärtuste otsing on nagu rännak läbi kõrbe tormide, kus meile vahelduvad üha säravamad miraazid, mis vahest tunduvad toredad, kuid lõppuks viivad meid siiski hukatusse. Peaaegu kõigil inimolenditel on eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada. Vanasõnagi ütleb ,,Mida külvad, seda lõikad" . Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. ...
Väike killuke õnne Mis on see väike killuke õnne, mis meid rõõmsaks teeb, mis toob naeratuse näole ja teeb südame soojaks? Õnn on üks olulisemaid asju meie elus, milline oleks elu ilma selleta. Tegelikult on õnn vastastikune, mida rohkem me anname, seda rohkem me saame. Mis on õigemini õnn - on see pere, sõbrad, armastus või hoopis raha? Kindlasti on see pere, kes meid toetab ja armastab, kes vajab meid, nagu meie neid. Sõbrad on samuti üks tähtsamaid rõõmu killukesi meie elus, kes toetavad meid, kui meil on neid kõige rohkem vaja ja on alati abiks. Või seisneb hoopis õnn rahas, mis tundub olevat tänapäeva üks tähtsamaid asju, kuid samuti ka olulisemaid probleeme ühiskonnas. Armastus on kui väike killuke õnne, mis teeb südame soojaks ja toob naeratuse näole. Elunäinud inimene Katsi ütles kunagi "Õnn on leida inimene, kes sind armastab sama palju kui sina teda." Aga kas see kõik on...
Põlvkondadevahelisi suhteid varjutab muutlik ühiskond Ajast aega on erinevad põlvkonnad seisnud teineteise kõrval nii heas kui halvas. Ühiskonna jõudmine arenguetappi, kus 21. sajandil viibitakse, on saanud võimalikuks ainult tänu põlvkondadevahelise toetuse ja mõistmise. Läbi aastasadade ja tuhandete on poeg omandanud elutarkusi isa käest, kes omakorda on õppinud enda vanemailt. Viimastel aastatel olen sünnipäevalaudades sugulaste keskel märganud aga drastilist erinevust põlvkondade vahel. Millest see tuleb? Tänapäeva ühiskond liigub päev-päevalt suunas, kus noored üritavad vanemaist, kes neile nõnda võõrastena paistavad, võimalikult kiiresti lahku lüüa ja asuda elama iseseisvalt, emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues ohvriks põlvkondadevahelised suhted, mis selle tagajärjel inimeste kaugenedes hääbuvad. Paljud ei küsi ka suuremas hädas emalt või is...
Vaba aeg. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis, osadele meeldib tegelede kunstiga, kuid paljud inimesed viidavad oma vaba aja kaubanduskeskustes. Kas kaubanduskeskusetes terve päev viibida on õige vaba aja viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid nüüd, kui nad sellele ajale tagasi vaatavad saavad nad aru, kui tobe see oli. Kas on mõtet peale oma pikka koolipäeva minna kesklinna, kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma ...
August Mälk ,,Õitsev meri" Kirjand Igal asjal on oma tähendus iga asi sümboliseerib midagi. Kõike ei saa võtta sõna-sõnalt, vaid tuleb mõista ka asja sügavamat poolt. Mida tähendab aga August Mägu teose pealkiri ,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal k...
Äri ja Kunsti Suhted Pisuhännas E Vilde on pannud enda raamatus vastastikku kaks täiesti erinevat valdkonda: kunst ja äri. Kuid kuidas nad üksteisesse suhtuvad? Kumb neist on parem? Kahtlematta on nad erinevate huvidega valdkonnad keda ei saa võrrelda huvide poolest. Parim näide kunsti inimestest on Piibeleht, ta ülikond on alle väike, sokid erinevat värvi ja räägib lihtrahva keeles. Teda selgelt ei huvita teiste arvamus, ta tahab elada elu täiel rinnal ja tegeleda oma huvidega, milleks antud juhul on luule. Äri inimene oleks Vestmann, elegantne, viisakas, edukas ja rikas. Tema elu eesmärk ongi teenida raha ja saada kuulsaks. Kuid kumb on parem kumb halvem, sellele küsimusele vastata ei saa kuna tegemist on täiesti erinevate inimestega, kellel omakorda on täiesti erinevad huvid. Kahjuks pean ütlema, et raamatus "Pisuhänd" on äri pandud kunsti peale. Nagu näiteks see, et terve raamatu vältel peavad kunsti...
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin Jevgeni Onegin oleks minu arvates igale tüdrukule suurepärane kaaslane või siis ka lihtsalt sõber, kuna ta on väga usaldusväärne ning austab naisi. Jevgeni oskas oma tundeid väga hästi paberile panna ning lugedes tema kirja Tatjanale, soovisin, et ka tänapäeval saadetaks sellised armastuskirju. Jevgeni Onegin oli küll veidi elutüdinenud ning arvas, et tõelist armastust ei ole olemas- seepärast tõukaski ta Tatjana endast esialgu eemale, kuid kui ta avastas, et siiski on olemas keegi, kelle nimel elada, tuli ta elutahe tagasi ning ta soovis väga oma armastatut (Tatjanat) tagasi võita. Toonased, 19. sajandi keskpaiga tüdrukud olid tänapäeva omadest natuke erinevad. Nad unistasid rohkem romantikast. Väga olulisel kohal oli kurameerimine ning see, kuidas paar kokku saab. Tänapäeval võivad noored teineteist leida suv...
Suhtlemissümbolid Selleks, et suhelda kasutatakse erinevaid vahendeid ehk sümboleid, et teineteisest aru saada ja mõista üksteist. Suhtlemine ei piirdu vaid sõnadega, me võime kasutada pilte, kehakeelt ja mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus. Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust. Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema, selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga. Suhtlemisel kasutame sõnu, selleks et teine aru saaks, mida mõtleme, tunneme ja arvame. Suhtlemisel leidub ka mitmeid probleeme. Sõnade tähendus võib olla mitmeti mõistetav, ning seega on tähtsus sellel, kuidas inimesed sellest aru saavad. Kui me ei suuda endeid piisavalt õigesti väljendada, võib tein...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
