Kirjand August Gailiti teose "Nipernaadi põhjal. Elu jooksul rändame me kõik läbi erinevate paikade võttes endaga kaasa kõiksugu mälestusi ning kogemusi. Peatume erinevates kohtades, lõpetame koole, vahetame töö-ja elukohti, et leida oma koht. Kuid mis pani Toomas Nipernaadit terve suve kulgema paljudes paikades?
Lugemisülesanne. 1.Sõnasta luuletuse peamõte. Luuletuse peamõte on see,et loodust peab hoidma ja puhastama.See ei ole vahet kelle prügi on ,aga oma maailma peab puhtana hoidma.Tänapäeval ei hinnata asju,ning tarbitakse liialt. 2.Kirjelda,missugune on luuletuse meeleolu.Kasuta väljendeid ja sõnu,mille abil luuletaja seda edasi annab. Luuletuse meeleolu alguses on masendav,kurb ja meeleheitlik.Luuletuse teises pooles meeleolu muutub positiivseks. Masendus:’’Korjan rannast pudelikilde ja voidexi-karpe,ammu nahka pandud šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroos...
Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt 21.sajand on ajastu kus peab muutuma, õppima ja arenema igal hetkel. Visioonid mis olid eile on tänaseks kaugelt ületatud, konkurentsis püsimiseks peab olema väga kohandumisvõimeline. Sihid igas eluvaldkonnas peavad olema väga kõrged, sest vastasel juhul ei saavuta midagi. Kuidas saab alustada tänapäeval oma ära ilma suure rahalise algkapitalita, kuidas pakkuda konkurentsi suurtele ettevõtetele kes ümbritsevad meid? Tuleb mõtelda, et kõik suured firmad on alustanud kuskilt, midagi ei toimu üle öö, inimesed ei saa targaks mõne tunniga, firmad ei saavuta edu kiirelt. Kõige õigem oleks jääda oma liistude juurde ja arendada ennast järgemööda, alustada sellest mida oskad. Peaks aga alati olema ees mingi siht, sest võib ju võtta auto ja sõita lihtsalt ringi jõudes mitte kuhugi, nii on ka äriga. Näiteid edu saavutanud suurtest äridest on väga palju, eestlastele on kõige t...
Õnn ja rõõm Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, s...
Anonüümsus internetis Mida rohkem aeg edasi,seda rohkem on hakanud inimesed suhtlema interneti teel, erinevates suhtlusportaalides, jututubades ja MSN-ilaadsete süsteemide läbi. Internet on võimaldanud inimeste suhtlemise üle kogu maailma. Tänapäeval on internet väga hästi kättesaadav ja selle tõttu istuvad inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast k...
Kellele püstitaksin ausamba? Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud, kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil. Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross, kuna ta on olnud üks neis...
Kas sisu või stiil? Iga raamatu retseptsiooni alguseks on vastus küsimusele: ,,Kuidas oli?" või ,,Kas meeldis?" Põhimõtteliste vastusevariantidena tulevad kõne alla hinnang kas kirjandusteose sisule või selle vormile, samuti ka kombinatsioon neist kahest. Oluline on seejuures, et iga teost jaotatakse kõige algelisemast algusest alates kaheks - sisuks ja vormiks. Kas üks saab olla tähtsam kui teine? Ja kui saab, siis kumb, mis tingimustel ja miks? Kirjandusteost võidakse muidugi hinnata autori poliitilisest meelsusest, rahvusest või sotsiaalsest päritolust tulenevalt hinnata; samuti võib vaadelda raamatu köidet, kujundust, paberivalikut ja kirjatüüpi, kuid eriti viimane - tehnilises mõttes vormiline külg - pole valdava enamuse lugejate jaoks ilmselt siiski määrav. Jäävad seega sisu ja stiil. Võib isegi öelda, et nendevahelise õige vahekorra või vormeli leidmine on see, mis määrab ära, kas teos on kõi...
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
Enesetapp kas ainus võimalus ? Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ? Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi, keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule, mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellega...
Valgehobuse mägi Kaua aega tagasi elas üks talumees kes kasvatas hobuseid. Tema koplis leidus igasugust värvi ja tõugu hobuseid. Ta kasvatas neid suuure armastuse ja hoolega kuid siiski oli tal üks lemmik ja selleks oli lumivalge mära. Kui talumees valgega ratsutas pöörasid inimesed pea ja jäid neile järele vaatama. Mees sai ka palju ostu soove kuid ta ei olnud nõus mingi hinna eest oma kallist loomast loobuma. Kõige agaram pakkuja oli rikas kaupmees kellel oli samuti hobusekasvatus. Oma suures kadeduses haudus ta välja kurja plaani. Ta teadis ,et talumees käis igal õhtul valgega ratsutamas ja alati ühel ja samal ringil ,algul ümber järve ja hiljem puhkas mäenõlval kännu peal mille ümber oli piisavalt haljast rohtu hobusele. Kaupmees lasi ühel sügisööl talumehe teele augu kaevata ja käskis sinna sisse teravad odad panna. Kui talumees õhtul hämaras ratsutama läks, ei märganud ta seda auku ja ratsu...
Unustatud väärtused Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal ...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
Kuritöö ja karistus Nii kaua, kuni on olemas olnud inimene ja inimühiskond, on olemas olnud ka indiviidid, kes ühsikonna seatud reeglite vastu suuremal või vähesemal määral eksivad. Ühiskond kui selline ongi põhimõtteliselt reeglite kogum, mille järgi suurem rühm inimesi oma elu sättima peab, et olla osake ühiskonnast. Kuid kui on reeglid, peavad olema ka isikud või organisatsioonid, kes reeglite täitmist jälgivad ning karistused, mis ühiskonnanormide vastu eksijatele määratakse. Ajaloost teadaolevalt esimene kirja pandud seaduste kogu, nn "Kuningas Nebukadnetsari tahvel" torkab veel tänapäevalgi silma oma äärmiselt õiglase suhtumisega kuritegudesse - kuningas rakendas "silm silma, hammas hamba vastu" seadust, mis tähendas, et igal roimar saab karistuse vastavalt oma kuriteo astmele. Tuntuimad käsud inimkonna ajaloos on aga kahtlemata piibli kümme käsku, kuigi nende juures pole täpsustatud, mis juhtub mõne käsu rikkujaga. On vaid ähm...
Inimene on iseenda vang Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Sak...
PUHAS EESTIMAA Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita . Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise . Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne . Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha piimapakkenditest , kohvipakkenditest ja muudest tugevast kilepakkenditest . Paljud inimesed viskavad prügi maapinnale täiesti mõtlematult , samas aga kinnitavad endale et kindlasti on see juba 1 aasta pärast kõdunenud . Kuid kas see on ka nii ? Jah , kuid o...
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud ...
Mõtted pärast Kafka ,,Kirjad Milenale'' lugemist Armastus on kõik, mis ülendab, suurendab ja rikastab meie elu."(Franz Kafka) Segased tunded ja saatuse poolt määratud üksindus on see, mis põhjustab õnnetu elu. Otsustusvõimetus ning ülitundlikkus, samas õnne järele janunev loomus. Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski ...
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskum...
Klassikirjand Plaanid ja tegelikkus Plaanid ja tegelikkus, mida me selle all mõtleme? Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn...
,,Raamat on nagu peegel" (Arthur Schopenhauer) Raamat on nagu peegel, millesse igaüks vaadates näeb end sellisena nagu ta on. Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siia...
Pärimuskultuur ja kaasaeg Pärimuskultuur on rahvuse minevik. See on levinud suulise pärimuse või väljenduse teel ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud vanema laulu sõnu ning uuendatud ja muudetud meloodiat. Metstölli laulus ,,Oma laulu ei leia ma üles" on kasutatud v...
Kas viisakus on vanamoodne? Viisakust õpetatakse meile juba väiksest peale. Viisakus peaks olema elementaarne osa igapäevaelust ning kõik peaksid teatud viisakusnorme järgima, kuid see ei ole alati nii. Kas viisakus on vanamoodne? Mis on üleüldse viiskakus? See on ühsikondlike käitumisnormide kogub. Viisakusreeglid on kirjutamata seadused, mida tuleks järgida, sest nii on kombeks. Meile õpetatakse neid kodus, lasteaias, koolis. Viisakas on teretada, austada vanemaid inimesi, hoida puhtust, käituda vastavalt olukorrale jms. Neid asju, mida on viisakas teha, on palju. Viisakusnormid on säilinud palju aastaid ja neid pärandatakse põlvest põlve edasi. Nad on kui traditsiooni, mida tuleks järgida. Tänapäeval ei näe viisakust enam nii palju kui vanasti, seda eriti noorte puhul. Tänavatel kohtab noortepunte, kust kostab roppuseid ja lärmi. See ei ole eriti viisakas, sest oma kõnepruuki peaks...
Mis on heategu? Heategu ei tähendaks ilmtingimata materiaalset toetamist, vaid teiste märkamist ja vajadusel abistamist. Head tuleks teha sõpradele, aga ka vaenlastele. Teha neile, kellelt on loota vastuteenet, aga eriti neile, kellel midagi anda ei ole. Teha head alati, isegi siis, kui keegi meilt seda ei oota. Head peaks tegema jõulude ajal, aga ka siis, kui jõulud on ammu unustatud. Teha head läbi aasta. Iga päev. Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid raha jagama. Ka kõige väiksem tegu võib olla suure tähendusega, olgu selleks või istekoha pakkumine bussis. Praegu on talv. Väljas on väga libe. On päris palju lapsi ja vanureid, kes on hädas tänaval liiklemisega. Kui näed ,et ta tõesti abi vajab libedast lõigust ülesaamisel, no ulata oma abikäsi. Või veel hullem, kui on juba juhtunud õnnetus. Ära seisa ja vaata uudishimulikult pealt, vaid mine juurde ja uuri kas on juba kutsutud abi. . ...
Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud, mis võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Üks laialt levinud probleem on alkohol. Uimastitest on ta tubaka kõrval kõige kättesaadavam. On vähe neid inimesi, kes pole kunagi oma elus proovinud alkoholi maitset. Inimesed on uudisimulikud ning tahavad teada, mis mõju sellel ikkagi on. Alguses proovitakse natukene, siis juba veidike rohkem. On inimesi, kellele hakkab purjus olek meeldima ja nad murduvad. Ma arvan, et kõik on näinud alkoholist tingitud olekut, kus inimene ei suuda ennast kontrollida. Tänavatel on näha liikumas täiskasvanuid, kes on enda elu ära rikkunud tänu alkoholile. Põrgujoogil, nagu rahvas seda kutsub, on ka tagajärjed. See kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ja väga halb enesetunne ehk pohmell. Parem on hoiduda ka proovimisest, sest siis on kindel, et ei teki sõl...
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame kooli...
Loomade tähtsus On erinevaid loomi sulelisi, karvaseid, väikeseid, suuri, tüütuid ja armsaid. Kuid kas loomad on ka inimeste elus tähtsal kohal? Juba ammustel aegadel ei oleks ilmselgelt inimesed ilma loomade olemasoluta päris lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad ...
Ei piisa ainult... Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata Immanuel Kant Juba sajandeid on inimkond pidanud sõdu jõukuse ja võimu pärast. Raha ja edukus on paljudele number üks prioriteediks, isegi kui me ise seda ei tunnista. Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal. Elus on asju, mis on nii hinnalised, et neid ei saa raha eest osta. Me ei saa osta sõprust, või maksta kinni sõbra kaotust. Raha eest ei ole võimalik osta armastust . Me elame asjastul, mil raha on küll tähtis, kuid kas kõige tähtsam? Sõprus on täepoolest nii väärtuslik, et me ei saa seda raha eest osta. Meil võib olla nii palju raha kui tahes, aga sel...
Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese Eesti, kus enda mõõtmetest arvestamata on kõrvuti mitmeid kultuure, nagu näiteks ameerika kultuur, popkultuur ja mingil määral kindlasti ka vene kultuur. Seega võib järeldada, ...
Inger oli tugev inimene Tugevus on inimese omadus vastupidada ja mitte alla anda olenemata raskustest ning tagasilöökidest. Meis kõigis on seda, mõnes rohkem kui teises. Et jõuda oma eesmärgini, peab inimene olema tugev. Saksa kirjanik Hermann Hesse on öelnud: ,,Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Sellest võib järeldada, et inimese tugevus sõltub tema tahtest ja soovist midagi saavutada. Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda ma...
Miljonärid ei tea, mida tunneb vaene inimene, enne kui neil endal on rahakotis viimased sendid. Nad ei aima, mis tunne on, kui palgapäev ei näi veel tulevat. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige väärtuslikumad ja kallimad esemed- kas vana-vana-vanaema pärandatud ehe, enda keha, auto, elamispind või isegi oma hing. Üha suuremaks probleemiks viimastel aastakümnetel on saanud inimkaubandus. inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusesy tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Tööpuuduse käes vaevlevad naised usuvadki reklaami , milles lubatakse head ja tulusat tööd välismaal. Amet, mis naisi tegelikult ees ootab, pole miski muu kui prostitutsioon või mingil muul viisil keha müümine. Muidugi ei satu värbamise küüsi ainult naised, vaid ka alaealise poisid ja tüdrukud. Muret tekitab ka asjaolu, et paljudes riikides on inimkaubandus legaale...
As a student he grew interested in literature and mathematics. In 1799 he left for Paris, ostensibly to prepare for the entrance examination to the École Polytechnique, but in reality to escape from Grenoble and from paternal rule. His secret ambition on arriving in Paris was to become a successful playwright. But some highly placed relatives of his, the Darus, obtained an appointment for him as second lieutenant in the French military forces stationed in Italy. This led him to discover Piedmont, Lombardy, and the delights of Milan. The culture and landscape of Italy were the revelation that was to play a psychologically and thematically determining role in his life and works. In 1802 the 19-year-old Henri Beyle was back in Paris and at work on a number of literary projects, none of which he completed. He dreamed of becoming a modern Molière, enrolled in drama classes, worked at ridding himself of his provincial accent, and fell in love...
Prügikastimehed probleem? Prügikastimehed, kodutud, paadialused selliste nimedega kutsume me inimesi, kes elavad tänavatel, ilma oma kindla majapidamiseta. Nad on üks osa pluralistlikust ühiskonnast, keda võib kohata igas riigis. Kuigi nad tegelikkuses on inimesed nagu kõik teised, on nad ,,paremate" inimeste jaoks probleemiks. Prügikastimehed rikuvad vaatepilti. Nendele mõeldes tekivad silme ette kujutluspildid räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik, et mõnda kodutut nähes ei saaks arugi, et tegu on ü...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Inimene on enda eksisteerimishetkest saadik tahtnud teada vastuseid kõiksugustele küsimustele. Iga tänapäevainimene võlgeb enda mugavuste eest tänud just koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia o...
Henrik Ibsen "Nukumaja" Kirjand "Nukumaja" on kolme vaatusega näidend, mille autoriks on Norra päritolu kirjanik Henrik Ibsen. Oma teoses on ta väljatoonud psühholoogilist tausta, kus on ta käsitlenud tolle aja Euroopa aktuaalseimad teemasid, üks neist oli naiste poliitilised õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja. Raamatu alguses võib tunduda, et Nora on kohati väga nõrk tegelane ja oma elu suudab ta korras hoida vaid oma mehe toel. Teda on kujutatud väga lapsemeelse tegelasena, kes oli küll väliselt saanud täiskasvanuks, kuid käitumiselt jäänud lapseks. Nora sellise olek...
Mis maa see on Eestimaa ... mis maa see on? Hea küll, siin ei ole mägesid, metsa on palju nagu soidki ... külm on samuti. Aga jättes kõik selle kõrvale ja vaadates teisi asju kas mulle meeldib siin elada? Kas olen rahul sellega, kus olen või mis on mu võimalused, kas peaksin ka jälgima trendi ja hakkama mõtlema elust välismaa imelistel küngastel, kust ma võib-olla ei naasegi? Ja ausalt öeldes ega Eesti Vabariik mind vist väga igatseks ka, pole ma ju tema heaks midagi teinud. Ma ei tea, kui normaalne see on, kui sellise väikse riigi kohta on poliitskandaale igale aastaajale ja peaministri palk on üle 200 korra kõrgem lapsetoetusest. Keegi ei räägi aust, vaid rahast ja suurest vastutusest, kuigi mõlemast on ju puudus. Antakse kõik, et päästa juba ammu uppunud vrakke, ja hoitakse end tagasi kohtades, kus seda üldse teha ei tohiks lapsed. Kas mulle meeldib harjuda mõttega, et rahvustel pole enam ...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
Metsa läksin ma... Oli üks suve hommik. Päike paistis ja ma mõtlesin metsa jalutama minna. Mets oli roheline ja ilus. Kuid see polnud ainus mis ma metsas n ägin. Mida võib veel metsas näha? Metsa jõudes nägin kõrgeid puid mis olid lehtede ja okastega kaetud, oli tunda värsket männi lõhna. Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult astusin ma koera väljaheitesse. Võtsin sambla tüki ja pühkisin tallaaluse puhtaks. Kõndisin edasi ...
Raha võim ja mannetus Materiaalne maailm ning krõbisev rahatäht sõrmede vahel pole pelgalt 21. sajandi tunnusmärk. Rahal on ka varemalt olnud suur võim. Mida suurem kukkur, seda paremat elu saadakse endale lubada. Pahatihti käib ühes rahaga kaasas ka ülevam käitumine ning suhtumine. Honore de Balzaci raamatus "Isa Goriot" oli ära toodud "vaprate ning ilusate" maailma tuum, mis peituski ainuüksi rahas. Rikkus andis võimu, võim lubas aga sootuks kõlbmatuid käitumismaneere. Isa Goriot'i tütred kasutasid oma papakest vaid pangaautomaadina. Oli vaja raha, tehti sõbralik nägu pähe ning mindi isakese jutule. Ei olnud kordagi, kui kohusetundlik ning armastav lapsevanem poleks oma tütreid nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende mat...
RIKAS ELU , VAENE ELU Arenenud ühiskonnas pole võimalik täisväärtuslik elu ilma materiaalse rikkuseta, kuid raha ei ole ka see mis õnne ostab. Inimestel on erinevad väärtushinnangud ning seega erinevad arusaamad heast või halvast elust. Milline võiks olla kuldne kesktee omadused, mis kuuluvad täisväärtusliku elu arusaama alla? Tänapäeval on isikud väga konkreetsed kui on raha, siis on kõik suurepärane. Tõsi ta on, sest üheski Euroopa riigis ei saa ära elada õhust ja armastusest. Esiteks on temperatuur talviti väga madal ning inimene ei saa lihtsalt telgiga põõsa all magada. Isik kes seda harrastada üritab külmub tõenäoliselt surnuks ning sellel juhul ei saaks me rääkida mitte mingisugusest eksistensist. Teiseks vajab meie liigi organism toitaineid, mida paraku niisama ei jagata. Selleks et täita enda kahte peamist vajadust, peab inimesel olema raha ning selle saamiseks peab ta käima tööl. Selleks, et saada tasu mingi enese pakut...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
Juhan Liivi loodusluulet lugedes Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel. Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoode...
Suvevaheajaks tööle Suvi algas nii ootamatult ja ma olin valmis kõigeks. Ma olin mõelnud, et otsin siinsamas kodukohas natukene tööd, et taskuraha teenida. See plaan ellu äratada oli mul juulis. Juhtus aga teisiti. Oli suve algus ja ma nautisin puhkamist. Ma tegin plaane, mida järgmistel kuudel ette võtta ja istusin päevad läbi arvutis, käisin metsas jne. Ma poleks arvanudki, et suurem osa plaanidest ma see suvi ei jõua täita. Meie külas elab üks mees nimega Mart, kellel on siin suvila. Tema naise nimi on Ruti ja neil on kaks last. Ühel päeval tuli Mart meilt läbi, et printida välja üks kuulutus. Kui ta sai prinditud ja hakkas lahkuma, siis minu toa uksel ta peatus ja küsis minult, et kas ma ei tahaks tema juures see suvi natukene tööd teha. Ma isegi ei mõelnud ja vastasin jaatavalt. Ta võttis mu numbri ja lubas samal päeval helistada. Ta pidi seda Rutiga arutama. Hiljem mõtlesin m...
Õnne valem Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid enamik neist ei oskagi arvatavasti öelda, mis on õnn. Rootsist pärit näitlejatar Ingrid Bergman on öelnud: „Õnn on hea tervis ja halb mälu.“ Enamasti läheb õnneks vaja üsna vähe. Kui on olemas terved lapsed ja elukaaslane, siis on see suur õnn. Teadmine, et on olemas keegi, kelle peale loota, on elus suur trump. Tekib tunne, et sa pole maailmas üksi ning igale probleemile on olemas lahendus või vähemalt leevendus. Pere toetus suurendab enesekindlust ning aitab rasketes olukordades toime tulla. Raskeks olukorraks võib olla mõni kurb sündmus, nagu lähedase surm. Üksikul inimesel on märgatavalt raskem sellisest vaimsest piinast lahti saada ning hakatakse otsima lahendust meeleolu parandamiseks. Kahjuks on selleks tihti alkohol. Aga inimesel, kellel on pere, viivad kurvad mõtted eemale aias hullavad lapsed või elukaaslane, kes lohutada aitab. Nii ...
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuri...
Ajurünnak: *olla õnnelik, seeläbi aidata teisi. *armastada *eluajal enda jaoks midagi saavutada *perekond *reisimine *anda endast killuke maailma *õpetamine *erinevad väärtused kogu elu vältel *inimlikkus, tolerants *elu mõtte otsimine läbi elu *pidev probleem *sisemise mina tervis *terve elukeskkond. Mis on elu mõte? Mõistet ,,elu mõte" ei saa inimkonnale ühe kindla faktina ette visata ja selle poole püüdlema panna, sest iga inimene on eraldi persoon, kellel on omad hinnangud väärtused ja põhimõtted. Elu mõtteks on teekond, mida me asjade, tunnete ja tegude poole püüeldes läbime, sest inimkond on juba nii loodud, et inimesed tahavad perekonda, armastust, saavutusi, et jätta endast killuke maailma, et saaks hallipäisena öelda:"ma olen nii mõnelegi andnud enda mõtete ja tegude läbi uue suuna, mu elu pole tühja raisatud"- sel juhul on ta endaga rahul, õnnelik, enda jaoks eesmärgi täitnud. Iga ini...
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev. Selle võiduka päeva nimel pingutasid paljud eestlased üheskoos, et saavutada taas vabadus ning Eesti vabariik. See oli aeg, kui kõikide eestlaste südamed lõid ühes rütmis ning iga hinge tõmme oli kui ühest suust. Eestlaste suurim soov täitus ning E...
Inimene on iseenda vang Vabadus on väärtus, ilma milleta on raske elada täisväärtuslikku elu. Vabadus annab võimaluse tunda rõõmu ning aitab inimestel kujuneda isiksuseks. Kuid nagu ajalugu on näidanud, siis mitte just kõigil pole olnud võimalust vabadusele. Nii juutidelt, ketseritelt või siis kas või neegritelt on vabadus võetud ainuüksi seetõttu, et nad olid teistsugused, erinedes ülejäänud massist oma uskumuste, kultuuri ja nahatooni poolest. Aga paralleelselt nende inimestega, kellelt vabadus on röövitud vastu nende tahtmist, elavad meie kõrval ka need, kes võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida ...
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
