Alkoholisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Täna tahaksin rääkida teemast, mis puudutab paljusid noori, kui ka täiskasvanuid täpsemalt alkoholisõltuvusest. Ühiskond on teinud oma suhtumisega tänapäeva noortele nii öelda karuteene ümbritsedes noori ja ka täiskasvanuid ilusate alkoholireklaamidega, mis on kergesti meeldejäevad ja isuäratavad. Kõiksugu uued alkohoolsed joogid on poelettidel väga kergesti märgatavad. Kõige hirmsam on see, et paljud täiskasvanud on noortele suuresti eeskujuks. Tihti jätavad nad mulje õhtuti üks õlu ei tee paha, vahel ka suurem napsitamine mitte. Paraku võtavad noored täiskasvanutelt paljuski eeskuju ning on nendega seetõttu samal arvamusel. Tihti põhjendavad noored oma käitumist sellega, et kõik teised ju teevad ka ning nooruses tuleb kõik järgiproovida. Soovides olla teistega samasugune või veelgi ägedam, tuleb tihti mängu alkohol. Siis on vaja n...
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning ...
Ellumõistetu ,,Hamlet" Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks. Õnn on alatihti saatus, kuid seda saatust saab ka ise endale tekitada. Paljud seostavad õnne rahaga, kuid nii see kindlasti ei ole kuna raha on siin ilmas põhjustanud palju õnnestust ja kurbust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle...
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid sinuga ainult raha pärast. Ma arvan, et raha on üks asi, mida on vaja, et olla õnnelik, kuid see ei tohi kindlasti see peamine asi...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel ha...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks. Ühtlasi ei tasuks välistada juhust, et kõik läheb hoopis teisiti, kui siiani prognoositud on. Viimastel kümnenditel on hoogustunud ulmefilmide tootmine, mille kaudu nende loojad peegeldavad oma ideid tulevikumaailma kohta. Kuigi iga fi...
Mul on väga palju hobisid, tegelikult on meie perel ja sugulastel üldse kõigil väga palju hobisid. Üle kõige armastan ma sporti, eriti jooksmist, korvpalli ja kõrgushüpet. Et vormis olla käin kergejõustiku trennis. Mulle meeldib seal väga, sest õpin seal alati midagi uut juurde. Samuti meeldib mulle tantsida ja kinos käia. Mõnikord juhtun olema ka teatris või tsirkuses. Suvel läime me perega telkimas ja ratta matkadel. Mulle ei meeldi võrkpall, sest minu käed valutavad pärast mängimist. Samuti ei meeldi mulle ka saalibrändi, sest paljud mängijad vehivad hokikeppidega. Minu ema armastab üle kõige joonistamist ja endale maniküüri tegemist. Kui ta saab vaba aega, siis joonistab ta kauneid pilte loodusest ja loomadest. Igal õhtul kulutab ta vähemalt 10- 15 minutit maniküüri tegemiseks. Talle ei meeldi mängida arvutimänge. Minu isa hobideks on arvutid (juba selle pärast, et see on tema töö), jetiga sõitmine ja tehnika. Kui ta töölt koju tule...
Infotehnoloogiast Eestis Minu arvates on Eestis infotehnoloogia laialt arenenud. See väljendub näiteks selles, et interneti leheküljed, programmeerimine, mängud ja telefonid on tavalised nähtused. Selle arengule on aidanud kindlasti kaasa mitmesugused tegurid. Samuti aitab riik kaasa huvialast huvitunud tipp spetsalistide väljakoolitamisele. Näiteks Eesti Infotehnoloogia Selts, mis on IT erialaseid huve esindavate professionaalide ühendus. Selle eesmärgiks on luua tingimused oma liikmete professionaalsuse kasvuks ja äritegevuse edendamiseks. Selle liikmed kujundavad IT valdkonna avalikku arvamust ja suunavad ühiskonna innovatiivset arengut. Samuti on eestis tegutsev ka organisatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille peamiseks eesmärgiks on eesti ühendamine infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, e...
Mina pilt Asju milles ma tugev olen on mitmeid, üks nendest on kindlasti sport, mida eelistan paljudele asjadele enda elus, kindlasti oskan olla ma ka viisakas, mulle on õeldud et olen hea kuulaja ja oskan hästi teiste inimeste probleeme lahendada, iseloomust tooks kindlasti välja seda, et alla ma peagu ei annagi, kui tahan midagi saavutada, siis kasvõi üle teiste, usun et oskan üpris hästi teisi inimesi juhtida ja teised enda jaoks tööle saada, kindlasti on minus ka suurelhulgal ülbust, kuid kui seda õigesti kasutada tuleb see kasuks, vähemalt nii on elu õpetanud. Õnneks pole enam tagasihoidlikus voorus, nii et ei pea häbenema et ma polegi tagasihoidlik. Püüan teistest erineda ja tänu sellele silmapaista, meeldib vähene tähelepanu, kuid mitte liigne. Kui mulle anda mingi töö, siis ei lõpeta enne kui see tehtud on ega virise töö käigus. Motiveerida ennast pole mul raske. Koolis eelistan kindlas...
Kuulsus ja tuntus-kink või koorem? Paljud inimesed,kes pole kuulsad ega tuntud ihaldavad südamest tuntust ja kuulsust,kuna sellega kaasnevad paljud privileegid :raha, allahindlused,glamuursed peod,kuulsad "võlts" sõbrad ning palju muid positiivseid eelistusi.Kuid keegi ei mõtle ihaledes kuulsuse järele et sellega kaasneb ka vastutus terve ilma ees.Vastutus just seepärast, et teismelised poisid-tüdrukud seavad su iidoliks,eeskujuks ning jäljendavad iga sinu sammu ning tegu.Victor Marie Hugo tsitseeris raamatus "Hüljatud":"Mida vähem kuulsust,seda rohkem vabadust"tema mõte on õige,sest tuntusega kaasnev elu pole alati meeldiv ega ilus,ka kuulsused on inimesed oma heade ja halbade iseloomujoonte ning ,vigadega. nemad paraku vastutavad vigade tegajärgede eest valulikumalt ning emotsionaalsemalt kui inimene,kes pole tuntud.,Neid tümitab terve maailm, paparatsod ning Zurnalistid kes jahivad uusi maiuspalu.Iseasi kas nad o...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Umbes neli miljardit aastat tagasi moodustus planeet, millel me elame. Planeet, mis on koduks ja pelgupaigaks miljonitele liikidele. 200 000 aastat tagasi asustasid maakera kaasaegsed inimesed. Küsimus, mille võime endale esitada on järgnev: Kas meie, kes oleme eksisteerinud 20000 korda lühemat aega, suudame tõsiselt mõjutada oma tegevusega midagi, mis on ilma meie abita saanud hakkama mitu miljardit aastat. Kas roheline mõtteviis on kaalutletud käitumine või populaarne sõnakõlks ja mida nimetada roheliseks mõtteviisiks? Inimtegevuse tagajärjel on läbi aegade toimunud lademetes looduskatastroofe, mille mõju loodusele ja üleüldisele harmooniale meid ümbritsevas keskkonnas on drastiline. Greenpeace avaldas kunagi artikli, mille pealkiri oli ,,See ei olnud Exxon Valdezi kapteni juhtimisoskus, mis tipnes Alaska õlilekkega, see oli meie juhtimiso...
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et...
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et m...
Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda,...
Kas kunst saab muuta maailma? Kunst on väga lai mõiste ning on ümbritsenud meid alates aegade algusest. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Selljejaoks, et leida seoseid kunsti ja maailma muutumise vahel on vaja teada milles ta üleüldsegi väljendub. Sellega, et ürgnaised- ja mehed tegelesid rõivaste, koopamaalide ja tööristade valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ...
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõ...
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Kui euro jõuab Eestisse Euro on Euroopa Liidu rahaühik, liikmes riikide ühisressurss. Finantsid on iga riigi jaoks väga tähtsad. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühikut. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad: esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames jagati voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte, teiseks võib juba praegu paljudel poetekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kuigi üleminek on raske, on see tunduvalt tagasihoidlikum kui Suurbritannias, ku...
Elu ilusaimad hetked Elu ilusamad hetked. Neist hetkedest räägitakse tihti, kuid ei räägita millised need kõige ilusamad hetked on ja mida need tähendavad inimestele sügaval südames. Kellele on need meeldivad, kellele täiesti tavalised hetked. On vanasõna, et ilu on vaataja silmades. Milline võib olla siis elu ilusaim hetk? Paljude naiste elu kaunim ja ka romantilisim hetk on arvatavasti päev, kui nad abielluvad. Sellel päeval teevad naised ennast väga ilusaks ja tunnevad ennast maailma õnnelikeima inimestena. Tihti kulutatakse selle peale enneolematud rahasummad, aga see ei ole oluline, sest see on nende päev, kus nemad peavad tundma ennast kuningannadena. Aga millised on inimestele veel kaunid hetked? Ühed ilusaimad ja erilisemad hetked inimese elus on need, millega on ta ise algust teinud. Tavaliselt on need pikad eesmärgid, mille nimel on töötatud aastaid, kulutatud raha ja nähtud...
Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku va...
Tänapäeva väikesed inimesed Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast. Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega. Väikesed inimesed seevastu näevad välja täpselt nagu ülejäänud rahvas, kuid nende erinevus avarama maailmavaatega inimestest tekib vaimsel tasandil. Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike oma ümber, elab ainult raha nimel, võistleb kõiges oma naabriga, kardab mõtlemist või ei oska teisi inimesi hinnata. Tõe...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viima...
Eestis kui arenguriigis kerkivad uued hooned,areneb ühiskond ja majandus.Head tulevikku lootes peame hoidma oma keelt ja traditsioone.Ka rahva arvamus on tähtsal kohal, sest eelkõige nemad kujundavad meie tulevikku. Üheks riigi tunnuseks peetakse oma keele ja kultuuri omamist, iseasi kas ja kuidas suudame läänestumises seda hoida ja säilitada. Paljudes Euroopa ülikoolides õpitakse eesti keelt ja me võime selle üle uhked olla ja olemegi. Vastupidiselt, paljud meie riiki elama asunud rahvad ei suuda ega taha õppida isegi oma uue riigi keelt, ise seda häbenemata. Ka mööda linnatänavaid ja kaubamajasid jalutades kohtame noori, kellest me ei pruugi üldse aru saada. Üheltpoolt ei mõista me nende käitumist, mida võib nimetada eputamiseks, ja teiseks on raskusi aru saada nende sõnadest. Mitte et ma ei oskaks eesti keelt, vaid nende sõnavara sisaldab nii palju slängi, et praktiliselt ei leia me lausetest ühtegi korrektset sõna.Selle peale ütleks...
Kas julgen olla mina ise? Tõelise ,,mina" olemus on igal inimesel olemas, sest iga inimene on unikaalne ja ainulaadne. Siiski leidub palju neid, kes ei jää iseendaks. Endaks jäämine on tegelikult üsna raske, kuna meie ühiskonnas on palju mõjutajaid ning just tänu nendele mõjutajatele jätame oma tõelise ,,mina" varju. Peamine põhjus mitte iseendaks jäämisel on minu arvates liigne teiste arvamuse omaks võtmine. Juba väiksemana, kui hakatakse otsima endale mängukaaslasi, tahetakse olla sõpradele meelepärane ja nende moodi. Suuremaks saades mõni laps võtabki rohkem sõprade arvamust kuulda, kui jääb oma seisukoha juurde. Arvan, et alati tuleb küll kuulata teise arvamus ära, kuid mitte sellest mõjutada ennast suuremal määral, vaid ikka endaks jääda. Usun, et mingil määral mõjutab ka meid meedia, mis toob endaga kaasa selle, et inimesed soovivad üha enam olla staaride ja kuulsuste moodi. Leidub isegi inimesi...
Hea õpetaja Moto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. ...
Elu tõelised ja näilised väärtused Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad: on näiteks sellised, mida hindan mina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppam...
Tartu Kesklinna Kool Kristine Vilja 8.b klass Oscar Wilde Referaat Tartu 2009 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde was an Irish playwright, poet and author of numerous short stories and one novel. Known for his biting wit, he became one of the most successful playwrights of the late Victorian era in London, and one of the greatest celebrities of his day. Several of his plays continue to be widely performed, especially The Importance of Being Earnest. As the result of a widely covered series of trials, Wilde suffered a dramatic downfall and was imprisoned for two years hard labour after being convicted of "gross indecency" with other...
Kool, mida võtab, mida annab ? Kool on koht, kus meist igaüks peab mingi kindla aja käima. Vabatahtlikult või vastumeelselt- see on juba igaühe enda otsustada. Kuid mida kool annab ja mida võtab? Kindlasti saab koolist vajalikku haridust, mida on edaspidises elus väga vaja. Kui palju ja kui head, see sõltub juba inimesest endast, ka õpetajatest ja klassikaaslastest kellega peab need mitu aastat koos õppima. Kuid kool võtab ka väga palju vabaaega. Hommikul minnakse varakult kooli ja üpris tihti tullakse sealt alles õhtul. Peale selle tuleb kodus veel teha kodutöid, mis võtab ka seda vabat aega vähemaks. Ja nii jääbki väga vähe vabaaega. Kuna kool on kohustuslik, kas 17-nda eluaastani või 9-nda klassi lõpuni, siis palju õpilased lihtsalt piinlevad seal ja ei viitsi õppida. Sellised õpilased ongi peamised koolist puudujad. Kui aga haridus puudub, siis ei saada ka enamasti korralikku töökohta, millega tulevik...
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
Sotsiaalmeedia mõju kasutajatele Inimesi juhivad nende elus vajadused millegi järgi. Üheks suurimaks vajaduseks, mitte ainult inimestel, vaid enamus elusolenditel, on sotsialiseerumine teiste endasugustega. Läbi aegade on omavahelist suhtlemist erinevate abinõude kasutuselevõtuga hõlbustatud. Algselt saadeti üksteistele kirju, telefoni leiutamisega jäi kirjade kirjutamise harjumus aina enam tahaplaanile. Tänapäeval toimub põhiline suhtlemine interneti vahendusel. Omavahelise lävimise vormid läbi võrgu on aja möödudes muutunud. Suhtlus veebis piirdus esmalt e- kirjade saatmisega. Tänapäeval kasutavad mitmed aga võimalust informeerida teisi enda tegemistega pidevalt ja lakkamatult. Paljud inimesed peavad ilmselt interneti kasutamise põhieesmärgiks enda maailmas toimuvaga kursis hoidmist. Aja möödudes on paralleelselt tekkinud ka vajadus enda elus toimuvat teistega jagada. Tehnika arengu ajalugu jälgides on märgat...
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis ol...
Planeet Maa on viimaste sajandite jooksul pisenenud tunduvalt. See ei avaldu mitte sõna otseses tähenduses, vaid pigem ettekujutuses. Kiired transpordivahendid, suurenenud elatustase ja vabameelsem maailm on toonud rahvaid üksteisele lähemale kui kunagi varem. See on rikastav kogemus, ent ruumi jääb ka vääritimõistmiseks. Tihtilugu on arutatud, kas taoline nähtus on kasulik või mitte. Ühtset vastust on raske leida. Kõikide kultuuride ajalugu ilmestavad suuremad või väiksemad sõjad. Kodusõjad moodustavad nendest väikese osa, enamasti on eesmärk mõne teise rahva anastamine ja selle üle kontrolli saamine. Tavaliselt peetakse seejuures silmas, et allutatud maa elanikkond sulanduks domineerivama sisse ja seeläbi sellest lahutamatuks muutuks. Mida ei ole aga sõjad suutnud, võivad lõpule viia hoopis järkjärgulisemad protsessid. Ühiskonna areng ja selle tahkude üha mitmekülgsemaks muutumine on paljud riigid viinud olukorrani, kus töökätest on p...
Kooseluvorm - abielu Kooseluseaduse kontseptsioonis eristatakse kolme kooseluvarianti. Neist kõige sagedasem on abielu, mis sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud kohustusi ja varalisi õigusi. Abielu sõlmisel kaasnevad kohustused on näiteks perekonna ülalpidamine ja vastutus ühise majapidamise korraldamise eest. Suhtes püüavad mehed tihti probleeme üksinda lahendada, sest kardavad näida nõrgana, kui ei suuda oma perekonna eest seista. Pigem just aga peaks probleemist rääkima, sest koos on lihtsam neile lahendusi leida. Abielu ja võrdväärse partnerluse eelduseks on hea ja positiivne enesehinnang. Kui inimene on veendunud oma tubliduses ja väärtuslikkuses, siis ta suudab samasugusena näha ka teisi. Abielus on tähtis ka truudus. Tänu sellele saavad inimesed usaldada ja austada teineteist. Saadud negatii...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame ajastul, kus on informatsiooni üleküllus. Esimest korda ei sõltu me info saamisel postiljoni tujust ja tervisest. Meedial on meie elus suur roll isegi minu kirjandi esimesed laused on mõjutatud Eesti telekanalitel ilmuvast reklaamist. Ajakirjanduses, televiisoris ja reklaamidel seisvad väited ja soovitused mõjutavad nii suuri ja väikeseid inimesi ja võivad suunata meie käitumisharjumusi ja hoiakuid. Mõnda aega tagasi, kui isaga poes käisime, nägime situatsiooni, milles oli näha kuidas meedia võib mõjutada väikeseid lapsi. Sel korral seisis ema väikese lapsega võiete riiuli ees ja soovis osta Becel´i margariini, kuid laps polnud temaga nõus. Pisarad silmist voolamas soovis laps, et ema ostaks Rama margariini, sest reklaam ju ütleb: ,,Rama aitab kasvada". Kuigi situatsioon on iseenesest koomiline, näeme me siit, kuivõrd võib pidev mingi asja korrutam...
Alkohol vaenlane nr.1 Tänapäeval on aina rohkem inimeste seas levinud uus haigus alkoholism. Mis on piiritus? Mis on alkoholism? Mida teeb alkohol? Mis on pohmell? Mis on deliirium? Miks noored joovad? Piiritus on alkohol, mille tootmine ulatub kaugele minevikku. Piiritust kutsutakse ka eluveeks. Seda on kasutatud ravimina ja ka alkoholina. Veini kuumutamisel saadakse piiritust. Selle tehase valmimine ulatub umbes 500 aastat tagasi. Seda hakati tootma kartulitest. Alkoholi tarbiti 1 elaniku kohta 2-3 liitrit. Selle tarbimine kasvas 4 korda. Alkohol on psühhoaktiivne aine. Alkoholism on haigus, millest tekib organismil sõltuvus. Kui sa tarbid alkoholi, siis see imendub kiiresti verre ja edasi organismi. See kahjustab südant, neere ja maksa. Alkohol on inimese jaoks väga kahjulik. See mõjub halvasti sinu ajurakkudele, vererõhk tõuseb, käitumine muutub agessiivseks,süda hakkab kiiremini kloppima. Alkoho...
Naabrid Naabrid on inimesed, kes elavaid meie lähedal, nende käitumine mõjutab meie igapäeva elu. Head naabrid teevad meie elu mugavamaks, aidates aiatöödega või laenates meile soola või muud sellist. Halvad naabrid aga muudavad meie elu põrguks. Kuulavad muusikat liiga kõvasti või pidutsevad öö läbi ja ei lase meil magada, väikesed lapsed kuulevad igasuguseid roppusi neilt. Head naabrit on hea appi kutsuda, elab samas kõrval ja kui juhtub mingi suur õnnetus saab ta kiirest abi kutsuda või ise appi tulla, kui just meie ise ei saa probleemiga hakkama. Kui mõlematel naabritel on lapsed, siis nad ei pea eraldi neid kooli viima, saavad ka ühe autoga, et hoida kokku kütust. Naabrid valvavad üksteise maju, et mingeid asju ei lõhutaks või varastataks. Kui elad korterimajas, siis head naabrid aitavad koridori puhastada mustusest, teevad vahetusetega näiteks ühel nädalal teeb üks korter, teisel näda...
Aus mäng ja väärtused spordis Ausus ja väärtused on ka väga tähtsad meie elus, need on seotud ka spordiga. Spordis on ka need väga olulised, et see saaks üldse toimida. Väärtust peab hoidma. Ausus näitab inimest heast küljest ja seda, kuidas ta oskab ennast mõista ning ka hinnata, ja spordis on vägagi oluline. Iga sportlane peab olema spordis aus ning arvestama teistega. Ei tohiks valetada ning mängida süütukest mõnes tegevuses, näiteks mina seda ei kasutanud, mina nii ei käitunud ja muud. See, kui sportlane on aus ning arvestab teistega, armastavad ka tema fännid teda pööraselt, aga seda ei tohiks muidugi halbadel eesmärkidel ära kasutada. Mitte kunagi ei tohi kasutada dopinguaineid või muid illegaalseid vahendeid. Ausus ja enda mitte petmine on spordis oluline. Ega karjäär pole ka perfektne, midagi võib ikka juhtuda. Nagu juhtus meie suusataja, Andrus Veerpaluga. Tal avastati dopinguproovis sed...
Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. ...
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning või...
Ainult üks samm normaalsusest ebanormaalsusesse Oleme arvanud, et ebanormaalsed on kinnises asutuses ja normaalsed kõnnivad meie seas ning me isegi ei kahtlusta, et nemad on ebanormaalsed. Kas tõesti inimesed, keda peame ebanormaalseteks on seda ja kuidas teha vahet kas inimene on normaalne või ebanormaalne? ( 39 sõna) Inimese teeb ebanormaalseks käitumine või välimus. Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinn...
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 19...
Minu lemmik raamat Kahtlemata on minu lemmik raamat ,, Harry Potter ja tulepeeker " . Raamatu autor on J. K. Rowling , kes sai väga kuulsaks Harry Potteri kirjutamise tõttu . Minu käest võib küsida : ,, Miks on minu lemmik raamat Harry Potter ja tulepeeker ?" Vastus on lihtne : ,,See raamat on täis palju põnevust ja tihedalt seiklusi täis . Minu arvates on ,,Harry Potter ja tulepeeker " kõige põnevam võrreldes teiste Harry Potteri osadega , sest selles osas peab osalema Harry Potter Kolme võluri võistluses . Et võistluses osaleda peab olema vähemalt 17 aastane , aga Harry Potter on 14 aastane selles osas . Registeerida võistlusele pead viskama oma nimega kirja tulepeekrisse . Tulepeekri ümber on vanusepiirangu aura mis ei lase tulepeekri lähedusse alla 17 aastaseid . See kes oli registeerinud ei saanud enam loobuda võistlusest see tähendas , et Harry Potter pidi osalema koos kolme 17 aastasega . Üks õpila...
Harsher punishments will reduce the amount of crime. Is it safe to live your life nowadays? Unfortunately it does not seem like that. Almost everyone can say that they have had some contact with crimes, it can vary from a minor offence to even a murder. But how can we reduce the amount of crime? Are harsher punishments the solution? Firstly I think that if the punishments are as weak as they are now, it won't make the criminals think. They get punished and still commit crimes. Probably the biggest punishment for a petty theft is community service which isn't much of a punishment. It gives the feeling that a person can do what he wants, live like he wants and nothing happens. Furthermore I think that the life in prison is actually quite good. A place to sleep, food and people. Many prisoners who get out of prison are not afraid to go back. They have a stable life there and they are satisfied On th...
Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud. Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi- asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus- ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inim...
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Kas oskame märgata inimest enda kõrval? Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised ...
Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus? Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Kui olin laps, siis mängisime sõpradega ikka ühte mängu, kus püüdsime mitte mõelda. See ei tulnud aga meie hämmelduseks kunagi välja. Inimene ongi niisugune tajub elu enda ümber ega suuda siis oma mõtete eest pageda. Kunst paneb inimese tahtlikult mõtlema, tihti sellele, mida ta pole soovinud või osanud ise näha. Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk. Varem ma seda ei arvanud, sest ei teadnud, et on nii palju erinevaid elamise viise. Helga Nõu kirjutas ,,Tiiger, tiigri" oma kogemuste põhjal, Lepik luulet oma mälestustest ja tunnetest. Kui ma mõningaid kunstiteoseid või voole ei mõista, siis mitte selle p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
