1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 P...
Paber - hiinlaste poolt umbes 2000 aastat tagasi leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele ba...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Koostaja: Hanna Liise Arge 11B Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiat...
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Põhikooli mitme aine õpetaja õppekava Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017 Suured ühiskondlikud muutused, suutmatus ennast väljendada ühiskonnale sobivate normide kohaselt ning näha oma tegude tagajärgi süvendavad sotsiaalprobleeme – nii normatiivsuse tasandil kui materiaalseltki ning meie tänapäevases kiirelt arenevas ühiskonnas mängivad aina enam rolli inimeste sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste õpetamine saab alguse juba väga varakult kodus ning jätkub väga pikka aega veel koolis. Nii nagu koduski, et lapse areng oleks st...
docstxt/126046835535242.txt
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
Süsteem Managers Central Risk Unit Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnik...
Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse andmekogumeid mida salvestatakse erinevatele kõvaketastele mis võivad säilitada tavalise kooliõpilase kodutöödest kuni maailma saldusten...
1. Milline on tänane Eesti majanduspoliitiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Poliitiline keskkond - Eesti poliitiline olukord on valitsuste vahetumisest hoolimata olnud suhteliselt stabiilne ning välis- ja majanduspoliitika järjepidev. Poliitilises keskkonnas võetakse aeg- ajalt ette seadusemuudatusi, mis avaldavad märkimisväärset mõju ettevõtetele. Seaduste ja muude regulatsioonide muutumine puudub sageli just logistika valdkonna ettevõtteid. Üldiselt sobib meie majanduspoliitiline keskkond logistika valdkonnale hästi, kuna peaaegu kogu Euroopa on viisavaba ning logistiliselt ideaalne koht optimeerimiseks. Kuigi kõik ei ole koguaeg nii ilus. Kui tuua näiteks põllumajandussektori, siis suurim turg mõned aastad tagasi olid Venemaa, kuid praegune poliitiline olukord on viinud sinnani, et Venemaa turgu pole võimalik kasutada ja seetõttu on näiteks põllumajandus ettevõtted raskes seisus. Kuid logistika vald...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetuseinstituut Kodukoha riskianalüüs Põltsamaa Koostas: Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart................................................................................................................ 3 Riskiobjektide üldiseloomustus.................................................................................................. 4 Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla)......................................................................................... 4 Riskiobjekt: AS Krooning Põltsa...
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Olulin...
Tööleht: Pärilikkuse molekulaarsed alused I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese su...
Mikrokeskkond 1. Tarnijad- Põhitarnjateks Depileve OÜ ( täävahendid), Tradehouse OÜ ( töövahendid), Hurmus OÜ ( tooted ja töövahendid). Lisaks ootan hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt, kes pakuvad muud tööks vajalikku. 2. Vahendajad- võimalusel käin kaubal ise järel. Kasutan ka eestisiseseid postiteenuseid, nagu DPD, Eesti Post jne. Turundusteenuse pakkujaks olen valinud NewWay disain OÜ, kes koostab ettevõtte logo, koduleht, kliendi- ja kinkekaardid. 3. Kliendid- Ettevõtte klientideks on Põltsamaa linna ja selle lähiümbruses elavad inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutu...
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õenduster...
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
PEST-analüüs Tallinnas asuva ilusalongi kohta Majanduslik keskkond- Majanduskeskkonnas toimuvadmuutused, mida salong jälgib on seotud majanduskasvuga, hindadega, inflatsiooniga jne. Kuna salong teenindab Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks. Sotsiaal-kultuuriline keskkond- Sotsiaalsetest muutusted avalduvad mitmetes näitajates, näiteks: sündivus, elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik koosseis, piirkondlik paiknemine. Enamik salongi kliente on naised, kuid juuksuris käivad ka mehed nind lapsed. Lisaks sellele külastavad ilusalonge pigem noored ning keskkeas naised. Poliitiline keskkond Salong jälgib Eesti seaduseid ning Euroopa Liidu r...
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Teooria lühikokkuvõte 12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virg...
Mitmene lineaarne regressioon. Regressioonanalüüsi puhul vaatlen üht tunnust kui sõltuvat ning püüan leida tunnuseid, mille põhjal oleks võimalik kirjeldada ning ühtlasi ka prognoosida selle sõltuva tunnuse väärtusi. Käesolevas töös kasutan mitmest lineaarset regressioonimudelit, eesmärgiga uurida sõltumatute muutujate seost matemaatika ärevusega (kodeeritud: suurem väärtus tähendab suuremat ärevust) ja näha, kas vastaja sool on mõju matemaatika ärevusele. Andmebaasiks on PISA testis osalenud 15-aastased õpilased. Kokku vastas testidele 3162 õpilast, kellest 1619 olid tüdrukud (51%) ja 1543 poisid (49%). Joonisel 1 on näha, et uuritava tunnuse jaotus on lähedane normaaljaotusele Viieks sõltumatuks muutujaks käesolevas töös on: matemaatika õpetaja toimetulek klassiruumis (kategooriad:“nõustun täielikult”, “nõustun”, “ei nõustu” ja “üldse ei nõustu”. Suurem väärtus näitab paremat toimetulekut klassiruumis), huvi matemaatika vastu (k...
KASVUKESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE LAPSE ARENGUT MÄÄRAB: füüsiline keskkond ; tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste ...
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) ...
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.1...
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõr...
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. A...
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad. Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees. keskmisest suuremat kasvu,...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, Kivirähk on veel kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava „LAPSE TERVIS“ ISESEISEV TÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Airin Treiman-Kiveste Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2020 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt la...
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktii...
ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond linlane kurkki metallraha marss keskkond kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernn...
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetul...
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 1. Puzzlemaker.discoveryeducation.com keskkond Word search Alusta kodulehelt http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/WordSearchSetupForm.asp 1 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Kuidas võõrkeelne tööleht eestikeelseks muuta? Selleks tee veebis koostatud valmis word search aktiivseks (Jälgi, et teed ainult mängu aktiivseks). Tee aktiivsel pinnal parem hiireklõps, vali COPY/KOPEERI Ava tekstitöötlus MS Word, kleebi see lehele: parem hiireklõps, vali PASTE/KLEEBI Saad töölehe vormistada just nii nagu sina seda soovid, lisada ülesandeid, lisada nime ja kuupäeva rea vms. 2 Prind...
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
Evolutsioon (68-85) 1. Populatsioon ühist territooriumit (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsioon genofond popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 2. Nimeta ja iseloomusta geneetiline muutlikkuse allikaid · Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada ...
Elu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle moodi me tahame või ei taha olla. Teine oluline tegur meie elus on pärilikkus. Pärilikkusest oleneb kindlas...
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainet...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS KODUKOHA RISKIANALÜÜS ÜLIÕPILANE: MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lä...
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt a...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja ...
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Palmi Rätte KESKKONNAKASVATUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
