Töökeskkonnavolinik · Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad neli aastat. · Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. · Ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse allüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku. · Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. · ...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili "Mees, miks sa oma prügi siia tood?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!" Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärt...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
Kuidas inimene keskkonnale, nõnda keskkond inimesele Elamiseks on igal organismil vaja keskkonda, kust saada eluks vajalikke toitaineid ja enamuste organismide puhul ka hapnikku. Keskkond, mida inimesed teavad ja hindavad ei saa eksiteerida ilma elusorganismideta. Keskkond, nagu inimesed seda tunnevad, koosneb elusloodusest - taimedest ja loomadest. Inimene ja keskkond on paratamatult seotud. Inimene ei saa elada ilma teda ümbritseva keskkonnata ning keskkond oleks ilma inimesteta praegusest drastiliselt erinev. Ajaloos on keskkond mõjutanud inimesi tugevalt. Sadu ja tuhandeid aastaid tagasi sõltus inimeste elupaik suuresti kliimast ja teistestki keskkonnateguritest, näiteks maa viljakusest ja maatüübist ning kas tegu on kõrbega või veeäärse alaga. Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda. Koriluse ja...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...
Tööstress rätsepa erialal Tööstressist võib rääkida kui väsimusest, mis võib areneda haiguseks. Tööstress kahjustab nii tervis kui ka segab tööd ja ei tea kuhu see võib edasi viia. Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja ...
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne. Laps kasvab ja aina areneb, osa temast on päritud tema vanematelt ja osa temast on tingitud keskkonnast. Mõlemad, nii pärilikkus kui ka keskkond, on tähtsad inimeste elukäigus. Pärilikkus mängib iga inimese elukäigus väga suurt rolli. Lapsed pärivad alati oma esivanematelt ja vanematelt midagi, mis on väga oluline nende elus. Näiteks iseloom, käitumine, tervis. On palju haiguseid, mis on pärilikud. Näiteks keegi, kellel o...
"Riskihindamine-tervislike töökohtade võti" Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja nii head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist kui ka sobivaid ja (tervisele) ohutuid töökohti. Minu arust igas töökohas peab olema hea ning kõiki kaitsev tervise ja ohutuse korraldamise süsteem, mis peaks erilist tähelepanu pöörama alaealiste töötajate ja algajate ohustatusele. Usun, et tööõnnetuste ja tervisekahjustuste põhjuseks võivad olla näiteks ohtlikud seadmed, stress, kiire töötempo, puudulik väljaõpe ja juhendamine ning õigete töövõtete ja nende järgimise järelevalve puudumine. Selle tõttu ongi väga oluline, et töökoht jälgib neid riskihidamise viite sammu. Minul kahjuks tööalaseid kogemusi ei ole seega hindan oma kooliasutust. Usun, et minu praegune kooliasutus on üsna riskivaba. Esiteks ei ole meie koolis pidevat müra või ohtlike seadmeid....
LENNUJUHT 12.Klassi karjääriõpetus Kristyn Heleen Salumäe Lennujuhi töö iseloomustus Vastutusrikas Hea pingetaluvus Keskendumisvõime Suutma teha mitmeid asju korraga: kuulama, kirjutama, rääkima, mõtlema Vaheldusrikas ja mitterutiinne Meeskonnatöö Tööülesanded Lennuliikluse juhtimine Korralduste jagamine Suhtlemine pilootidega Lennuplaani jälgimine Töökeskkond Töötavad lennujuhtimiskeskuses või lennujuhtimistornis Tööaeg on 35h nädalas Järjest 1,5 – 2 tundi Töögraafik on paindlik Vajalik haridus Eesti Lennuakadeemia Sooritada tuleb võõrkeeleeksam Kutsesobivustestid Sisseastumiseksam Tervisliku sobivuse kontroll Õpe kestab 4 aastat Töö leidmine ja palk Lennuliiklusteeninguse AS AS Tallinna Lennujaam Õhuväe Ämari Lennubaas Palk 30 000€ aastas Õppeained koolist vajalikud Matemaatika Füüsi...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus eril...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad. Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel. Samuti peab see "bullying" olema korduv tegevus, näiteks k...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õige...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.1 Küsimused: 1. Kas masinad, seadmed, aparatuur on inimese jaoks või on inimene tehnika jaoks ? 2. Kas tänapäeval on füüsilise töö vähendamine aktuaalne ? Vasta kas: JAH või EI 3. Kas tänapäeval on vaimne töö aktuaalne ? Vasta kas EI või JAH 4. Kas töökeskkond ja töövahendid peavad olema kohandatud inimese järele ? Vasta kas EI või JAH 5. Kas inimesele kohandatud töövahendid, masinad, seadmed on ohutumad ? Vasta kas EI või JAH 6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? 7. Mis on üldergonoomika ? 8. Mis on mikroergonoomika ? 9. Mis on makroergonoomika ? 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? Vastused: 1.) Inimese jaoks 2.) JAH 3.) JAH 4.) JAH 5.) JAH 6.) Ergonoomika 7.) Tegeleb standartsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega on neid 95% 8.) Käsitleb tegevuste ja keskkonnakohandamist ühe ettevõtte sees 9.) Makroergonoomika tegeleb suurtesüsteemide ergonoomikaga (nt...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.7 Küsimused: 1. Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? 2. Mis on apsud ? 3. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? 4. Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? 5. Mis on tahtlikult vale käitumine ? 6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1.) On kindlaks tehtud, et 90% kuni 100% õnnetuste põhjuseks on inimene(nii inimfaktor kui inimlik viga) 2.) Apsud - tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri (nt. vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3.) Inimene unustab ajutiselt mida või milleks ta teeb. Selle tagajärjel võib põhju...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.4 Küsimused: 1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) E...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.5 Küsimused: 1. Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? 2. Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? 3. Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? EI, JAH 4. Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? 5. Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? 6. Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? 7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba mürata...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? 10. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükit...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.8 Küsimused: 1. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? 2. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 3.Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)?? 4.Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? 5.Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8.Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilis...
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogil...
docstxt/134881795002.txt
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sebastian Keinast Õppemärkmik 116584 Õppejõud ?? Õpperühm YAGB11 Sebastian Keinast 134694 YAGB11 September 22, 2013 S E B A S T I A N x Kesk K 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 E 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 I 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 N 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 A 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 S 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 ...
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. ...
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemal...
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti t...
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199...
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlu...
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist; 5) Määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise kord. Kui tööprot...
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-...
Kui arvad, et reostus sind ei mõjuta... Umbes 20 aastat tagasi ei olnud keskkonnareostus levinud teemaks. Inimesed viskasid prügi kuhu juhtus ning sama tegid ka erinevad asutused. Arvati, et nende teguviis ei too endaga kaasa tagajärgi, vähemalt mitte selliseid tagajärgi, mis nende elu mõjutaks. Nüüdseks on asi paranennud. Igal majal on oma prügikonteiner ning igapäevane olmeprügi jõuab metsaaluse asemel prügimäele. Paljud inimesed tegelevad ka prügi sorteerimisega, mis tähendab, et suur osa nende jäätmetest läheb taaskasutusse ning on loodusele säästlik. Kahjuks on Eestis veel inimesi, kes arvavad samamoodi, nagu 20 aastat tagasi. Nad tassivad oma prügi metsa alla ning teistesse ,,silma alt ära" olevatesse kohtadesse. Arvates, et selline käitumisviis nende elu ei mõjuta. Tegelikult nad eksivad, sest metsa alla jäetud prügi võivad ekslikult süüa loomad või linnud ja nii satuvad inimeste poolt tekitatud jäätme...
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi....
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine Kurnatud maa, mulla viljakus väheneb, ühed ja Raskete põllumajandusvahendite kasutamine samad haigused Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, Ulatuslike põllumassiivide rajamine mulla organismide halvenemine Tuule-erosioon ja tuu...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ermo Täks Õpperühm ol xxxx59 AAVB nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x nimi nimi nimi nimi nimi nimi x x x x Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27.09.2009 Kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Joonas Jürgen Murula 093859AAVB11 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x -9 10 1 5 -4 -5 5 0 1 3 x -2 4 -9 7 9 -4 1 -10 6 1 x -3 5 -5 10 -10 -4 4 -1 -5 -1 x -6 -6 7 1 -3 0 -9 -5 7 3 x 6 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt Tänapäeva üks olulistest globaalsetest probleemidest on keskkond- selle hävimine ja hävitamine, saastumine ja saastamine. Seda tekitab inimtegevus ning selle vähendamiseks saab igaüks midagi ära teha. Kas on võimalik, et üks hetk saab maailm n-ö otsa? Energia tundub nii iseenesest mõistetavana, et selle puudumist märgatakse alles siis, kui ei saada enam vett keeta või televiisorit vaadata. Energiat vajatakse kõigeks- sooja saamiseks, toidu valmistamiseks, liikumiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad taastumatud energiaallikad- nafta, gaas, süsi ja uraan, otsa saama. Alternatiivenergia peitub nii vees, päikeses, tuules kui ka merelainetes. Need on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele vastavalt piirkonnale. Tuleks õppida ja harjuda neid lihtsalt ära kasutama. Inimeste kasutada on vaid alla ühe protsendi kogu planeedi veest. Elanikud kasutavad joog...
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
