Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" keha mõju" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Jõud

Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

DÜNAAMIKA

DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR ­ kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD ­ samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS ­ nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS ­ keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika - Energia

Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest)...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jõud

Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline k...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oli...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Impulsi jäävuse seadus ja selle kasutamine

Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mis on impulss?Impulss on liikumishulk,millega iseloomustatakse keha liikumist teisisõnu on ta veel vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga..Impulsi tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. Impulss on vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. On oluline tähele panna,et impulss sõltub keha massist. Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete võrdlemisel. Põrke "hävitustöö" on seda suurem,mida suurem on keha impulss. jäävusseaduse kehtivuses võib igaüks ise veenduda,kui astub kinniköitmata paadist kaldale. Kui enne väljaastumist on paat paigal ja süsteemi paat-inimene liikumishulk null,siis pärast välaastu...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

9.klassi geograafia

Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas ­ Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas ­ Naha talu 3) Idas ­ Narva linn 4) Läänes ­ Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala ­ 45 000 km² Rahvaarv ­ 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus ­ 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm ­ püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast ­ settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud ­ atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord ­ kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus ­ 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...

Geograafia
221 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi....

Kunst
240 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kordamisküsimuste vastused

Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilo...

Sõltuvuskäitumine
135 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keha, vaim ja hing

Keha abiga täidame eluülesandeid ja toimetame nii, et oleks mugav elada. Arvan, et kui meil puuduks keha, siis me ei eksisteerikski. Nimelt muudab keha meid ühiskonnas nähtavaks. Inimese kehas on hing, mis koosneb meie elujõust ja kannab endas kogemuse mõju , mis on tasakaalus meid ümbritsevate hirmudega. Hing peitub inimese sisemuses ning ta näitab, et oleme elus. Arvan, et hingejõudu saab mõjutada kas positiivses või negatiivses suunas. Kindlasti toimub selline muutus elukogemuste omandamisel. Inimese hing juhib meie elukäiku sünnist surmani. Nimelt inimese sündides on hing juba kehas, püsib meis kogu elu aga kui hing on väsinud, siis lahkub see meie kehast. Minu meelest ongi hing see, mis meid elus hoiab, sest kui hing on väsinud ja tahab lahkuda, siis surevad ka keha ning vaim. Ma arvan, et kehas on meil vaim, mis kontrollib meie mõtlemist, taju ning tahet midagi teha....

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...

Filosoofia
185 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...

Kehalise kasvatuse didaktika
93 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kehade vastastikmõju (mõisted)

tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt (inertsus ­ keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud ­ fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk ­ fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus ­ fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud ­ gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud ­ keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud ­ keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ­ ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss ­ keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus ­ Vastastikmõju puudumisel...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

liigid

Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika konspekt

Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nitraadid toidus ja keskonnas

2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1.Nitraadid ja nitritid.......................................................................................... 4 2.Nitraatide teke................................................................................................. 5 3.Nitraadid põllumajanduses.............................................................................. 6 4.Nitraadid toidus............................................................................................... 7 5.Nitraatide muundumise mõju kehas...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõud looduses

Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõ...

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...

Bioloogia
274 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun