HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid) Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2) Lihtainena mürgised Terava lõhnaga Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2) !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI) Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl FLUOR Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema F2 + H2O = 2HF + O2 Fluoriühendid annavad hambaemailile kõvadust. Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, peab vast...
Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sell...
KONTROLLTÖÖ. A AATOMIEHITUS. 1 Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised. 6 P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades. 7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f ...
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid)...
Keemia iseseisev töö VASK Vask e. cuprum; tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maar...
Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka v...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehnilised kaalud · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kemikaalid: · CO2 balloonis Katsetulemused: · Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g · Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g · Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3 · Õhutemperatuur t0 = 294,95 K · Õhurõhk P = 100300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaa...
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - prote...
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega rea...
vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel n...
Joonis. Teise rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem. Punktiirjoonega näidatud analüüsi käik, juhul kui A ja B alarühma uuritakse eraldi. Teise rühma katioonide tõestusreaktsioonid Käesolevas praktilises töös analüüsitakse II rühma katioonide A- ja B- alarühma eraldi. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna Cd...
Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism.....................................................................
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Безымянный https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrett Bürett koosneb gradueeritud (mõõteskaalaga) klaastorust ja selle alumises osas olevast näpitsast. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki /B%C3%BCrett Kjh,jk Töö eesmärk: Happe (HCl) ja leelise (NaOH) lahuste kontsentratsi...
docstxt/14220873187412.txt
Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine L6: Ravimiarendus Sihmärgi defineerimine ja indentifitseerimine, sellele järgneb ravimi disain, mis selle sihtmärgi kaudu toimib. Haiguse valik -> ravimi sihtmärgi valik -> biotesti leidmine Juhtühend -> selle eraldamine ja puhastamine -> selle struktuuri määramine -> struktuur-aktiivsuse sõltuvus -> farmakofoori kindlaks tegemine –> sihtmärgiga interakteerumise optimeerimine -> farmakokineetiliste omaduste optimeerimine Ravimi patenteerimine -> metabolismiuuringud -> prekliinilised katsetused -> tootmisprotsessi väljaarendamine -> kliinilised katsetused -> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopu...
KEEMIA JA KIIRUTSRAVIGA ESINEV ANOREKSIA EHK ISUTUS ANOREKSIA · ANOREKSIA (NEUROGEENNE ISUTUS, ANOREXIA NERVOSA) ON PSÜHIKAHÄIRE, MILLE TUNNUSEKS ON TEADLIK JA TAHTLIK KEHAKAALU ALANDAMINE ALLA TERVISLIKU PIIRI. KLIINILISE DIAGNOOSI PÜSTITAMISEKS KMI = 17,5 VÕI VÄIKSEM. · KEMORAVIL PÕHJUSTATUD ANOREKSIA ON SÖÖMISHÄIRE, MILLE TUNNUSEKS ON PATOLOOGILINE KEHAKAALU ALANDAMINE. KEEMIA- JA KIIRITUSRAVI KIIRITUS JA KEEMIARAVI ON VÄGA EFEKTIIVSED KASVAJAVASTASED RAVIVIISID. NENDE ÜHEKS KÕRVALTOIMEKS ON ISUTUS, KUNA IIVELDUS JA OKSENDAMINE KAHJUSTAVAD MAO PINDA KATVAID RAKKE JA AJU OSA, MIS KONTROLLIVAD SEDA. SAGELI ESINEVAD KEEMIA- JA KIIRITUSRAVI KÕRVALNÄHUD · IIVELDUS, OKSENDAMINE · LIMASKESTADE KAHJUSTUS · MAITSETUNDE MUUTUS · KÕHULAHTISUS · ISUTUS ÕENDUSHOOLDUS KEEMIA- JA KIIRITUSRAVI KÕRVALTOIMETE ...
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud...
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katse...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks ...
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine. Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kooniline kolb (250 ml), mõõtesilinder (250 ml, 10ml), mõõtekolb(100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained. Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vaj...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, mil...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni su...
Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V=|V2-V1| => V= |11,30ml-2,75ml|= 8...
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus: Teisendame kõik kontsentr...
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ru...
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioon...
Keemia praktikumi KT I praktikum: Mõisted 1. Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus...
Tallinna Tehnikaülikool Orgaanilise keemia lõputöö Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa ...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse ti...
III Kontrolltööks kordamine Loeng 11 Viiruse ehitus Viirused koosneb nukleiinhappest (RNA, DNA), mis on ümbritsetud valgukesta e kapsiidiga. Nukleiinhape koos kapsiidiga on nukleokapsiid. Mõnel viirusel on replikatsioonis peremeesrakus vajalikud ensüümid, mõned viirused on ümbritsetud lipiidmembraaniga, mis sisaldab valke ja süsivesikuid. Viiruse elutsükkel Herpes simplex, DNA viirus: Virioon adsorbeerub rakuseinale ja siseneb rakku. Viirusel on kahte tüüpi geene, varajased neist vastutavad viiruse DNA/RNA sünteesi eest ning hilised kapsiidi proteiinide sünteesi ja pakkimise eest. Seejrel ühineb viiruse nukleiinhape kapsiidiga, moodustades nukleokapsiidi. See pakitake raku plasmamembraani ja virioon väljub rakust. DNA viirusevastased ravimid Sihtmärkvalgud: peavad olema viiruse elutsüklis tähtsad (infektsiooni pärssiine), erinema inimese valkudest (kõrvaltoimetevaba), sarnased erinevatel viirustel (universaa...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: Ideaalgaaside seadused töö nr. 1 Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest ...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
Essee Orgaanilise keemia areng 19. sajandil Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaanilise keemia alged ulatuvad inimkonna algusaegadesse, kus sellega puututi kokku läbi toiduvalmistamise, värvainete tootmise ja näiteks loomanaha töötlemise. 18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu...
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaene...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik: Granulaarne...
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist...
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Keskkonnakaitsega seonduvad teemad nagu kliimamuutus, veereostus ja taastuvenergia pakuvad pidevalt kõikjal kõneainet, ning nende tähtsus tõuseb ...
Toiduaine 1kg hind kogus summa liha 84,00 110g 9,24 kala 54,50 119g 5,995 piim 12,90 0,5l 6,45 juust 105,00 30g 3,15 või 15,50 20g 0,31 õli 25,90 20g 0,518 kartulid 4,50 250g 1,125 sai 29,70 6g 0,178 leib 42,50 6g 0,225 suhkur 11,90 30g 0,357 juurviljad(porgand) 6,50 200g 1,3 puuviljad(banaan) 21,90 250g 5,475 Summa: 34,32
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
Mina ja keemia Keemia kui aine on meile paljudele päris lähedane kuid kindlasti keeruline. Mõnele tundub kohati nagu oleks tegemist hiina keelega. Lihtsalt ei saa aru. Isiklikult arvan, et kuulun just nende hulka, kelle jaoks on keemia hiina keel. Muidugi pole see alati nii, sest vahepeal saab aru küll ja kui osa tundub lihtne, siis ei ole asi üldse nii hull. Kõik oleneb teemast. Osast arusaamine nõuab minu jaoks lisapingutusi, mille jaoks aega leida pole spordiklassi õpilasel küll lihtne. Väga raske on tunnis kaasa teha, kui tempo on väga kõrge, mistõttu tahlilt MAHA KIRJUTAMINE ei anna väga palju arusaamisi teemast. Keemia on minu jaoks olnud ka koguaeg üpris raske. See selle tõttu, et põhikoolis õpetajad vahetusid tihti, ning üks oli hullem kui teine. Küll oli mõni praktikant, küll oli niisama noor õpetaja keda lihtsalt ei austatut ja ei kuulatut. Nüüd on gümnaasiumis selle võrra hulganisti keerulisem. ...
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
KOOLI NIMI MAGNEESIUM Referaat Koostaja: sinu nimi klass Juhendaja: õpetaja Koht kus tehtud, aasta Sisukord Sisukord ................................................................................................ 2 Ajalugu ................................................................................................ 3 Saamine ................................................................................................................................ 4 Asukoht perioodilisustabelis ........................................................................ 5 Levik looduses ........................................................................................ 6 Omadused ............................................................................................. 7 Ühendid .......................................................
Keemia KT 1. Alkoholide tunnusrühmad? OH 2. Tuntumad alkoholid ja nende iseloomustus? Metanool Etanool Struktuuri valem CH3OH C2H5OH Molekuli valem CH4 C2H6 Rahvapärane nimetus puupiiritus Piiritus Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioo...
Metapolism on biokeelmiliste protsesside kompleks, mille kaudu on organism seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist, paljunemist. (assimilatsioon+dissimilatsioon) Assimilatsioon anapolism moodustuvad kõik organismis toimuvad biosünteesid. Autotroofid -organismid, kes kasutavad valgusenergiat, või redoksreakstoonidel vabanevat keemilist energiat (kemos.) Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüldatsioonil. Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesiku...
aox+hape=sool+vesi aox+vesi=leelis(1,2arühm) aox+hox=sool hox+alus=sool+vesi hox+vesi=hape neut ox:NO,N2O,CO ei reag. aluse, hape, soolaga. Hape+metal=sool +H2 (vesinikust vasakul) Hape+ aox=sool+vesi Hape+alus=sool+vesi Hape+sool=hape+sool(kuitekib nõrgem hape v sade) Alus+hox=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Alus+sool=alus+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Sool+met=sool+met(met aktiivsem) Sool+hape=sool+hape(kui tekib nõrgem hape v sade) Sool+alus=sool+alus (mõlem. Lah+lah=sade) Sool+sool=sool+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Aox = aluseline oksiid Hox= happeline oksiid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
