PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-16B Kevin Suur Moodul TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Moodul RESTORANITÖÖ KORRALDUS PIDULIK KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Juhendajad: Pärnu 2019 1 SISUKORD ( Pealkiri 1, kirjasuurus 18 pt, läbiv suur täht) !Siia tee ise automaatsisukord kõige viimasena 2 MENÜÜ PÕHJENDUS Pakun kolmekäigulist romantilist õhtusöögiks eelroaks Spinati- ja brokolipüreesupp pearoaks Ahjus küpsetatud veise välisfilee, kartulipüree, punase veini kaste, blanšeeritud porgandi mix ja desserdiks Šokolaadifondant, toorjuustu ja sidrunikreemiga, vaniljejäätisega. Valisin need toidud sellepärast et need sobivad oma vahel kokku. Road sobivad noorpaaridele, kes soov...
Kõvitsa kissell 500g kõrvitsat, 0,5 klaasi vett, 2spl toiduõli, 100g suhkrut, 1l piima, näputäis vaniljet või kaneeli, 4spl kartulijahu. Kõrvits puhastada ja tükeldada, hautada vähese vee ja õliga kaane all pehmeks. Saadud mass hõõruda läbi sõela, lisada suhkur ja maitseained ning 3klaasi piima, kuumutada keemiseni, lisada siis segades 1kl piima, milles on lahustatud kartulijahu, ajada keema ja tõsta maha. Serveerida puhastatud kõrvitsa seemnetega ja jahutatud marjamahlaga.
MAGUS HOIDIS Karm kuremari 1 või rohkem kabatsokki 3 l jõhvikaid 600 g suhkrut, natuke soola Kabatsokk koorida, eemaldada viljaliha, lõigata väikesteks kuubikuteks. Lisada tükikestele pisut soola, segada, lasta veidi seista. Panna keema, mõne minuti pärast lisada jõhvikad, suhkur ja keeta kümme-viisteist minutit. Panna moos purkidesse ja sulgeda õhukindlalt. Karmilt magushapu maitsega moos sobib hästi verivorsti juurde, lihatoitude kõrvale, pannkoogi peale, tordikihtide vahele ja liha marineerimiseks.
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaa Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel või...
POOLA Poola asukoht Poola Vabariik on riik Kesk- Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola riigilipp Poola vapp Poola vaatamisväärsused Poola köök Poola toite iseloomustab hõrk maitsestamine. Toidud on sageli venepärarase nimega, ka maitse- kergelt hapu, tagasihoidlikult vürtsistatud- meenutab vene kööki. Rohkesti tarvitatakse hapukoort ja võid, toitvusele pannakse tugevasti rõhku. Supid on tavaliselt paksud, hapud ja rohke maitserohelisega. Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelunde...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri:PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2...
Kihiline haugivorm * 600 g fileeritud haugi või muud kalafileed * 2 keedetud kartulit * 1 muna või 2 munavalget * 1.5 kuni 2 tl soola * valget või musta pipart * 2 dl 10% rõõska koort Vahele: * 150 kuni 200 g külmutatud või värsket spinatit * 8 kuni 12 tk päikesekuivatatud tomateid * 1 suur kimp värsket basiilikut või peterselli **Kõik ained peavad olema külmkapikülmad! * Loputa värske spinat ja blanseeri kiiresti vees. * Loputa kohe külma veega, et spinat edasi ei küpseks. * Suru kuivaks ja haki väiksemaks. * Pane kalatükid köögikombaini, lisa sool ja peenesta. * Lisa ülejäänud ained ja sega köögikombainis seni, kuni saad ühtlase hakkmassi. * Tõsta pool segust võitatud 1,5-2-liitrisesse teflonvormi. * Laota kihiti peale basiilik, tomativiilud ja spinat. * Tõsta peale ülejäänud kalamass ja silu pealt ühtlaseks. * Küpseta 175-kraadise ahju allosas 45 minutit. * Lase ka...
Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodi Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõ Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemp rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasesr aab Clapeyroni-Clausiuse v Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kolbi 1( täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi a Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil l selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 torri võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb. Su hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve t...
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle meeldivad arvatavasti ka maasikamaitselised kommid. Tegelikult ei ole seal ühtegi tükikest maasik...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella ...
Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku.Õun,pirn,banaan,avokaado- hapustatud vees hoida. 6. Kuidas toimub avokaadol kivi eemaldamine? 7. Kuidas toimub viinamarjade eeltöötle...
Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. ...
Tuhala nõiakaev Kirjeldus Tuhala nõiakaev hakkab üle ajama suurvee ajal, kui vee vooluhulk on Tuhala jões vähemalt 5000 liitrit sekundis ja. Tuhala nõiakaev "keeb" välja kuni 100 liitrit sekundis. Kaevurakked ehitati tõenäoliselt samal ajal, kui ehitati Tuhala kool. Kaevus on pruunikas ja puhas rabavesi. Pärimuslugu Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala vallarahvalik nimetus oli Nõiavald. Asukoht Tuhala nõiakaev asub Kose vallas, Harjumaakonnas. Nõiakaevu lähedal on 11 muistset asulakohta. Huvitav teada Tuhalasse pole mõtet maja ehitada, kuna Tuhala pealolev pind võib iga hetk sisse kukkuda. Energiasammas Energiasammas on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga ke...
Röstitud küüslaugusupp kukeseentega Koostisained: 1 4 küüslauku 2 Hakitud suur sibul 3 Kimp salveid 4 500ml puljongit 5 400ml kohvikoort 6 Pool kl valget portveini 7 200g riivitud suitsujuustu 8 500g kukeseeni 9 200ml vahukoort Valmistamine: Pane küüslaugud tervelt koos kestadega 200 kraadi juures 15 minutiks ahju, kuni need muutuvad pehmeks. Lase jahtuda ning pigista sisu välja. Puhasta sibul ja haki. Prae klaasjaks koos salveiga. Seejärel pane kokku küüslaugud ja pool klaasi valget veini ning lase keema. Seejärel lisa suitsujuust ning keeda 10 minutit edasi. Püreesta ja kontrolli maitsestatust. Lõika kukeseened pikuti pooleks ja prae 2 minutit. Lisa neile vahukoor ja hauta veel 5 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Sega kukeseente segu ja püree omavahel kokku supiks. Serveerida võib krutoonide, riivitud suitsujuustu ja seemneseguga. ...
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) ...
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
2 dl piima 4 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 laimi riivitud koor 1 spl vrskelt riivitud ingverit 1 spl vanillisuhkrut 2,5 elatiinilehte 2OO g vaarikaid 1 spl tuhksuhkrut Kaunistamiseks laimiviile ja valget okolaadi 1. Kuumuta potis piim ja vahukoor, lisa suhkur ja vanillisuhkur ning lase keema tusta. 2. Kui suhkur on lahustunud, lisa riivitud laimi koor. 3. Pane elatiinilehed klma vette 5 minutiks paisuma. 4. Keera pliidil kuumust vhemaks, pane riivitud ingver teesela sisse ning aseta 2-3 minutiks potti. See annab piima-vahukoore segule rna ingveri maitse. 5. Pigista elatiinilehtedest vesi vlja ja lisa lehed potti, sega hoolsalt, et lehed lahustuksid. 6. Vala segu nelja vormi sisse ning aseta leks klmkappi. 7. Preesta vaarikad tuhksuhkruga 8. Vta panna cotta 5 minutit enne serveerimist klmkapist vlja, tmba noaga red lahti ning kummuta magustoidud taldrikule. 9. Kaunista pealt laimiviilude ja valge okolaadiga. Serveeri vaarikapreega.
Kärt, Anna, Mirjam ja Lisa Õuna-apelsinimoos Kogus Koostis- ja maitseained 2kg Õunu 1kg Apelsini 9dl suhkrut Peske õunad, koorige ja tükeldage. Peske apelsinid, koorige ning eraldage viljaliha sektoritena. (valge svamm eralda). Pange kõik potti keema, keemise ajal võite lisada apelsinikoori (lõika koore küljest valge osa ära). Seejärel keetke veel kümmekond minutit ja korjake siis apelsinikoored keedisest välja. Nüüd suruge moos läbi sõela, kuumutage veel kord ja pange siis purki. VÄIKESED PIRUKAD LEHTTAIGNAST 500g lehttainast 300g Rakvere viinereid 3 õuna 1 muna 2spl jahu kaneel ½ klaasi suhkrut küpsetupaber pintsel määrimiseks · Rulli tainas kergelt jahusel laual laiali. · Lõika osa tainast 2 cm ribadeks ja osa 10x10cm ruutudeks. · Keera ribad viineri ümber. · Lõika õun neljaks,eemalda süda ja koori.Aseta õunatükk ruudule ja lõika ruut nurkadest mööda diagonaali katki.Raput...
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud k...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADME...
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ul...
FRIKADELLI- PASTASUPP 7.KLASS 1 väike sibul 1 küüslauguküüs 1 porgand 200 g frikadelle 1 spl õli 2 kanapuljongikuubikut ½ purki purustatud tomateid 1 dl pastat (nt liblikaid) Soola, suhkurt, basiilikut Paprikapulbrit, pipart, maitserohelist 3 kl vett * puhasta ja riivi porgand jämeda riiviga, haki sibul ja küüslauk ning kuumuta neid potis õli sees. * lisa vesi, puljongikuubikud ja purustatud tomatid, lase keema, pane juurde pasta * lisa maitseained, hauta madalal kuumusel kuni toiduained on pehmed,lisa frikadellid * keeda sebi, kuni frikadellid tõusevad pinnale, tõsta pott tulelt ja lisa maitseroheline SAIAVORM pool tahket saia 50 g võid 1 kl moosi, külmutatud marju 1 dl suhkurt 1 tl vaniljesuhkurt 3 muna 11/2 kl piima * Määri ahjuvorm võiga * Lõika saiad kuubikuteks, pane saiatükid ja moos kihiti vormi * Klopi monad suhkruga lahti, lisa piim ja vala segu vormi, nii et see ulatuks pealmise s...
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina...
Nurmenukk Primula veris L. Marie Grünthal ja Martin Mägedi Iseloomulikud tunnused: · Lehed rohelised. · Juurmise kodarikuna. · Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. · Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus. · Veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. · Kõrgus 10-30 cm. · Õistaim. Levik ja ökoloogia: · Mitmeaastane. · Kuivematel kasvukohtadel (Põhja- ja Lääne-Eestis) · Õitseb mais ja juunis. Kasutus: · Millist osa tarvitada: õied, lehed, risoom, juured. · Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet, leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põ...
SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus...................................................................................
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU 6F MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Tööülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Vedelik keeb temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Ülesandeks ongi erinevate rõhkude juures keemistemperatuuride mõõtmine, et saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arv...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 07.03.2014 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on ...
· Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. · Vee üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. · Vesi on kõige levinum aine Maal · Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud organismid. · Tahkes olekus vett nimetatakse jääks, jää on kristallilise ehitusega. · Kolm neljandikku Maast on kaetud veega. · Vees elab tuhandeid taime- ja loomaliike. · Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. · 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett, vastsündinu organismis on vett 75...80%. · Vesi eraldub inimorganismist uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises. · Kogu aeg tiirleb Maad ümbritsevas atmosfääris 12 miljardit tonni vett. · Kolm neljandikku maakerast on vesi. · Vesi läheb keema 100 kraadi juures. · Kõik keemilised, füüsikalised...
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea...
*****UDMURDI RETSEPTID***** UDMURDI PEREPETSID: Tainas: 2 muna, 250 ml vett, maitse järgi soola, 2,5 dl rukkijahu ja 2,5 nisujahu. Täidis: 500 g keedetud sealiha ja 300 g kapsast, 100 g hakitud rohelist sibulat, 100-250 g sealiha keeduleent, 6-10 muna. Valmistamine: Veeretada jahust, munast, veest ja soolast kuulikesed, rullida need õhukeseks ja vormida korvikesed. Keedetud sealiha ja tükeldatud kapsas ajada läbi hakklihamasina, lisada sibul ja sealiha, keeduleem ning munad. Segada korralikult läbi. Kanda täidis lusikaga korvikestesse. Seejärel lähevad perepetsid ahju. Küpsevad 15-20 minutit kuumusel 200 kraadi. Ahjust tulnud perepetsidele määritakse sulavõid. ************************************** ÕUNAKOMPOTT LODJAPUUMARJADEGA: Viilutada 5 õuna, panna veega täidetud potti ja lasta keema. Lisada peotäis lodjapuumarju, pool ...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul. Prae porgand ja sibul vähese õliga pannil kuldseks. Kui puljong on valmis, tõsta sealt kondid välja ja kurna puljong. Nii väldid pipraterade ja loorberi sattumist valmis supi sisse. Koori ja haki kartulid kuubikuks. Lisa puljongisse. Lisa puljongile ka praetud sibula-porgandi segu ning hapukapsas. Puhasta kondid lihast ja lisa supile ka liha. ...
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja ...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina. Kasta lihatükid tainasse, küpseta kuumas õlis kuldpruuniks ning nõruta majapidamsipaberil liigsest õlist. Kui kogu liha on praetud, lase kaste uuesti keema. Pane juurde köögiviljad ja ananassikuubikud ning keeda 23 minutit, nii et viljad jäävad al dente. Lisa lihatükid ja veega segatud maisi...
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindp...
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-harapu...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Kokk Kalle Kuusk KOLMEKÄIGULINE PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Kuressaare 2013 SISUKORD 2 MENÜÜ Eelroog Peedipüreesupp piimavahuga (punane sibul, kartul, köögiviljapuljong, rõõsk koor, tüümian, basiilik, äädikas) Pearoog Mee ja tähtanisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamellkastmega (sidrun, apelsinimahl, küüslauk, basiilik) Dessert Creme brülee maasika-mündisalsaga (muna, rõõskoor, vanilljekaun, maasikaliköör) Joogiso...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda e...
Jevgeni oneging Jevgeni Onegin oli mees, kes arvas, et lahe on olla vaba ning kohustusteta. Teha karjääri ja tegevusrikast elu elada. Tal ei tulnud nooruspõlves pähegi ennast kellegiga siduda. Ta arvas, et parem on ikka ennast ühest voodist teise vedada. Mees veedab oma lõbusad päevad Leningradi kõrgseltskonnas nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis talle seni huvi pakkunud oli. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest! Onegini õnneks on suremas tema mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Mõisas elades saab ta tuttavaks noormehega, kes kannab nime Lenski, mees kes juba noorest east peale armastab Olgat. Samal ajal on Oneginisse armunud pisut noorevõitu Tatjana kes, oma hingepõhjast kirjutatud kirjaga oma armastust Onegini vastu avaldab. Onegin aga kardab noorele ja väetikesele h...
AURUMASIN Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potensiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema mõnd kütust (peamiselt kivisütt) koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud aur surub kolbi tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, niiet aur kondenseerub. Esimese aurumasina konstrueeris sotlasest insener James Watt 1784.aastal. See tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. Asi sai alguse sellest, et tal tuli mõte, et kui anumal, milles keeb vesi, oleks vaid üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasitagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masin...
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid ...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Turkebab Praktikant: Alina Ivanova 4PKOE Juhendaja ettevõtes: Amita Kulina Juhendaja koolis: S.Aleksejeva Jõvi 2011 1. Sissejuhatus Antud peatükis tuuakse väja praktika eesmärk, periood ning praktikaettevõte iseloomustus. Praktika eesmärgiks oli anda praktikandile juurde rohkem teadmisi ja kogemusi ning teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest. 2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus Praktika kestis mul 3 nädalat Turkebabis. Praktika algas 5.08-25.08.2013, erineva kella ajal. Ettevõttepraktika toimus mul Turkebabis. Turkebab asub Tallinnas kaubamaja 6. Seal töötab kaks töötajat: Triinu kokk-teenindaja ja juhendaja Amita Kulina. Turkebabis valmistati toitu kohapeale. Turkebabisse mahub 20 inimest. 3. Praktika sisu ja töö osa 5.08 oli prakt...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6. Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud s...
Kuressaare Ametikool Toitlustusteenindus Koka eksam Gristi Adrat PIDULIK ÖHTUSÖÖK Aruanne Kuressaare 2012 SISUKORD Menüü........................................................................................................................................................ 3 Menüü põhjendus.......................................................................................................................................4 Toitude kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid ..................................................................................6 Töögraafik..................................................................................................................................................7 TOIDU KALORSUS....................................................................
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
