OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala ol...
Kultuuriteooria. Margaret Sarv 1. Kultuuri mõiste ei hõlma näiteks: taevakehade asetust. Kuigi tähtedele ja kuule jt taevakehadele antakse tähendus läbi kultuuri, siis taevakehad ise eksisteerivad kultuuriväliselt. füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nä...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. ...
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE TEADUSKOND Iseseisev töö "Mida tähendab üldõpetus lasteaias ja kuidas seda rakendada?" TALLINN 2009 Käisi pedagoogilised vaated. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust.[] Käisi arvates pedagoogikas peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juht- nö...
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega ...
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tem...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab üm...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset n...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS 1. Kasvukeskkond Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks. Tal oli ka oma lemmikloom kass, keda ta väga armastas. Kahjuks purunes noore pere kooselu ning peale lahutust kolis ema poisiga teise linna korterisse elama. Korteris on kaks pisikest tuba ja ruumi vähe. Steven pidi ka loobuma oma lemmikloomast. Ema tegeleb poisi kasvatamisega üksi kuigi ta elab juba uue elukaaslasega. Oma isaga kohtub Steven harva, sest ka isal on uus pere j...
Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
1 slaid Sissejuhatus 2 slaid Ajaloost Johann Friedrich Oberlin 18. saj. Asutatud näputöökool Pastor, kes lõi näputöökooli. Seda lasteasutust külastasid 2-6aastased lapsed, kes õppisid seal prantuse keelt, tutvusit ümbritseva eluga ja said kehalist ettevalmistust. Theodor Fliedner 19. saj. Asutatud diakooniline õppeasutus Õppeasutus, kust said koolitust õpetajad, kes asusid peale lõpetamist juhtima paljusid väikelaste asutusi. Pidas väikelaste jaoks oluliseks kindlat päevakava ja religioosset õpetust. Väikelaste hooldusasutuste kiire kasv 19. saj. 1845a oli Berliinis 29 asutust 3635 lapsele vanuses 2-6 aastat. 3 slaid Friedrich Wilhelm August Fröbel (1782-1852) Pühendunud väikelastekasvatusele oli ise Sveitsis kasvatusasutuse juhataja, kuid pöördus Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli m...
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapul...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........
Tallinn Ülikool TEGURID, MIS MÕJUTAVAD VALUTUNNETUST Referaat Tallinn, 2011 SISSEJUHATUS Valu omab meditsiiniliselt olulist tähtsust. Valu sümptom mille tundmisel inimene kõige tõenäolisemalt hakkab ravi otsima. Kahjuks pole valu ja haigus alati seotud. Nt seos valu ja vähkkasvaja, eriti viimase algstaadiumis, kus inimene valu võib olla üldse ei tunneta. Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress, pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga. Töös toon välja tegurid, mis mõjutavad valu tunnetust erinevatel inimestel ja kuidas on valu kogemus seotud uksumuste, väärtuste, soo ja keskkonnaga, kus inimene on ...
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. ...
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo Kallas Tallinn 2015 Sisukor 1 Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred.................................................................................................................
evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Evolutsioonilise arengu üldised põhimõtted Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolu...
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofre...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub. Turbaaed on spetsiaalne i...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute l...
Saaremaa Ühisgümnaasium KOHV Referaat Autor: Kaur Lepik 9B Juhendaja: Indrek Peil Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Kohv - see tuntud jook on inimesete poolt armastatud juba aastasadu. Ma valisingi selle teema, kuna see on väga tavapärane ja puutume kokku sellega tihti. Kohvi hakati jooma maitse pärast, ning hiljem märgati, et sellel on ergutav toime. Algselt oli kohv luksuskaubana kättesaadav ainult rikkamatele inimestele, aga nüüdseks on see igapäevaseks muutunud. Tänapäeva maailmas on pea igalpool kohvikud, kohvipoed ja kohviautomaadid. Kohvi joomise kultuur on levinud üle maailma, kohvi joomine on paljudele igapäeva elu osa ja selles pole midagi ebatavalist. Kohvitootmine on arvestatav majandusharu ja mõne piirkonna põhiline sissetulekuallikas, näiteks Brasiilias, Kolumbias jne. Kohvi on meie tervisele ühelt poolt kasulik, teiselt poolt kahjulik. See on ...
Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu n...
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida ne...
Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumise erinevad vormid. Harjumus-ja impulsihäired- F63 (RHK-10, TÜ:1995 ) · Kategooria sisaldab käitumishäireid, mida mujal ei klassifitseerita · Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve · Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid · Häirete põhjused on ebaselged ning nad on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu · Tavakohaselt on alajaotusest välja jäetud uimastite liigtarvitamine (F10-19) ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired. Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud se...
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme järgivale teele tagasi aidata. Käesoleva essee eesmärgiks on arutleda teemal, kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandikud suudavad sotsialiseeruda ühiskonda. Oma aru...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad......................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümaru...
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. ...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Tem...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND.................
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad...
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimen...
Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 ...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
