Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene siin maailmas on kord oma elu jooksul viha tundnud. Selle viha põhjustavad inimeste erinevad arusaamad maailmast ja ühiskonnast, mille on kujundanud nende kodune kasvatus ja keskkond, kus nad elavad. Tihtipeale ei suuda inimesed aktsepteerida, et ka teistel võivad olla teistsugused arvamused ning nad leiavad, et nende põhimõtted ja seisukohad ongi just kõige õigemad. Arvamuste lahknemisel tekivadki huvide konfliktid. Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda. Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm? Homoseksualism...
KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE · Igas koolis psühholoog · Rohkem kooli poolt pakutavaid tegevusi · Huvialaringid · Vanema õpilase tähelepanu noorematele · Rohkem sekkumist KASUTATUD MATERJAL · http://www.valgam...
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Tee...
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorho...
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT ...
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Väärtused ja motivatsioon Õpimotivatsioon Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub: Mida tehakse Kui palju ja püsivalt pingutatakse Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks? Võimed Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine/teiste abi Püsiv(ajutine Seesmine/välimine Kontrollitav/kontrollimatu Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et.. Teda on hästi õpetatud Ta pingutab Ta on võimekas Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad Kui laps ise usub, e...
Arvamus Emile Jean-Jacques Rousseau Algul, kui lugema hakkasin, sain tõelise pettumuse osaliseks. Ma kujutasin ette, et raamat koosneb sündmustest ja ehtsatest näidetest, on huvitav ning kaasahaarav, kuid esimesed leheküljed sisaldasid ainult autori põhimõtteid kasvatusest. Hiljem tuli neid elavaid näiteid ka, kuid selleks hetkeks oli teos juba huvitavaks muutunud ning pani iga asja üle järele mõtlema. Järgnevas soovingi analüüsida seisukohti, millaga nõustun ja millele parema meelega vastu vaidleksin. Ma olen täielikult selle poolt et täiskasvanu peab lapsele olema eeskujuks ning poisse ja tüdrukuid tuleks kasvatada erinevalt, sest kuigi nad on ühtmoodi inimesed, on nad erinevad nii soo-omaduste, kui ka karakteri poolest. Samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et kogu naise kasvatus peab suhtuma mehesse. N...
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
Sealiha Maksim Šušarov Sigalsed • Sigalased on sõraliste seltsi kuuluv sugukond. Lisaks arvukatele väljasurnud liikidele kuulub sigalaste sekka kuni 16 praegu elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigade...
(Niguliste kirik) 1230 (Kirik rajati algkujul 1230. aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. ...
Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7682300 km Rahvaarv. 19,5 miljonit Riigikeel: Inglis keel Rahaühik: Dollar Pikim jõgi: Murray Darlins Suurim järv: Eyre 9690km Maavarad: Kuld,vask, Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 k...
Sappho naine ja luuletaja Elulugu Luuletaja sünniaeg jääb vahemikku 630-612 eKr ning surma ajaks dateeritakse 570 eKr. Sündis Lesbose saarel Väike-Aasia rannikul. Rajas üliklikku päritolu tütarlaste ringi Õpetas aristokraatlike kombeid, luulet, tantsu ning muusikat. Lesbose saarel oli kasvatus vabamas vormis. Lesbose saarelt pärineb mõiste lesbism ehk sapfism, mida seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel. Teda imetleti väga ning selle auks vermiti tema pilt saare rahadele. Looming Kirjutas kokku 12 000 värssi, millest on säilinud vaid 193 fragmenti. Ainuke tervikuna säilinud luuletus, mis on ühtlasi ka ta esimene luuletus, kannab nime "Palve Aphroditele". Sappho vastandas armastuse meestemaailmasõjalistele väärtustele. Ta on kirjutanud ka palju pulmalaule ning hümne. Sappho stroof koosneb 3 üksteistsilbikust ja neile järgnevast adoneusest. Kokkuvõte Äärmiselt täh...
ÕPIÕUE PLAAN Minu kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus (taimede sümbioos: see...
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendi...
KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomu...
Jean Jacques Rousseau (17121778) Meeldejääv elust Teosed · Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) · ,,Kas teaduste ja kunstide edu on Genfis, hiljem kolis Pariisi. Ema suri soodustanud kõlbluse paranemist?" sünnitusel, isa jättis maha. · "Üksildase uitaja mõtisklused; · Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, pü...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Haridus kui vahend eesmärgi saavutamiseks Referaat-essee Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Haridus - eesmärk või vahend.......................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:......................................................................................................6 Sissejuha...
Elämä kylmän sodan aikana 1947-1991 Virossa (kirjoitettu haastattelun vastausten perusteella) Haastattelin minun isää ja äitiä. Isäni on syntynyt vuonna 1965 ja hän kertoo vuosista 1970 1991. Äitini syntyi vuonna 1969 ja hän kertoo vuosista 1975 -1991 (Viro Neuvostoliiton alla). 1947- 1991 Virossa ei ollut omaa järjestelmää, eikä mitään omaa. Maa oli täysin Neuvostoliiton hallituksen alla. Neuvostoliitto järjesti kaikkia maan asioita. Silloin kaikki kävivät töissä, mutta rahaa maksettiin niin vähän, että sitä ei jäänut koskaan yli, siksi kaikki ihmiset olivät iloisia jo pienistä asioista. Kasvatus: Lasten kasvatus muistuti nykyaikaista armeijaa. Lasten oli pakko käydä päiväkodissa. Kaikkia ongelmia lasten kanssa ratkaisettiin pelottamisella, esimmerkiksi aikuiset pelottivat pieniä lapsia, että ne eivät pääsee kotiin, jos he eivät syö kaikkea, mitä on lautasella. Päiväkodissä oli pakko opettella runoa ...
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese va...
Sappho Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630-612, surmaajaks dateeritakse 570 eKr, kuigi see pole päris kindel. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene, mis on Lesbose linnad. Enamik ta kirjatööst on hävinenud, kuid ta maine on säilinud. Biograafia Arvatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleisi tütar ning tal oli kolm venda. Sapphos oli ilmselt abielus. On ka leitud tõendeid, et tal võis olla tütar Kleis, kellele Sappho mitmeid luuletusi pühendas. Sappho rajas Mytileneses tütarlasteringi, kus õpetas tüdrukutele kombeid ja kodumajapidamist. Ehkki Vana-Kreekas ei olnud kombeks tüdrukuid harida, siis Lesbose saarel oli neidude kasvatus vabamas vormis. Seega arvatakse, et tütarlasteringis võis Sappho õpetada ka kehalise naudingu võtteid. Looming Oletatakse, et Sappho kirjutas umbes 12 000 värssi, neist säil...
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüh...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kii...
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPm...
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Kõik teed viivad Rooma-Augustus rajas Roomas teedevõrgu. Kõik teed said alguse kuldsest miilipostist, mille ta keset Rooma linna paigutas. 753.a.eKr- Rajati Rooma linn....
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on k...
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigu...
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma l...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
Matemaatika Koduülesanne Aritmeetiline keskmine Maximilian Sokolov 17.04.2015 Ülesanne: Jõhvi Gümnaasiumi 5 a klassi õpilase I ja II veerandi õppeainete hinded olid järgmised: Õppeaine I veerand II veerand 1 Eesti keel 4 4 2 Kirjandus 5 5 3 Inglise keel 5 5 4 Saksa keel 5 5 5 Matemaatika 5 5 6 Loodusõpetus 5 ...
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arend...
Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks...
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil Näiteks: trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maksiseelikud, platvormikingad, helesinised kulunud teksad/ teksajakid, pärlitest punutud käenöörikesed, ruudulised särgid, ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott jne WOODSTOCKI MUUSIKAFESTIVAL "Woodstock polnud l...
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toe...
Karl V poja Felipe II valitsusaega, alates 1556. aastast kuni tema surmani aastal 1598, peetakse kahtlematult keskaja Hispaania hiilgeajaks. Felipe II valitsusala hõlmas alates 1580. aastast kogu Pürenee poolsaart: Portugali, Aragoni, Sitsiiliat ja Kastiiliat. Lisaks päris ta oma isalt veel ka Burgundia ja Milano hertsogi tiitlid. Abielu kaudu Mary Tudoriga kuulus talle vahepeal veel mitmeid tiitleid, siin hulgas ka Inglismaa ja Iirimaa kuninga tiitel. See oli aeg, mil Hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks, riigi riietus ja kombed said maailmamoeks ning elu selles õitses. Samal ajal oli Felipe II aga üsna kinnine ja suhteliselt ebameeldiva iseloomuga inimene ning on kohati lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia. Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidud...
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli näh...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
HIPID Karoliina Hanga 11.S HIPID • Olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal •Mahajäetud sõjaväekasarmu •Tuntumaid paiku WOODSTOCKI FESTIVAL • 150 000 hipit • Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja ...
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
