TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö Sagedusmodulaator aines IRO0050 Infoedastusseadmed ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Sagedusmodulaator ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 07.10.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Tatjana Kalinina Töö tehtud 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja...
Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist n...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Antenni sisendtakistuse määramine" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooli...
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik T...
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD................................................................................................................. 5 2.1 TIITELLEHT ....................................................................................................... 5 2.2 SISUKORD.......................................................................................................... 5 2.3 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keer...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö aines: IRT0100 Kommunikatsioonivõrkude struktuurid ja teenused ARUANNE Täitja: Ruslan Karpovits 050829 IATM Juhendaja: Indrek Rokk Töö tehtud: 11.11.2008 Aruanne esitatud:20.11.2008 Aruanne tagastatud:............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2008 PBX ...
TÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö ülesehitus (struktuur) kujuneb lõplikult kirjutamise ajal. Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peav...
REFERAADI PEALKIRI Autor [Nimi] [Juhendaja nimi] [Klass] [Kuupäev] 6 KAVA PEALKIRI Sissejuhatus I. Esimene alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 1. Üksikasjalikum teave B. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 2. Üksikasjalikum teave 3. Teine alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 4. Üksikasjalikum teave 5. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 6. Üksikasjalikum teave 7. Kolmas alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 8. Üksikasjalikum teave 9. Teine lühikirjeldus alateema kohta ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. ...
Mis on uurimustöö? Uurimstöö on uurimuslik protsessi kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused,milleni töö käigus jõuti. Uurimus on ilmunud või kirjalik valmiskujul uurimustöö. Uurimus on ● Kahe nähtuse vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Uurimustöö on kirjutatud lugejale, see annab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse teistele teatavaks teha. Uurimus on: ● Kirjeldav uurimus ● Kahe nähtuste vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Referaat On kellegi teise seisukohtade esitamine, sisu kokkuvõte või ülevaade mingist teisest töödest Ei tohi olla plagiaat- kellegi töö maha kirjutamine allikale viitamata Peab näitama õpilase iseseisva mõtemis võimet, analüüsi oskust. Lisada oma arvamus autori teksti kohta, Näidisreferaat ...
ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm....
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 12.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud või...
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Ees ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja Tartu 2011
TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Kristjan Harkman ELEKTROTEHNIKA Iseseisev töö Juhendaja Jaan Peetso Tartu 2014
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Laansoo 8.t klass KAMPSUNI KUDUMINE loovtöö Juhendaja: Kadi Inno Rakvere 2013
Pärnu Hansagümnaasium Õpilase Nimi xx. a klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: J. Nimi Pärnu 20xx
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
Räpina Ühisgümnaasium Nimi PEALKIRI Referaat Juhendaja: Nimi Räpina 2012 SISUKORD 2 LOOMING KOKKUVÕTE 4 KASUTATUD KIRJANDUS
Ermo Kungla GEODEESIA VÄLISPRAKTIKA ARUANNE Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: lektor Raivo Ranne Tallinn 2020
Heimtali Põhikool Energiajookide mõju ja tarbitavus Koostajad: Jane Õunap ja Laura Miller Juhendaja: Aivi Õunap 2016
Kadri Sigur TEKSTIILKIUD LABORITÖÖD Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2013
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Nimi perekonnanimi XI klass REALISM VÄLISKIRJANDUSES Kirjanduse õpimapp Juhendaja õpetaja nimi linn 2009
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Kaunite käte nimel Referaat Juhendaja: Marella Kakkum Kuressaare 2017
Uurimistöö Hüpotees: Metoodika: Töö liik: Terminoloogia: Materjalid: 1. 2. 3. 4. Ajakava: Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi: Amet: Töökoht: (allkiri)
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Madis Oro 11. klass 5. ja 9. klasside nutitelefonide kasutustavad Uurimistöö Juhendaja Mai Teetlok Kohtla-Järve 2019
Mihkel Kask Kuusalu valla paekivi REFERAAT-ESSEE Õppeaines: Paekursus Ehitusteaduskond Õpperühm: EI31 Juhendaja: lektor Julija Šommet Esitamiskuupäev: ……………… Üliõpilase allkiri: ……………… Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Minu kodukoha omavalitsuse ametlikud ja mitteametlikud sümbolid Albu vald Juhendaja: Margit Veskimäe Paide 2016 Albu valla vapp
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 1 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Kunstiteraapiate osakond Katrin Tomberg-Tohter Kodutöö aines ,,Visuaalkunstiteraapia meetodid ja tehnikad". Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad Juhendaja: õppejõud Ka-Liis Gramakovski Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 2 1. Sissejuhatus Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: · Kahemõõtmelised - joonistamine, maalimine, kollaazi valmistamine(võib olla ka kolmemõõtmeline). · Kolmemõõtmelised - voltimine, skulptuurid, savitööd, maskid, nukud. · Kolmemõõtmelised liikuvad pildid - kaasaegset visualiseerimistehnikat kasutavad tehnikad (nt. videod, k...
Kuressaare Gümnaasium CLAUDE LORRAIN Referaat Koostaja: Marilis Nõmm 11.c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esime...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
Põltsamaa Ametikool Nimi E1 E2 esimene praktika PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: Nimi Kaarlimõisa 2013 Sisukord 1. Leping.................................................................................................................................3 2. Praktika programm.............................................................................................................4 3. Hindamisleht......................................................................................................................5 4. Sissejuhatus .......................................................................................................................6 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal.............................................................7 6. Praktika sisu .......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
