Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
ITAALIA VALITSUS- Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust. MIDA Subjektiivsed tundmused on tõetunnetamisel tähtsamad, kui usk mingisse TUNNISTAVAD ideoloogiasse või objektiivsetesse tõsiasjadesse. Siiski varjutab kiriklik ITAALLASED ideoloogia peaaegu kõiki asjatoimetusi. Vaid kõrgharidusega itaallasel on TÕENDIKS kombeks oma väidete toetuseks fakte tuua. MILLEST Üksikisik vastutab oma otsuste eest, aga tihtilugu oodatakse, et ta alluks ka LÄHTUTAKSE perekon...
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gr...
Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik ...
Vanad kultuurrahvas Monday, September 15, 2008 1:12 PM Egiptus Mesopotaamia India Hiina Araabia Mehhiko Vana-Kreeka ja Rooma kultuur 1. Arhailine Vanal ajal omastati muusikale imep2rast v6luj6udu. Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika ...
Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel Maailmasõja järellainetusedmesed Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fasism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad. Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus...
Ettevõtlus – Pereettevõtlus Mai Schults Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž 2016 Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes ...
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
Mili Aleksejevits Balakirev Mili Aleksejevits Balakirev sündis 2. jaanuaril 1837ndal aastal Novgorodis ja suri 29.ndal mail 1910 Peterburis. Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka...
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopa...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
Põhja-Aafrika rahvastik ja usundid. 7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablaste...
Kunstiajalugu 1. Madalmaade kunsti eripära 1) Rohkem linnakodanike teenistuses (tellijad jõukad linlased) 2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koo...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant....
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Kaubandus Lääne- Euroopas peale teist maailmasõda Koostajad: Raido Seppa, Elli Jäger, Heleen Välba 01.11.2015 LVRKK II maailmasõda 1939-1945 Olukord maailmas peale sõja lõppu • Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit) Lääne- Euroopa riigid • Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väl...
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks...
AUSTRIA Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism...........
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste s...
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Semiootika ja eetika Referaat Liis Ventsel 12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgi...
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette End...
NOODIKIRJA TEKE Kõigis ajaloolistes kultuurmaades on olnud olemas märkide süsteem Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori k...
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just...
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maits...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
