LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Kõ 2st 2 ,,ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA ,, Isiksusepsühholoogia Referaat Juhendaja : Mõdriku 2010 Isiksuse profiil NEO PI mudeli järgi Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka ...
Laiskus ja aktiivsus Austatud kuulajad, iga inimene on oma elu jooksul kogenud eluetappe kus avaldub nii tema laiskus kui ka aktiivsus. Meie seas leidub mõlema iseloomujoone omajaid. Kuid mis on laiskuse ning aktiivsuse negatiivsed ja positiivsed küljed. Laisavõitu inimestel kipuvad kohustused üle pea kuhjuma, kuna nad põikavad nendest kohe kõrvale. Tõenäoliselt ei saavuta laisad isiksused elus kunagi edu ja laiskus võib olla see, mis neid tagasi hoiab. Inimesed ei saa nende abile loota, kuna tõenäoliselt ei püsi neil midagi meeles. Sa pead olema aktiivne ja kinni haarama kõikidest võimalustest, mida elu sulle pakub. Nõnda tagad selle, et ei lase ühelgi suurepärasel võimalusel oma elus raisku minna ning inimesed hakkavad märkama milline kaunis isiksus sa oled. Paljudele meeldib vaadata, kui keegi teine püüdleb enda unistuste poole, saavutades selle mille üle ta on uhke. Aktiivse inimesena tulevad pal...
Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED EI TEA EI TEA Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele.
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kuts...
Indiviidi arengulugu "Hamlet" Teoses esinev Hamlet oli noor, tal esines palju uusi kogemusi ja probleeme, mis vajasid lahendamist seoses tema arenguga. Hamleti elus tulid teoses esile paljud saatuslikud pöördemomendid, mis vormisid Hamleti selliseks, nagu me nägime teda teose lõpus. Hamletil tekkis seoses oma isa surmaga umbusaldus naissoo vastu, kuna tema ema järsk abiellumine uue mehega pani Hamleti emast halvasti mõtlema. Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise ...
Hirm olla mina ise Inimene on aegade algusest mõtisklenud selle üle, mis on tema olemise põhjus. Küllap on igaüks vähemalt korra mõeldud, kes ma olen ja miks ma olen. Need küsimused toovad esile keerulise diskussiooni iseendaga ning nõuavad sügavat enesesse vaatamist. Ma kardan asju, mis on keerulised või raskesti saavutatavad, seetõttu väldin iga päev väga meisterlikult neile küsimustele vastuste leidmist. Iseendaks jäämine on keeruline, sest kõigepealt peab välja selgitama, kes see 'mina' ikkagi on. Tuleb märgata erinevust olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need...
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spo...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mit...
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõ...
ISELOOM JA ISIKSUS ,,Peaaegu kõik mehed suudavad ebaõnne taluda, aga kui tahavad mehe iseloomu proovile panna, siis anna talle võimu." Abraham Lincoln ,,Kui Sul on maailmale midagi tõeliselt väärtuslikku anda, siis avaldub see Sinu isiksuse väljandamise teel. See on ainuke teavalikkuse säde, mis paneb Su käima ja muudab Su kõikidest teistest elusolenditest erinevaks." Bruce Barton ,,Kõigepealt leia mees iseendast, kui tahad teistes mehisust äratada." Amos Bronson Alcott ,,Leediks nimetatakse seda, kes ei näita oma aluspesu kunagi tahtmatult." Lillian Day ,,Ärgem öelgem, et iga mees on oma saatuse sepp. Öelgem, et iga mees on oma iseloomu ...
Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos...
Pablo Picasso Kunstiajalugu 2011 Tallinn Sisukord Tallinn..................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Biograafia ............................................................................................................................... 4 Perioodid................................................................................................................................. 5 Kokkuvõte............................................................................................................................. 11 Kasutat...
17.12.15 1 14. TUDENGIST INSENERIKS 14.1. Esimesed päevad Vaatamata sellele, et värskelt diplomi saanud tavaliselt on kindlad, et nad on hästi ettevalmistatud iseseisvaks tööks, esimesed päevad ja kuud pole sugugi nii lihtsad. Seda protsessi sageli nimetatakse – sisenemine reaalmaailma. Täiskoormusega inseneri töö on väga erinev tudengi õppimisest. Paljud märgivad, et ajakava muutub rohkem kriitilisemaks. Tudengipõlves ajakava oli rangelt reglementeeritud teiste poolt (millal loeng, millal mingi seminar, millal mingi referaadi või arvestuse tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida). 17.12.15 2 Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende tähtajad peab insener ise omale määrama. Projekt võib kesta aasta või isegi mitu ja mõnes firmas keegi sind vahepeal ei kontrolli. Paljudes firmades uuel...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus..................................
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavus...
Isiksuse lõhestumise traagika ,,Me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib end igaüks ise." H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema ...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest. Alguses ei saatnud teda edu – kõik läks edasi endist viisi ja pöörased mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtete...
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka soo...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU EDU VALEM: Võimed Motivatsioon Võimalus Ebaedu põhilise...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine. Kui vundament on paigas, saab maja ehitamises järgmise sammu juurde minna. Haridusega, nii nagu ka seinade ehitamisega, peab väga kannatlik ol...
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMI...
Peamine on jääda iseendaks. Maailmas on miljardeid inimesi, kõik on väga erinevad ning igal ühel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Vaatamata sellele, et igaüks on omamoodi isiksus, kipuvad inimesed seda peitma ning näitavad ennast teisiti, kui nad tegelikult on. Me kohtame elus väga palju erinevaid inimesi, mis saaks siis kui kõik need inimesed sarnaneksid üksteisele. Kui poleks igaühel oma naer, stiil, maailmavaade ja muu tunnustav, poleks seda mis teeks meid eriliseks ning meeldejäävaks. Kõik tunduks halli massina, mis muudaks päeva veelgi igavamaks. Seepärast on väga tähtis, kui sul on olemas oma enda tunnusmärk, see mis muudab su eriliseks, ning jätab su kellegi mõttesse pikkaks ajaks. Igaühte armastatakse selle eest, et ta on keegi ning keegi selline, kes pole nagu kõik. Inimesed armastavad isiksust, mitte jäljendit. Kindlasti ei saa öelda, et me kõik oleme ideaalsed ning ei vaja muutusi, keegi pole täiuslik, igal üh...
WILLIAMSI SÜNDROOM Merilin Henga O13-007 MIS ON WILLIAMSI SÜNDROOM? Põhjustab deletsioon 7.kromosoomi pikas õlas Deleteeritud piirkond hõlmab endas rohkem kui 25 geeni 1:10000 sünni kohta Sündroomi ei pruugi olla esinenud suguvõsa ajaloos 50% võimalus, et Williamsi sündroomiga inimene võib kanda sündroomi edasi oma lapsele SÜMPTOMID Williamsi sündroomiga lastel on sageli sarnased näojooned. Väike nina Pikk vagu nina ja ülahuule vahel Suur suu, hambad asuvad laiemalt Paksud huuled Väike lõug Vaimne alaareng Südamerikked Ülitundlikud helide suhtes ISIKSUS Väga sõbralik isiksus Meeldib suhelda ning nad on suhtlemises vastupandamatult armsad Unikaalne oskus end sõnades väljendada Tavaliselt ei pelga võõraid Aktiivsed looma suhteid nii täiskasvanute kui ka lastega ARENG Suuremal osal WS isikutel esineb vaimse ...
Hamleti iseloomustus Hamlet on Shakespeari vaieldamatult kuulsaim näidend, mis on kirjutatud aastail 1600-1602, aluseks on võetud Taani kroonika. Peategelaseks on näidendi huvitavaim isiksus Hamlet. Hamlet on üliõpilane, kes äsja kaotas oma isa, Taanimaa kuninga. Hamleti heaks iseloomuomaduseks on luulelisus. Ta oskas sõnu ritta seada ja pani Ophelia endasse armuma. Hamlet oli varem tegelenud ka näitlemisega. Selle tõttu austab ja armastab ta näitlejaid väga. Hamlet oli kindlate eesmärkidega mees. Peamine neist oli kättemaks Claudiusele, viimane tappis tema isa. Hamlet on väga kindlameelne mees. Ta püüab kõigest väest eesmärgid lõpuni viia. Tal on kindel elupõhimõte - kes pole 100% tema poolt, on tema vastu. Võiks öelda, et kahtlemine on Hamleti hea iseloomuomadus, sest ei tohi teha asju läbimõtlematult ja uisa-päisa. Ta kahtles kõiges ja kõigis, ka oma armastatud Ophelias. Hamlet kahtles selles, kas ne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
