Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
Intelligentsus Intelligentsust peetakse tänapäevases lääne ühiskonnas üheks inimese olulisimaks omaduseks. Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga pal...
Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................................................4 Viited.............................................................................................................................5 Intelligentsus Intelligentsus on üldi...
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab: parandada suhteid; muutuda paremaks suhtlejaks; tõsta oma empaatiavõimet; käituda ausalt; päl...
Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test......
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika m...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saa...
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmne...
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?..........................................................6 Kuidas endas emotsionaalset intelligentsust arendada?.................................................6 Vägivallatu suhtlemine.......................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman.............................................................................................................4 Särava suhtlemise eelised..............................................................................................6 Käehoidmise tähtsus......................................................................................................7 Ohtlikud suhted................................
Praeguseni, enamused juhatajad on aksepteerinud et emotsionaalne intelligentsus on sama oluline nagu IQ'st indviduaalse tõhususeni. Aga palju tähtsat tööd organisatsioonides on tehtud tiimides. Uued otsingud näitavad, kuidas emotsionaalne intelligentsus gruppides toimib ja kuidas seda saavutada. Kui juhatajad esmalt kuulsid emotsionaalse intelligentsi mõistest 1990ndatel, skaala langes kurjategijate silmis. Põhi sõnum, mis on tõhus organistatsioonides peaks olema sama palju eq kui iq, sügavalt resoneerides see oli miski mida inimesed teatsid varaste julgustes aga ei olnud kunagi end nii hästi väljendanud. Kõige tähtsam idee on potensiaalselt positiivsele viimine. Selle asemel et kätega kinni jääda nad on jaganud, et inimesed saaksid teha samme et täiustada emotsionaalset intelligentsi ja teha ennast rohkem effektiivsemaks tõõl ja isiklikus elus. Muidugi, emotsionaalse intelligentsuse mõistel oli tugev mõju. Ainus probleem siiani on ol...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt". Noorest east peale suhtumine võib muuta meie edukuse taset kindel tu...
Võimed Mihkel K 11.R Multiintelligentsuse teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. ...
Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks ki...
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema tutvusringkond erinev teistest lastest, ta ei puutu nii palju kokku välismaailmaga ja tema areng on aeglasem...
Kõrgem ja madalam tee Goleman tõi välja kaks teed, mille kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab. Madalam tee töötab selleks, et meid kaitsta. Võib öelda, et madalam tee on emotsiooniderohke, kõrgem tee seevastu jahedalt ratsionaalne. Kõrgem tee töötab teadliku kontrolli all, nõuab pingutust ja teadlikku tahet ning liigub aeglasemalt. Selleks ajaks kui madalam tee on juba läbi käidud, ei...
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil se...
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. ...
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
Kontrolltöö: vaimsed võimed - 1 katse Esita 1.R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Õige 2. Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Õige 3. Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline aren...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Mida on vaja õigeks hoiakuks?............................................................................................3 Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused?...................................................... 3 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua............................................................................. 4 Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus..................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 Kasutatud infoallikad................................................
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on se...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustöö...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada laus...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
