Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
Liikumisseadused 1. Mida sõnastas Newton? Newton sõnastas dünaamikaseadused 2. Mis on dünaamika? dünaamika uurib liikumisnähtusi või nende põhjusi 3. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või mõjude tasakaalus on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 4. Newtoni II seadus:(valem) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m 5. Newtoni IIIseadus:(valem) Kaks keha mõjutavad üksteist vastastikmõjudega,mis on vastassuunalised.F=F 6. Mis on inerts? keha tahab säilitada oma liikumissuuna muutumatuna
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6...
Füüsika Kordamisküsimused 1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastu...
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, m...
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Märkus. Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. ...
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
Newtoni 1 seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, kui miski keha olekut ei sega. Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikm...
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on va...
Mehhaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Igasugune liikumine on suhteline, st., et kui ühe keha suhtes võib keha liikuda, siis teise keha suhtes võib ta paigal olla. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Keha liikumise trajektoor on suhteline, st., et erinevate kehade suhtes võib trajektoori kuju olla erinev. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul, tähiseks on s, ühikuks m. Liikumist jaotatakse trajektoori järgi kas sirgjooneliseks või kõverjooneliseks. Ajavahemik näitab liikumise kestust, tähiseks on t, ühikuks s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja vahega (V=s/t), tähiseks on V. Keha kiirus on suhteline, st., et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. Kiiruse järgi jaotatakse liikumine ühtlaseks liikumiseks (kiiru...
Newtoni I- vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, ku kehtib Newtoni I seadus nim. Inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, mõõduks on keha mass, tähis m ,ühik 1kg Üks kilogramm on rahvusvahelise etaloni mass, mis on ligikaudu võrdne ühe kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehade...
Dünaamika Inertsiaalsüsteem-taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused Seadused : Newtoni I seadus On olemas selliseid taustsüsteemid,milles kehad liiguvad java kiirusega,kui neile I mõju teised kehad. Newtoni II seadus Kiirendus on võrdeline (resultant)jõuga ja pöörvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab se...
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
1. Newtoni esimene seadus Kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on suhtelises paigalseisus, kui neid ei mõjuta teised kehad. 2. Mis on inerts ? Keha inertsiks nim. Tema omadust säilitada suhtelist paigalseisu või ühtlast sirgliikumist. 3. Mass Massi tähis on m. Ühik 1 kg (g, t, puud) Mõõteriist on kaal. 4. Jõud Jõud on vektorsuurus, mis põhjustab kehade kiiruse muutumist ja deformatsiooni. Tähis F, ühik 1 Newton (1N) ja mõõteriistaks on dünomomeeter. 5. Newtoni teine seadus, valem. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole m...
FÜÜSIKA KT 1) Dünaamika- Mehaanika osa, mis uurib 3 vastastikmõju. /uurib jõude. 2) Kinemaatika- uurib liikumisi 3) Vastastikmõju- üks keha mõjutab teist. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha kuju ning muutub keha liikumise kiirus ja suund. 4) Jõud- Füüsikaline suurus, vastastik mõjumõõt Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts- Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või pu...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNK...
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
Inertsiaalne taustsüsteem-taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.(New.Ic seadus) Inerts- nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju. Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate...
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrrel...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja ...
DÜNAAMIKA on mehaanika osa mis kirjeldab keha liikumist ja selle liikumise põhjuseid. 1) Milles seisneb kehade vastastikmõju? – Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Selle tagajärjel muutub kehade liikumine ja suund. Ei sõltu sellest, mis keha mida mõjutab, võrdne ehk samasugune. 2) Mis võib kehade vastastikmõju puhul juhtuda, too näiteid? – Muutub keha kiirus. 3) Mida näitab jõud, millised on jõu tunnused? – Kehade vastastik mõju iseloomustab jõud. Jõud, mille tähis on F. Jõud näitab vastastikmõju tugevust. Jõu tunnused on suurus ehk arvväärtus, jõusuund. Jõu mõju sõltub jõu rakendus punkti asukohast. 4) Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. 5) Mida ja kuidas teha, kui kehale mõjub üheaegselt mitu jõudu – mis on resultantjõud? – Sama suunaliste jõudude korral liidetakse need jõud arikmeetriliselt. Vastassuunaliste jõudude liitmist lahutame suuremast jõust väiksema ja ett...
Elamute küttesüsteemide ehitus ja tööpõhimõte Ander Troost 10e Küttesüsteemide liigitus · Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põranda...
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha m...
Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hil...
FÜÜSIKALISED SUURUSED Pikkus Mõiste: pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehade vahelist kaugust. Tähis: I Ühik: 1 m Teepikkus Mõiste: Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha läbis aja jooksul. Tähis: s Ühik: 1 m Aeg Mõiste: Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumist. Jõu tähiseks on F ja ühikuks N.. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elas...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu ...
II KT KORDAMISKÜSIMUSED · Mis on füüsikaline suurus · Mis on keha? Meie ümber olevad materiaalsed objektid. · Kuidas jaotuvad füüsikalised suurused kaheks? Skalaarsed ehk arvulised suurused N: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused N: kiirus,jõud · Milles seisneb üks olulisemaid matemaatika ja füüsika erinevusi? Füüsika peab alati säilitama seose loodusega, erinevalt matemaatikast, mis võib olla abstarktne. · Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine muutub keha asukoht Ringliikumine keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine muutub keha asend. Võnkumine muutub millegi ...
Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . ...
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 8. NEWTONI I ja II SEADUS 8.1 Inertsiseadus v=0 v ÷ const Inerts - keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei mõtteline katse Absoluutselt takistusvaba liikumise korral Ühtlane liikumine v=const v 8.3 Kehade vastastikmõju. Jõud Kivi ...
NEWTONI I SEADUS Liikumisseadused (Newton'i seadused) · Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteemid: · inertsiaalsed Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed · mitteinertsiaalsed kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera) Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on...
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1...
Mehaanika- Õpetus kehade liikumisest ja selle põhjustest Mehaanika põhiülesanne - liikuva keha asukoha määramine mistahes ajahetkel. Kinemaatika- kirjeldab liikumist Dünaamika- uurib liikumise põhjuseid Staatika- uurib ja kirjeldab paigalseisu tingimusi Inerts- keha soov säilitada oma kiirust pärast teise keha mõju lõppemist. Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et kui tahame keha kiirust muuta, peame teda mõjutama teatud aja jooksul. Trajektoor- joon mida mööda keha liigub Punktmass- keha, mille mõõtmeid antud ülesande tingimustes ei arvestata. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse liikumist. Taustsüsteem- taustkeha+kordinaadistik+ ajaarvestuseks valitud alghetked Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta teha lõppasukohaga. Kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Hetkkiirus- kiirus antud hetkel Keskmine ...
Füüsika KT 1. Keskmine kiirus - on kindlas ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. 2. Kiirendus – on kiiruse muutumise kiirus 3. Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 4. Vabalangemise kiirendus – kiirendus on suunatud alla (g=9,8m/s) 5. Inerts – nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada NT: Vedru 6. NEWTONI I SEADUS - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt. 7. NEWTONI II SEADUS - keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. F= m x a 8. Jõud – füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõjude tugevust. 9. Gravitatsiooni seadus –kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrde...
Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, supe...
Vastastikmõjude puudumisel või Asendamisel on keha paigal või Liigub sirgjoon. Inerts- keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk...
Newtoni I seadus Mida arvati vanasti. · Muistsete kreeklaste (Aristoteles 384-322 e.Kr) arvates oli kehade normaalolekuks paigalseis Maa suhtes. · Et keha liikuma panna ja seda liikumist hoida, tuli nende arvates pidevalt rakendada jõudu. · Jõu mõju katkemisel läheb keha tagasi oma "normaalolekusse"- jääb seisma. Tänapäeva seisukohad · Küsimus õpilastele: · Kas liikuv keha jääks seisma kui kaotaksime kõik takistused keha teelt? · Katse monorelsiga. · Takistuseta liikuv keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Keha, mis seisab paigal jääbki paigal seisma kui talle ei mõju ükski jõud või jõud tasakaalustavad üksteist. · Maa suhtes saavad kehad paigal seista ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on tasakaalus. · Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ...
Taustkeha - keha, mille suhtes liikumist vaadatakse Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsa...
Mõisted Jõud Ühe keha jõu mõju teisele kehale. On kiirenduse tekitaja. Inertsiaalne tasutsüsteem On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal Inerts On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust. Näide: kui auto Näide: kui auto pidurdab siis kaldud ette poole sest sa püüad säilitada oma kiirust Mass On keha inertsuse mõõduks. Füüsikaline suurus. Resulatantjõud Kehade mõjuvate jõudude geomeetriline summa. Raskusjõud Jõud millega Maa tõmbab enda pooletema läheduses olevaid kehi. Hõõrdejõud On nähtus kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakakmist taistav vastastikmõju Seisuhõõrdumisel Kui kehale mõjub liikuma panev jõud,aga keha liikuma ei hakka, sest seda takistab seisuhõõrdejõud Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõ...
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
Füüsika NEWTON'I SEADUSED: I SEADUS – INERTSISEADUS Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F = 0 => A = 0 Inerts – nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. II SEADUS – DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. A = F ÷ M III SEADUS – MÕJU- JA VASTUMÕJUSEADUS Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. F1 = – F2 IMPULSS JA IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: IMPULSS: Tähendus: Impulss on keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada, vektoriaalne suurus. Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm...
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...