Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus..........................................................................................................3 Avastamine ja nime saamine...................................................................................3-4 Leidumine looduses..............................................
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 ...
Tina (Sn) Henri Juhkam AT-109 Tina · Aatomnumber: 50 · Aatommass: 118,71 Aatomi ehitus: · Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) · Elektronite arv: 50 · Neutronite arv: 69 · Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid O...
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi tö...
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks te...
Sissejuhatus: Kulgemise peamised põhjused : 1 Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2 Gaasi teke 3 Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke 4 Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi 5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1 Aine vale...
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -...
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,3...
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
Rubiidium Ettekanne Kristina Hertmann 10K Juhendaja : Anna Perova Üldiseloomustus Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678 Klassifikatsioon: Leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Avastamine: R.W. Bunsen & G.R. Kirchoff, 1861, Heidelberg, Saksamaa Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spektroskoopilised jooned. Leidumine looduses Rubiidiumi (Rb) puudust looduses ei ole. Teda leidub rohkem kui kulda, hõbedat või tina jne. Rubiidium kuulub kohekümne kolme kõige ...
Referaat Juhendaja: õpetaja TALLINN 2008 Sisukord Keemilised omadused 3 Ühendid 4 Füüsikalised omadused 5 Saamine, leidumine, kasutamine 6 Kasutatud materjalid 7 2 Keemilised omadused: Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka. Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kov...
Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri el...
Gümnaasium referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmo...
Vesinik Referaat Koostaja: Vesinik Vesiniku tegi esmakordselt kindlaks 1781. aastal inglise teadlane Henry Cavendish, kui ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv. Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske v...
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused......................................................4 5. Berülliumi füüsikalised omadused...................................................5 6. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine...........................................5 7. Berülliumi toime inimorganismile....................................................6 8. Kokkuvõte...............................
Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
Vesinik Koostas: Brenda · Avastaja, avastamisaeg, koht: Henry Cavendish, 1766, London, Suurbritannia · Aatomnumber: 1 · Aatommass: 1,00794 · Klassifikatsioon: selemendid · Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) Vesiniku isotoopidest · Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. · Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdas...
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatomma...
Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleülds...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, r...
referaat Tseesium Sisukord Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3 Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4 Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . ...
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Selenii...
Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010 Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s1 · Elektronskeem: +3|2)1) · Elektronite arv: 3...
Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 ...
RUBIIDIUM Referaat 2011 SISUKORD 1. Rubiidiumi ajalugu lk. 3 2. Leidumine looduses lk. 4 3. Üldiseloomustus lk. 5 4. Omadused lk. 6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aa...
TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: ...
Rakvere kool 9. klass Alumiinium Referaat Koostaja: Mihkel Juhendaja: õpetaja Õppeaasta 2004/2005 Avastamise lugu 1808. a. kinnitas Sir Humphry Davy alumiiniumi olemasolu ja nimetas selle. Algul eraldati metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel...
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide ar...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemili...
INDIUM Tartu 2008 Indium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IIIA rühma element ning asub 5 perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa metallimaakidest talliumi, Et Reich oli värvipime, siis tegi spektraalanalüüsi tema assistent Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingima...
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitr...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates ...
Eksperimentaalne töö nr 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses ...
Sisukord Elavhõbeda leidumine looduses.............................................................................. 3 Füüsikalised omadused........................................................................................... 4 Keemilised omadused............................................................................................. 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad.............................................................. 6 Elavhõbeda ohtlikkus............................................................................................. 7 Elavhõbeda toime inimese tervisele....................................................................... 8 Ajalugu................................................................................................................. 10 Tuumaenergia seos elavhõbedaga........................................................................ 10 Kasutatud kirjandus...........................
KOOLI NIMI MAGNEESIUM Referaat Koostaja: sinu nimi klass Juhendaja: õpetaja Koht kus tehtud, aasta Sisukord Sisukord ................................................................................................ 2 Ajalugu ................................................................................................ 3 Saamine ................................................................................................................................ 4 Asukoht perioodilisustabelis ........................................................................ 5 Levik looduses ........................................................................................ 6 Omadused ............................................................................................. 7 Ühendid .......................................................
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
Varstu Keskkool Plii Referaat Jevgenia Grigorovits 10. klass Juhendaja: Helen Oppar 2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihi...
1. Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute sum...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaat...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
