Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
MERKUUR Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega...
Harjutusülesanded vastustega Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves ...
Füüsikalised mutageenid Mutageen on mutatsioone ehk organismi pärilikkuse püsivaid, edasikanduvaid muutusi esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks ehk vähitekitajateks. Üldjuhul võib juba väga väike kogus mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku pär...
UV-kiirguse mõju nahale. Päikeselt saame valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Tänapäevaks on kogunenud piisavalt tõendeid selle kohta, et päikese ultraviolettkiirguse (UVK) spektri kõigil osadel on naha suhtes negatiivseid kõrval toimeid. Tekkivad kõrvaltoimed on kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, nahavähk, erinevad fotodermatoosid). Mõned naha- ning süsteemsed haigused võivad päikese toimel ägeneda. UV-kiirgus jaotatakse vastavalt füüsikalistele omadustele ja bioloogilisele toimele kolme laineala piirkonda: UVC 200 - 290 nm, UVB 290- 320 nm, UVA 320-400 nm. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV-kii...
Materjali kulu ja maksumus jrk.nr Materjal ühik kogus hind eurodes summa eurodes 1 Mänd, oksaga m3 0,048996 235 11,51 2 Liim PVA l 0,19288 3,5 0,68 3 Lakk l 2,13 14,5 30,94 4 Vahelihvi käsn M220 tk 1 0,3 0,30 5 Kruvid 0,4 x16 mm tk 4 0,0145 0,06 6 Kruvid 4x50 mm tk 1 0,0314 0,03 7 Kruvid 5x30 mm tk 3 0,0343 0,10 8 Tüüblid tk 14 0,02 0,28 9 Hinged tk 2 0,75 1,50 10 Puitkiudplaat m2 0,118625 4,75 0,56 ...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb...
LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE MARTSIPAN Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 MARTSIPAN................................................................................................................ 4 AJALUGU........................................................................................................................ 5 MARTSIPANI ASSORTIMENT....................................................................................... 6 FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN......................................................................
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku? Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roge...
l II I ,L_ i I i 4 Joonestadapiiiirdkoonusepdhiaring- Joonestadakruvijoone3/4-keeru Ail kuiutis joon, kui koonuse noodustaia kalde- risfisoneef rias. nurk on g ja tipp asub punktis T. 3 a I 2 Joonestadakaldpinnaa horisontaalide plaan, kui on anfud j1lgjoon (?-horisonfaaUia d punkt A(il; il kalle l:2. Joonise nddtkava t"l1:100. t A k"llg. ' a - 0/,03.07 4 F f+T----f ...
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5)...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööl...
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel ...
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Joonestada pcidrdkoonuse pdhjaring- Joonestada kruvijoone i/4-keeru (AB) kujut'is joon, kui koonuse moodust,aja kalde- ris tisoneetrias. nurk on rp ja t'ipp asub punkfis T. 3 @ a rl L I A'(5) -r ,o... -2- .. /j D j, ''- Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5)...
Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“ Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Teadus on just see, miks öeldakse Eesti kohta väike, kuid tugev riik. Ajakirjas Nature eelmise aasta juunikuu väljaandes kirjutati, et Eesti on oma teadusväljunditega eeskujuks teistele riikidele. Teaduse suurt arengut on põhjendatud sellega, et Eestis on tehtud õigeid otsuseid ja reforme. Need otsused mis tehti 15 a tagasi avaldavad oma mõju alles nüüd. Järelikult ka need otsused, mis tehakse täna, avaldavad mõju alles tulevikus. Praegu oleme veel väike ja tubli riik, aga tulevikus võib tekkida küsimus, miks me enam ei ole. Eesti on küll oma tehnoloogia ja teadussaavutustega rahvusvahelist tuntust kogunud, kuid kas see on kasu toonud ka Eestile. Öeldakse, et teadus peaks olema iga riigi arengu mootoriks ja see on see ideaal, kuhu peaks ka Eesti jõudma. Kui terve on Eesti arengu mootor, kas mootori töötamiseks on kõik vajaminevad varuosad olemas, sellele annan...
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustaj...
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üks...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks k...
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujut...
Iseseisev töö nr 2 Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele...
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta leidis, et u...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpil...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks a...
Referaat Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine. Tartu Kunstigümnaasium 9.a Karmen Kingo & Kadi Tamberg 02.12.08 Aastast aastasse kordavad tähed oma igavest rändu taevavõlvil ja tuhandeid aastaid on tähtkujud püsinud samasugustena. Astronoomid aga teavad, et asi ei ole päris nii. Kõik tähed liiguvad ilmaruumis, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned lähenevad meile, teised jälle eemalduvad. Ka tähtede heledus muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist...
Salme Põhikool Päike Referaat Gerlin Kruuser 9.klass Salme 2009 Miks mulle meeldib päike Igal hommikul saab näha päikesetõusu. Päike tõuseb idast ja õhtul loojub läände. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Üks kõige suuremaid põhjuseid miks mulle päike meeldib on see, et päike kiirgab soojust ja soojade ilmadega seostub suvi. Päikese temperatuur ...
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprill...
ARVUTIKIRI Iseseisev töö 2009 Küsimused: 1. Esimene patent kirjutusmasinale Esimene patent kirjutusmasinale anti Inglismaal 1714. aastal H. Miil. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? 1874. aastal algas firmas ,,Remington" kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine. (Ameerikas) 1900. a Saksamaal «Ideal», 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3. Erinevad sõrmistikud. Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak, Malt. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusma...
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õh...
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
