ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaal...
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündm...
Laboratoorne töö Korduva hingamispeetuse proov Eesmärk: hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes Töö vahendid: stopper Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: Katsealune istub vabalt, hingab sügavalt sisse ja välja. Järgneva sügava sissehingamise järel peatab katsealune hingamise suutlikkuse piirini. Töö teostaja registreerib hingamispeetuse aja. Sellele järgneb 45 sekundit normaalset hingamist. Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset seisundit ja organismi adaptatsioonivõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes. Hindamiskriteeriumid: Kui III apnoe on I pikem 0-9 sek on funktsioon puudulik 10-19 sek on funktsioon rahuldav 20-30 sek on funktsioon hea üle 30 seki on funktsioon väga hea II ja III apnoe lühenemine võrreldes I-ga viitab vereringe...
· Millised oli nõukoguliku kultuuripoliitiika eesmärgid? Selle eesmärgid olid : ei tohtinud alahinnata ega laimata riiki ja selle korda , kodanikud pidi ülistama riigijuhti. · Millised abinõusid rakendati nõukoguliku poliitika elluviimisel? Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Eesti kultuuri lõhestatus seisnes selles , et Nõukogude liit lõhestas selle kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesi...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 13.03.2012 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik 1. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteerisin 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett. 2. Segasin ja seejärel lisasin HCl lahust või leelist KOH järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ...
Arvestustöö nr 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Kati Muldma 123907 YASB (Rakenduskeemia ja biotehnoloogia) TEGEVUSE NIMETUS Ööpäevas keskmiselt Minu hinnang (liiga palju, kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites) Uni 8:48 Piisav Õppetöö ülikoolis 2:18 Arv oleks suurem, kui arvestada reaalselt nende päevadega, millal loengud toimuvad, mi...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? 1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industri...
Väike faun Lene Mayer-Skumanz Keity Härm Tegelased Väike faun heasüdamlik marmorkuju Carina sõbralik tüdruk, kes armastab väga taimi ja loodust Antonella õel ja teisi halvustav tüdruk Carina vanaema armastav ja veidi väsinud vanaproua Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust ning hoolitseb oma taimede eest. Ta on väga abivalmis ja hooliv. Ta elab koos ema, isa ja vanaemaga, kes kõik armastavad ja hoolitsevad tema eest. Kokkuvõte Iga seitsme aasta tagant ärkab väike faun ellu. Seekord röövitakse ta ära, kuid ta põgeneb. Carina on kodus haige, kuid õnneks satub tema katuseterra...
,,Alfa" Kadri Kõusaar Teosest Teos räägib Anna elust. Anna elas oma elu justkui pool unes. Tal ei olnud elus väga suuri eesmärke, kuid tal olid kõrged kriteeriumid inimeste suhtes, kellega ta oli nõus suhtlema. Enamus ta tuttavaid olid teistest rahvustest. Euroopas olid, aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haarasid kaasa ka Anna. Juudist sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Teost läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ...
ALBERT ELLIS Laureen Filatov 11.So LAPSEPÕLV · Sündis 27.september 1913. · Isa ärimees. · Ema bipolaarse häirega. · Hoolitses oma õe ja venna eest. · Õppis hoolimatusest mitte hoolima. KARJÄÄR · 1934. bakalaureus ärivaldkonnas. · 1943. kliinilise psühholoogia magistrikraad. · 1947. doktorikraad. · Hakkas kirjutama ja uurima seksuaalsuse teemal. · Temast sai 20.saj. suurkuju.. · Oli ratsionaalse mõtlemise rajaja. TÖÖ SEKSUOLOOGINA · 1950. lõpus toimus seksrevolutsioon. · Julgustas abieluväliseid suhteid. · ,,The American Sexual Tragedy" (1954) · ,,Sex Without Guilt in the 21st Century" (1958) · Kokku 75 eneseabiõpikut. · Seksuaalselt terve mõistus tähendab ,,Avatud meeli ja eksperimente, mis on valitud nii, et nad ei tooks kaasa liiga palju ebamugavusi, sest seksuaalsetel avastusretkedel isik areneb. A. ELLISE ARMULOOD · Kaotas süütuse 24.aastas...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustusli...
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris...............................................................................
1. Algoritm. Algoritmi omadused. Keerukus. Ajalise keerukuse asümptoodiline hinnang. Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega. 5. Efektiivsus (tulemuslikkus). Algoritm peab olema nii lihtne, et on lõpliku ajavahemiku jooksul pliiatsi ja...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus unus: . 18.11.09 65 aastane patsient tuli haiglasse allakõhu valuga mida tema sõnadega oli skaalas 6. Patsient oksendab pärast sööki, oli tunduv ebameeldiv lõhn suust. Palpatsiooni uuring seletas, et valu piirkond on regio hypogastrica ja iliaca dextra vahel. Pärast ultraheli uuringut ja vere analüüsi, oli diagnoosinud alläge apenditsiit. Patsient oli pandud järjekorras 48 tunni pärast saada operatsiooni. Patsient jäi haiglas. 19.11.09 Kaheksa tunni pärast patsiendi seisund halvenes tugevasti, valu tugevnes üheksani, alustasid kõhulihaste spasmid, pulsus celer et altus, hypertonia symptomatica 155/100 mmHg. Patsient oli erakorraliselt saatnud operatsiooni toas, ja operatsiooni käigus oli seletatud, et apenditsiidi eest appendix vermiformis sai mõne 0,5 cm rebimised, ja põhjustas äge peritoniidi mis näi...
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: Koostaja: Klass: TALLINN 2011 1 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2.Ettevõtte tutvustus.................................................................................................................. 3 3.Tegevus ettevõttes................................................................................................................. 3 4.Hinnang praktika kohta.......................................................................................................... 5 5.Kokkuvõte.................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga...........................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Geidy Jõgiste LH-11 Praktika aruanne Ettevõte: AS K-Rauta Ettevõttepoolne juhendaja: ................. Koolipoolne juhendaja: ................... Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Praktikaettevõtte tutvustus..........................................................................................................4 Tegevus ettevõttes.......................................................................................................................6 Lao tüüp ja liik ning selle iseloomustus......................................................................................6 Enese analüüs...............................................................................
Järgnevalt on antud allalaadimiskiirus Telia võrgus fikseeritud mõõtepunktides (Mbit/s) Rühmitada andmed klassidesse ja arvutada jaotusfunktsiooni väärtused. Tõlgendada jaotusfunktsiooni neljandat väärtust. Allalaadimiskiirus (Mbit/s) Valimi maht 1.9 Väiksem tulemus 3.9 Suurim tulemus 4.5 Klasside arv 5 Klasside laius 5.6 6.3 6.3 7.6 8.4 9.7 10.9 11.3 11.6 1...
Assessment-hinnang, määramine A child is innately wise and realistic-laps on sisemiselt tark Graduate from university-ÜK lõpetama (sünnipäraselt) Grammar school- akadeeiline 11-18 A/S Level exams-kergemad eksamid, edasijõudnutele täiendavad Hindered-takistama eksamid Infant school- eelkool 5-7 A level-riigieksam Involvement-kaasalöömine A graduate- kraad Independent schools-iseseisvad koolid A special seremony-lõpuaktus Influence-mõjutama All abilities- kõik oskused Junior school-noorem kool 7-11 Advantage when applying for job- eelis kui taotled tööd Limited-limiteeritud,piiratud Account for-selgitama Neglet-hoo...
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halve...
2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otst...
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 20 Töö pealkiri: POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Joon. 21. Vesiniku saamiseks kasutatav elektrolüüsinõu Joon. 22. Kinhüdroon hõbe- hõbekloriidelement Töö ülesanne. Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist. Määrata lahuse pH kinhüdroonelektroodi abil. Katse käik. Uuritava lahuse pH määratakse hõbe-hõbekloroodelektroodi abil. Lahusele lisatakse väike kogus kinhüdrooni (kuid nii, et lahus oleks küllastatud - sademe tekkeni), asetatakse lahusesse platineerimata plaatinae...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 20 Töö pealkiri: POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja Õpperühm : 123467 KATB41 eesnimi: Rando Veberson Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.2014 Joon. 21. Vesiniku saamiseks kasutatav elektrolüüsinõu Joon. 22. Kinhüdroon hõbe- hõbekloriidelement Töö ülesanne. Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist. Määrata lahuse pH kinhüdroonelektroodi abil. Katse käik. Uuritava lahuse pH määratakse hõbe-hõbekloroodelektroodi abil. Lahusele lisatakse väike kogus kinhüdrooni (kuid nii, et lahus oleks küllastatud - sademe tekkeni), asetatak...
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vah...
TOITUMISHARJUMUSED KUST PÄRIT? 3% 3% 3% 3% 3% 3% 84% Eesti Soome Läti Bankok Itaalia Belgia Leedu KAS TULEMUS OLI ÜLLATAV? ÜLLATAV OLI E-AINETE SUUR OSAKAAL. MIKS OSTSITE KAUGELT PÄRIT TOOTEID? KAS NAD ON MAITSELT PAREMAD KUI KOHALIKUD? · HEA HINNA JA KVALITEEDI SUHE. · ÜLDISELT MITTE. KAS OSTUEELISTUSI MÄÄRAS KA TOOTE VÄLIMUS? PAKEND? VÕI AINULT HIND? · SUUR ROLL ON HINNAL. · OTSUSEELISTUSI MÄÄRAS TOOTE VÄLIMUS. MISSUGUSE OSA MOODUSTASID KESKKONNASÕBRALIKUD TOOTED TEIE RÜHMA OSTUDE KOGUHULGAST? · KASUTASIME VÄHE SELLISEID TOOTEID. KUI SUURE OSA OSTUDEST MOODUSTAS PAKENDATUD KAUP? KUI PALJU KILEKOTTE, PUDELEID, TETRAPAKKE TE NÄDALAGA KOGUSITE? 9% 3% ...
Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richt...
Töö nr. 4 nimetusega ,,Juhuhälbed" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Mõõtetulemused millisekundites: 1 2386 26 2281 2 2056 27 2344 3 2241 28 2011 4 2041 29 2275 5 2150 30 2069 6 2238 31 2066 7 2563 32 2463 8 2315 ...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina. ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. ...
Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki nin...
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...
Raamatu "Kallis Mikael" kokkuvõte Autor Raamatu autor on Marja-Leena Tiainen. Ta on Soome laste- ja noortekirjanik, kes on sündinud 10.oktoobril 1951. aastal. Kirjanikuks tahtis ta saada juba lapsepõlves ning ta on kirjutanud juba üle 20 romaani. Ta kujutab oma kirjutistes teismeliste argipäevaelu, pereelu, harrastusi, sõprussuhteid ja armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala Ekaterina Pak 134332TAAB avaliku sektori majandus AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 20 Töö pealkiri: POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 8.02.2012 Joon. 21. Vesiniku saamiseks kasutatav elektrolüüsinõu Joon. 22. Kinhüdroon hõbe- hõbekloriidelement Töö ülesanne. Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist. Määrata lahuse pH kinhüdroonelektroodi abil. Katse käik. Uuritava lahuse pH määratakse hõbe-hõbekloroodelektroodi abil. Lahusele lisatakse väike kogus kinhüdrooni (kuid nii, et lahus oleks küllastatud - sademe tekkeni), asetatakse lahusesse platineerimata...
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
Ökonomeetria kontrollküsimused. 1.Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökononomeetriliste mudelite abil on võimalik analüüsida erinevate majanduspoliitilisteotsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosi vastavate majandusnäitajate kujunemist tulevikus. Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise ...
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 14 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Tõukurmehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaamad 2 tk 4. Kontaktorid 3 tk ...
Eetilise konflikti lahendamine Suur jääkamakas murdis Tallinnas soomlanna kaela Juhtumi kirjeldus 17.veebruaril 2010 Tallinnas käinud soomlanna väitis, et Mere puiestee 6a maja ees tabas teda jääpurikas, mis lõi pähe 25-sentimeetrise haava, ja hiljem selgus, et murdunud on ka kaelalüli. Juhtumi registreerisid kiirabi, kes andis haigele esmaabi ja viis ta haiglasse, ning politseisse. Viimasena nimetatu registreeris juhtunu õnnetusena ja jättis selle munitsipaalpolitsei (mupo) käsit- leda. Mupo töötajad jõudsid sündmuskohta kaks tundi pärast õnnetust ja asusid uurima, kas kinnistu omaniku suhtes on põhjust menetlust algatada. Sündmuskohal olnud patrull ei leidnud maja küljest jääpurikaid ning ka kõrvalmaja küljes olevat olnud vaid väikesed purikad, lisaks ei näinud patrull ka verejälgi. Kuna patrull midagi kahtlast ei tuvastanud, ei algatatud ka menetlust. Tasub ka mainida, et juhtunu jäi vaid patrulli teada ja...
MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Keskväärtus =46,20 Dispersioon =867,91 Standardhäve =29,46 Mediaan Me=46 Haare R = xmax xmin = 99 0 = 99 2. Keskväärtuse usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: t, N-1 on arvutatav Exceli TINV funktsiooniga: 1,711 Dispersiooni usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10 ning põhikogumit moodustavate mõõdiste arv n = 25: ja on arvutatav Exceli CHIINV funktsiooniga, ning on vastavalt: 36,415 ja 13,843 3. Kontrollida järgmisi hüpoteese (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,10) 3.1 H0: = 50 alternatiiviga H1: 50 Et Hüpotees vastu võetaks, peab tkr > t; 1,71 > -0,645. Seega hüpotees ...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:............................................................................... 3 Tootmise iseloomustus:.......................................................................................... 4 Köögitöö iseloomustus:..............................
1. Kuhu Robert Waltson reisis ja kuidas ta seal Victor Frankensteiniga kohtus? Miks Frankenstwein seal viibis ja mis seisundis ta oli? Robet Waltson reisis Põhjavaba avastusreisile. Ta soovis leida arktilist mereteed nendele maadele, kuhu sõitmiseks kulus muidu palju aega ja soovis lahendada ka magneti saladust. Meres triivivalt jääpangalt päästis ta inimese, kes oli seal ühe koera ja kelguga. Ta oli väga halvas seisundis.Tema käed ja jalad olid peaaegu külmunud ja tema keha oli vinsutustest väga kurnatud. 2. Miks tekkis Victoril huvi teaduse vastu ja kuidas ülikoolis temasse algul suhtuti, miks see muutus? Teda huvitas loodusteadus. Ta leidis noorena ühes võõrastemajas viibides ühe vana teadlase raamatu, milles räägiti tarkade kivist ja elueleksiirist ja see hakkas teda väga huvitama. Need teooriad olid juba ammu teadlaste poolt ümber lükatud ja kuna tema nendest asjadest ja vanadest teadlaste teooriate...
................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur........................................................................................ 4 2.3 Töökorraldus............................................................................................... 4 3 Praktika sisu.................................................................................................. 6 4 Eneseanalüüs ja -hinnang.............................................................................7 4.1 Minu tugevused.......................................................................................... 7 4.2 Minu nõrkused............................................................................................ 7 4.3 Mida õppisin juurde ja kinnistasin..............................................................7 4.4 Mis oskused arenesid ja mida pean arendama...........................................7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
