Alkoholi mõju tervisele Kärolin Puusild 11 klass Kuidas mõjutab? ● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa...
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, ...
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
ribosoom mitokonder Golgi kompleks ülesanded Toimub valkude süntees Toimub raku hingamine ehk Valkude lõplik töötlemine glükoosi reageerimine O2-ga, ja pakkimine mille tulemusena vabaneb põiekestesse. energia ja tekib CO2 ja H2O Rakumembraani ja rakukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. koosneb koosneb kahest erineva kujuga kahekihilise koosneb üksteise kohal allüksusest väikesest membraaniga ümbritsetud asetsevatest plaatjatest ja suurest mõlemad oraganellid. Sisemine tsistern...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
ALAJAHTUMINE HÜPOTERMIA Carolin Ilves Selgitus Üldine alajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allpoole normaalset kehatemperatuuri. Põhjused Külma ilmaga väljas maha istumine või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma) Metsa eksimine Külma vette kukkumine NB! Alajahtunute riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ä...
Amfetamiin Maile Kikerpill 10. Klass 2014 C9H13N alfametüülfenetüülamiin ravim narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks levib valge, kergelt kollaka, roosaka või hallika pulbrina ja tablettidena mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi toibumine võtab päevi müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga Joobe tunnused Psüühilised: Füüsilised: närvilisus; laienenud pupillid; rahutus; kiire pulss ja kiire hingamine; meeleolu tõus; söögiisu langus; pinges lihased; hüplev mõtlemine; palavik, mõnikord väga kõrge; seosetu kõne; koordinatsioonihäired; väsimustunde kadumine; higistamine; sek...
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühe...
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed,...
Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeesl...
Treeningtunni konspekt Rühm (poisid, tüdrukud, vanus): tüdrukud 8-10.a. Tunni põhiosa teema, vahendid: ettevalmistus laineharjutusteks Tunni kestvus: 60 min. Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus 3. 4 s. päkkadel, 4 s. poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime ...
Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatu...
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
Bioloogia kordamine 1. Võrdle auto- ja heterotroofseid organisme, keia 1 erinevus ja 2 sarnasust. 5p Autotroofid Heterotroofid sarnasus: sarnasus: erinevus: Autotroof- Heterotroof- Nimetage üks autotroofne liik: Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis-/lõhustamisprotsessid? Tooge 2 näidet. Süntees ...
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätet...
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib põhjustada sagedasi mädaseid kõrvapõletike teket. Suurenenud adenoididega lastel puhul on iseloomulikuks tunnuseks lah...
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
ADIPOOSSUS JA ANESTEESIA ADIPOOSSUS Adipoosus e. rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel kaloritarbimisel. Adipoosus pole haigus, vaid omandab haigusväärtuse temaga kaasneva heigestumiste ja suremuse kaudu. BMI (body mass index) üle 30 on patoloogiline ravsumine. Telje ümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 89cm viitab abdominaalsele rasvumisele. ADIPOOSSUSE PÕHJUSED Tekkepõhjused: · Geneetiline faktor leptiini (söögiisu vähendav hormoon) resistentsus · Ema toitumine enne rasedust ja raseduse ajal lapse ainevahetus ja hormoonid · Toitumine liigne ning kõrge kalorsusega toit · Elustiil füüsiline aktiivsus · Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Rav...
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
Roomajad Nimi ja Klass siia Kes on roomajad? Roomajate hulka kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilpkonnad. Roomajate elupaigad Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale. Roomajate areng Roomajatel on otsene areng ehk väiks...
Esmaabi Koostaja: Esmaabi eesmärk Päästa kannatanu elu õnnetuskohal Vältida tema seisundi halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Hädaabi telefonid vol1 Kiirabi 112 Politsei 110 Tuletõrje 112 Telefoni teel räägi RAHULIKULT JA SELGELT. Vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid ...
URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2010 Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest Urtikaaria ehk nõgestõbi · kiirelt tekkivad kublad · sügelevad · võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekk...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja te...
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Vesikirp Ehitus ~1mm pea, rindmik, tagakeha koda 5 paari jalgu 2 paari tundlaid liitsilm (22 osasilma) suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r024.jpg (pilt) /Slide 2 http://basementbettas.files.wordpress.com/2011/06/daphniapulex.jpg (pilt) /Slide 2 http://bioweb.uwlax.edu/bio203/2010/carroll_chri/ncbi%20pictures/lifecycledaphnia.jpg (pilt) /Slide 3 http://www.micromagus.net/anim...
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Elu tunnused Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1...
© EeeOoo Loomade ja taimede eluavalduste võrdlus 1. Taimed ja loomad on rakulise ehitusega. 2. Enamik loomi ja inimene kasvab teatud aja jooksul kindla suuruse ja vanuseni. Seevastu osa taimi kasvab kogu elu, kuid näiteks puud kasvavad perioodiliselt ainult siis kui tal on soodsad tingimused. Seega kõik loomad ja taimed kasvavad. 3. Kõik organismid paljunevad. Imetajad, õistaimed ja okaspuud paljunevad sugulisel teel. Nad moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on ...
Kuidas selgrootud hingavad? Nii nagu kõik elusolendid, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Hingamiselundi hingamispind peab olema kogu aeg niiske, et see toimiks normaalselt. See on piisavalt suur, et kogu keha hapnikuga täita. Selgrootute hingamiselundid on kopsud, trahheed, lõpused, ning mõned selgrootud hingavad ka kehapinnaga, see hingamisviis on kõige lihtsam. Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on lame, mõni on pikk ja peenike. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks niiske. Vees püsib hingamispind nii...
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunem...
Ainevahetus Ainevahetus on organismide ja väliskeskonna vajel pidev ainete vahetamine. Keha ülesehitamiseks vajatakse palju erinevaid aineid, mida saab mitmekesisest toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused...
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
1. Mitu kromosoomipaari on inimesel? Kumb vanematest „määrab“ lapse soo? Inimese keharakkudes on 23 paari (46) kromosoome. Sugurakkudes on neid aga poole vähem. Selle on loodus kavalasti välja mõelnud. Alles sugurakkude, s.o. seemne- ja munaraku ühinemisel moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk-järgult välja uus organism. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x- kromosoomi ja siis veel kas x- või y-kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tütarlaps või poiss. Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu. 2. Kirjelda „sotsiaalselt küpset“ inimest! Sotsiaalselt küpse inimese omaduseks peetakse: väärtusorientatsiooni olemasolu. Täiskasvanud inimene, kel see puudub, on juhuste ja tujude meelevallas. Väärtused annavad indi...
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Kundalini jooga valikkursuse test NB! vajadusel võid vaadata ja kasutada küsimustele vastamiseks ka teoreetilist materjal,,mida oled kursusel saanud ja on Teras kundalini jooga all üleval. Kirjuta oma sõnadega lühidalt mis oli jooga ja kundalini jooga Sinu jaoks enne valikkursuse algust ja nüüd peale oma kogemust ja praktikat kursuse lõpus? Enne oli kundalini jooga minu jaoks täiesti tundmatu maailm, ent nüüd tean sellest palju rohkem. Kirjuta mõne reaga Yogi Bhajanist. Kes ta oli? Mis on selle ülemaailmse organisatsiooni nimi mille ta on loonud ja ka praegu töötab? Yogi Bhajan oli kuulus mes, kes sai kundalini jooga meistriks juba 16-aastaselt. 39-aastaselt emigreerus ta Ameerikasse, et viia kundalini jooga õpetused läänemaailma. Ta oli suurepärane õpetaja ja tervendaja ning ta oli hipipõlvkonna poolt armastatud. Ta on loonud ülemaailmse organisatsiooni 3HO, mis tegeleb endiselt Kundalini jooga edendamisega maailmas, samuti on tema alg...
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. ...
Klassikalise suusatamise stiilid Referaat SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.............................................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suus...
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ...
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
