VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone j...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need s...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei või...
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algse...
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Id...
Sotsiaalsed muutused Mis on sotsiaalne muutus? Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toim...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus IT-süsteemide spetsialist ACTIVE DIRECTORY Juhendaja: 2015 Active Directory Active Directory on Microsofti poolt välja töötatud kataloogi teenus ehk infohoidla, mis on mõeldud Windowsi domeeni võrkudele. See lasti välja koos Server 2008-ga. Active Directroy kontrollib esitatud paroole ja määrab kindlaks kas kasutaja on süsteemiadministraator või tavakasutaja. Active Directory’l on palju ühisjooni andmebaasiga, aga seda ei saa vahetada registriga. Active Directory andmebaas on korraldatud partitsioonidesse, iga üks nendest hoiab konkreetset objekti tüüpi ja järgivad konkreetseid/erilisi mustreid. Active Directory andmed on hierarhilised, kopeeritavad ja laiendatavad. Tüüpilised andmed, mida kataloogi salvestati, olid näiteks printeri järjekorra andmed, kasutaja kontaktandmed, võrgu/arvuti konfiguratsiooni ...
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sag...
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsingun...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Mainori kõrgkool Taani analüüs Sissejuhatus Analüüsitavaks riigiks olen valinud Taani. Järgnevalt analüüsin Taani riigi võimudistantsi, kust saab välja lugeda kas Taani on madala või kõrge võimudistantsiga riik, ebakindluse vältimist Taani suhtes ja maskuliinsust ja femiinsust kus tuleb samuti välja milline on Taani riik. Võimudistants Võimudistants puudutab ebavõrdsust ühiskonnas. Ebavõrdsus võib ilmneda erinevates valdkondades nagu prestiiz, rikkus, ja võim, millele erinevad ühiskonnad panevad erinevat rõhku. Organisatsioonides on ebavõrdne võim vältimatu ning see on enamasti formaliseeritud ülemus-alluv suhetes. Võimudistants on teatud saavutatud tasakaal, mida aktsepteerivad kõik võimuhierarhia osad: see on just see piir, milleni vähem võimukad ühiskonnaliikmed aktsepteerivad võimu ebavõrdset jaotumist. See näitab ebavõrdsuse defineerimist altpoolt. Võimudistantsi norm on seotud sellega,...
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
Loeng 3. Mõjustamisviisid Robert Cialdini (2000) mõjustamise reeglid I Vastastikkuse (Reciprocity) reegel 1.1 Toetub: · võrdsuse põhimõttele suhetes · sellele, et konstrueeritakse süütunne (võlg) · õigluse printsiibile Näiteks. Suhetes põhineb läheduse tase partnerite võrdsusele, kusjuures võrdsus on hinnanguline 1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevus...
Insener Jacob Arnold Jacob Arnold on pärit vaesevõitu rangest perest. Hea kolledzihariduse jaoks pidi ta palju töötama, et katta ise oma elamis- ja õppimiskulud. Praegu on ta intelligentne ja võimekas aga tal puudub enesekindlus, ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Tihti pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete küsimustega juhi või teiste inseneride poole, andes nii lisatööd teistele kui ka soovib, et kõik tema eest otsustatakse. Joonestama ei hakata enne kui juht on eskiisid heakskiitnud. Maslow vajaduste hierarhia, 1. Füsioloogilised vajadused-Võime arvata, et lapsepõlves jäid rahuldamata kuna kasvas ta vaesevõitu ranges maaperes. Ka kooli ajal kus ta pidi kõvasti tööd tegema, et ise oma kulutusi kinni maksa võis tal ka kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused rahuldamata jääda(uni). Kuna praegu töötab ta suure sisekujundus firma insenerina peaks tal olema fü...
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
KARJÄÄRI PLANEERIMISE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest antud valdkonnas. Indiviidi seisukohalt on karjäär eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni karjäärialased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-era...
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Innovatsioon ja tööstuslik evolutsioon James M. Utterback’i „Mastering the Dynamic of Innovation“ peatükk 4 „Innovation and Industrial Evolution“ kokkuvõte. Innovatsioonitegevuse dünaamika… ehk dünaamiline suhe on toote innovatsiooni, turustamise ja tekkivate ning konkureerivate firmade vaheline seos, kus iga osapool mõjutab ma tegevusega konkreetse toote innovatsiooni. Sellist suhet seostatakse ajalooliselt eelkõige kirjutusmasina ja elektrilise valgustuse (hõõgpirn) innovatsiooniga. Seda suhet iseloomustab eripära, et ka juhul kui innovatsiooni fookus toote evolutsiooni ajal muutub, siis dünaamiline suhe mõjutavate aspektide vahel on jääv. Innovatsioonitegevuse dünaamika parimaks näiteks tänapäevast on arvuti (personal computer) areng, mille fookus on ajapikku muutunud, kuid milles mängivad olulist rolli erinevad tark- ja riistvara tootjad ning tarbijad. Paljudes teadusuuringutes on püütud tuua välja standardseid innovatsioone en...
SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid. asutaja Joseph Smith. Ingel Moroni ilmutus. Prohvet Mormon 5 saj pKr. ’’Mormoni raamat: teine testament jeesus kristusest’’ avaldati 1830. Ühiskondlik hukkamõist. 1844 j. Smith tapeti. Uus juht puusepp Brigham Young. Mormoonide asula Salt Lake City. Mitmenaisepidamine. Kristliku kaldega usk. ’’kallihinnaline pärl’’. Õpetus: kunagi elas jumal lihtsa surelikuna. Ei kolmainuõpetusele. Jumal elab planeedil Kolob. Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hiera...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ...
1. Narratiiv keskendub tavaliselt ühe tähtsa isiku ehk ,,suure inimese" eluloole, kelle saavutused elus on silmapaistvamad kui teiste omad. Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõe...
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigiv...
1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadm...
Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus Enesedistsipliin, mis see tähendab ? See on inimese iseseisev distsiplineerimine . Enesedistsipliini me leaime nii meie huvides kui ka suurel määral ka teiste huvides . Seega tekib küsimus motiivides : mis on see oluline omadus , mis paneb meid ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses . Seetõttu tekib kahte arvamust : esimeseks on see , et on inimesi , kes suudavad ennast distsiplineerida ja oskavad endale vajadusel vastu vaielda ja teised annavad end motiveerida kellelegi või üldse iseendale . Huvitav , mis on meie väärtuste hierarhia , primaarne väärtus ? Selleks võiks olla turvalisus või vabadus . Mis on nendest ...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
